Dokumendid

Arengukava


TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL

 

TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA  AASTATEKS 2016 - 2022

Tallinn 2015

 

SISUKORD

 

1. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI TUTVUSTUS

1.1. Lühiajalugu ja hetkeolukord 

2. VISIOON, MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED

3. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI (GÜMNAASIUMI) ARENGUKAVA 2011-2015 TÄITMISE ANALÜÜS

3.1. KOOLI TUGEVUSED NING PARANDUSED LÄHTUVALT SISEHINDAMISARUANDEST VALDKONNITI

3.1.1. Eestvedamine ja juhtimine

3.1.2. Personalijuhtimine

3.1.3. Koostöö huvigruppidega ja nendega seotud tegevused

3.1.4. Ressursside juhtimine

3.1.5. Õppekasvatusprotsess ja õpilasega seotud tulemused

4. TURVALISUSE TAGAMINE KOOLIS

5. ARENGUKAVA PEAEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA UUE ARENGUKAVA PERIOODIL

5.1. Arengukava peaeesmärgid aastateks 2016-2022 ja nendega seotud kriitilised edutegurid

5.2. Arengukava tegevuskava valdkondade lõikes

5.2.1. Eestvedamine ja juhtimine

5.2.2. Personalijuhtimine

5.2.3. Koostöö huvigruppidega

5.2.4. Ressursside juhtimine

5.2.5. Õppe- ja kasvatusprotsess 

6. ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUS

6.1. Koolituspõhimõtted

6.2. Koolitustel osalemine

7. ARENGUKAVA KINNITAMISE JA UUENDAMISE KORD 

8. LISAD

 

SISSEJUHATUS 

Tallinna Mahtra Põhikooli arengukava lähtub:

 

●       Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest,

●       kooli sisehindamise tulemustest,

●       Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast,

●       Tallinna linna arengukavast,

●       kooli sisehindamise tulemustest,

●       teistest seadusandlikest aktidest ja riiklikest strateegiatest. 

Kooli arengukava on koostatud koostöös personaliga kooli juhtkonna ja pedagoogilise kollektiivi arutelude ja ajurünnakute käigus, kus:

●   analüüsiti kooli hetkeolukorda,

●   pandi paika uue arenguperioodi peaeesmärgid,

●   sõnastati tegevused eesmärkide saavutamiseks,

●       pandi paika kooli põhiväärtused.

 

1. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI TUTVUSTUS

1.1. Lühiajalugu ja hetkeolukord

•      01.09.1983 avati Tallinna 58. Põhikool

•      1985. aastal nimetati Tallinna 58. Põhikool ümber Tallinna 58. Keskkooliks

•      1998. aastal nimetati Tallinna 58. Keskkool ümber Tallinna Mahtra Gümnaasiumiks

•      2014. aastal kool reorganiseeriti ja nimetati ümber Tallinna Mahtra Põhikooliks

Põhikooliastmes toimub õppetöö põhiliselt vene keeles, kuid osa aineid õpetatakse eesti keeles: eesti lastekirjandust (5.kl.), kunsti (4.-9.kl.), loodusõpetust (4.-6.kl.) ja kehalist kasvatust (8.-9.kl.) (Lisad 3 ja 4).

Varase keelekümbluse klassides toimub õppetöö eesti keeles (1.-5.kl). Kool töötab ühes vahetuses ning lisaks põhiõppetööle töötavad ka ettevalmistusklassid.

Koolihoone on renoveeritud 2008/2009.õppeaastal. Alates 2009/2010. õppeaastast on nii õpilastele kui ka õpetajatele tagatud kaasaja nõuetele vastav keskkond ja tingimused.

TMPK-as tegutsevad ka huvialaringid (Lisa 5). 

Kool osaleb rahvusvahelistes, vabariiklikes ja linna projektides, koolis tegutseb õpilasesindus ning on olemas kaasaegne raamatukogu, söökla, puhvet, tervisekabinet, töötavad õpiabi õpetajad, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Momendil pikapäevarühmad ei tööta, kuid esimesel võimalusel planeeritakse need uuesti avada.

Hetkel töötab koolis 59 inimest, neist 46 on pedagoogid (Lisa 2). 

Koolis õpib 01.09.2015 seisuga 672 õpilast 30 klassikomplektis (Lisa 1). 

Kooli sümboolika: 

Koolil on oma logo: stiliseeritud M täht sümboliseerib põhikooli kolme õppeastet, mille vundamendiks on avatud raamat – teadmiste sümbol. 

Kooli traditsioonid:

●       teadmiste päev

●       spordipäevad

●       õpetajate päev

●       esimese klassi õpilaste rebaseks löömine

●       eesti- ja vene rahvakalendri tähtpäevade tähistamine

●       kodanikupäev

●       direktori vastuvõtt parimatele õpilastele ja Aasta Õpetaja konkursi võitjate autasustamine

     ●   jõuluüritused

●   vilistlaste õhtu

●       valentinipäev

●       iseseisvuspäev

●       naistepäev

●   moenädal

●       emakeelepäev

●       ainepäevad

●       aabitsapidu

●       lasteloomingu festival

●       rahvusvaheline festival “Meid ühendab looming”

●       emadepäev

●       lõpupeod

●       suvine linnalaager

●       lastekaitsepäev

●       õppekäikude päev

 

Kooli huvipooled:

●       õpilased sh õpilasesindus

●       kooli pedagoogiline ja mittepedagoogiline personal

●       lapsevanemad ja hoolekogu

●       Tallinna linn e. Kooli pidaja

●       koostööpartnerid

 

2.     VISIOON, MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED

 

Visioon

Õpilane õpib Tallinna Mahtra Põhikoolis ja omandab ühiskonnas aktsepteeritud konkurentsi-võimelise põhihariduse ning temast kujuneb haridust ja teadmisi hindav aktiivne noor inimene, kellel on võimalus jätkata õpinguid Eesti või välismaa koolides. Teiselt poolt kindlustab kool eeldused elus toimetulekuks ka hariduslike erivajadustega lastele ja annab neile võimaluse vabariigi tööturul konkureerimiseks.

 

Missioon

Tallinna Mahtra Põhikooli missiooniks on tagada uue Riikliku õppekava tingimustes, turvalises ja kaasaegses õpikeskkonnas, kõikidele õpilastele vastavalt nende individuaalsele arengule ja võimetele võrdsed võimalused õppimiseks ja arenguks, valmistada õpilased ette iseseisvaks ja edukaks toimetulekuks kaasaegses multikultuurses ühiskonnas. 

Kooli tunnuslause: Kool on laste jaoks 

Põhiväärtused

●       avatus ja koostöö

●       uued teadmised ja pidev areng

●       algatusvõime ja loovus

●       julgus ja vastutus

●       koolirõõm ja turvalisus

●       ühtekuuluvustunne ja meeskonnatöö

●       suhtlemis- ja koostöökultuur

●       individuaalne ja innustav lähenemine õpilasele

●       professionaalsus ja innovaatilisus

 

3.   TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI (GÜMNAASIUMI) ARENGUKAVA 2011-2015 TÄITMISE ANALÜÜS

 

Tallinna Mahtra Põhikooli (Gümnaasiumi) arengukava 2011-2015 täitmist võiks iseloomustada järgmiselt:

Nimetatud perioodil keskenduti õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmisele ning valdkonna pidevale parendusele. Kool on olnud avatud uutele ideedele, õppeasutust iseloomustavad ettevõtlikkus, loovus, originaalsus, riskijulgus, muutustega kohanemine. Kindlalt on toetatud õpilaste ning töötajate loovust ja entusiasmi, väärtustatud inimeste töösse pühendumist. On pööratud tähelepanu ja tähtsustatud multikultuursust ja rahvusvahelisust haridusasutuse töös, millest räägivad kontaktid teiste maade koolidega. Loodud on innovatsiooni soodustav ning arenev keskkond haridusasutuses. Tekkinud on haridusasutuse sisemine kultuur, milles on väga tähtis olnud direktori roll. Koolis on väärtustatud koostööd meeskonna- ja teiste huvigruppide vahel. Loodud on turvaline, tervislikke eluviise arendav õpikeskkond. Haridusasutuse töö on olnud efektiivne, toimunud on selle otstarbekas ja läbimõeldud korraldamine ning majandamine. 

Põhikooli (Gümnaasiumi) arengukava 2011–2015 perioodil toimunud muutused:

1.  Õppe- ja kasvatustöö osas

●       Õpetajad on aktiivselt osalenud erinevatel metoodika- ja ainealastel koolitustel.

●       Õpilased on osalenud rahvusvahelistel ja linnaolümpiaadidel ning konkurssidel.

●       Eksami ja tasemetööde tulemused on mõnedes ainetes paranenud ning on kõrgemad riigi keskmistest.

●       Koolis on paranenud õpilaste õppeedukus, õppetöö parendamiseks on kasutatud võimalikke tugimeetmeid: individuaalset õppekava, pikapäevarühma, logopeedilist abi, psühholoogilist nõustamist, sotsiaaltöötaja nõustamist, koduõpet, suunamist eriarsti nõustamisele, koostööd alaealiste komisjoniga. Õpilastel on olnud võimalik saada abi aineõpetajalt (konsultatsioon, töö andekatega, diferentseeritud hindamine, juhendid individuaalseks tööks, koostöö vanematega).

●       Alustati üleminekut eestikeelsele aineõppele gümnaasiumiastmes. Niikaua kui koolis töötas gümnaasiumiaste, õpetati eesti keeles peale eesti keele põhikursuste veel eesti kirjandust, ühiskonnaõpetust, muusikaõpetust, eesti ajalugu, geograafiat, kunsti ja kunstiajalugu, riigikaitset, kehalist kasvatust ja majandusõpetust ning põhikooliastmes eesti kirjandust, kunsti, loodusõpetust ja kehalist kasvatust. Paljudes ainetundides õpetatakse ka eestikeelset terminoloogiat.

●       Igal õppeaastal on täiendatud ja parandatud kooli õppekava.

●       Metoodiliste ainepäevade ja -nädalate läbiviimine on saanud traditsiooniks.

●       On välja töötatud tugisüsteem psühholoogi, õpiabiõpetaja (logopeedi) ja sotsiaaltöötaja poolt, mitmekülgselt on lahendatud probleeme, mis on seotud nn raskete õpilastega.

 

2.  Organisatsiooni kultuuri osa

●      Koostöös huvigruppidega on väljatöötatud kogu personali poolt ühised väärtused ja ülesanded, mis on fikseeritud kirjalikult kooli arengukavas aastateks 2011-2015, mis on kooli koduleheküljel.

●     Kooli personal on olnud teadlik kooli arenguplaanidest ja -eesmärkidest. Õppeaasta alguseks on alati koostatud kooli üldtööplaan, mille tugevusi ja parendustegevusi on analüüsitud õppeaasta lõpus selleks, et ellu viia muudatused järgneval õppeaastal. Kooli üldtööplaanis on arvestatud kooli, Tallinna linna ja Eesti Vabariigi prioriteetidega.

●       Välja on kujunenud tugev meeskond, kes suudab otsuseid vastu võtta ja nende täitmise eest ka vastutada.

 

3.  Omanäolisuse arendamise osas

 ●        Kooli kodulehekülg on muutunud kaasaegsemaks ning vastab tänapäeva nõuetele.

●        Aineõpetajate ja klassijuhatajate koostööna on muutunud õppekäigud ja -ekskursioonid TMPK õppeprotsessi lahutamatuks osaks.

●        Regulaarselt on toimunud lastevanemate koosolekud ja päevad.

●        Kooli hoolekogu töö on muutunud aktiivseks ja professionaalseks.

●        Õpilasomavalitsus on kaasatud kooli tähtsamate küsimuste lahendamisse huvitegevuse korraldusse.

●        Koolis valitseb õpilaste kõrge rahulolu huvitegevusega, huvitegevuse mõju on olnud õpilaste õpitulemustele positiivne ning tänu sellele ei esine enam palju põhjuseta puudumisi.

 

4.  Õpi- ja töökeskkonna osas

●        Kooli hoone ja territoorium on renoveeritud, mille tulemusena on koolis loodud tingimused vajalikuks õpi- ja töökeskkonnaks ning pandud alus headele võimalustele õppe- ja kasvatustegevuseks.

●        Kollektiivis valitsev atmosfäär ei ole pingeline. Kooli töötajad on kollektiivis valitseva psühholoogilise atmosfääriga rahul.

●        Võrreldes eelneva perioodiga on kollektiivis valitseva psühholoogilise atmosfääri pingelisuse tase langenud. Nii on praegu kollektiivis valitsev psühholoogiline atmosfäär võrreldes eelneva perioodiga on heatahtlikum ja rohkem rahulolu pakkuv.

●        Tallinna Mahtra Põhikoolis on olemas mitmeastmeline edukalt toimiv personali tunnustamise ja motiveerimise süsteem.

Tallinna Mahtra Põhikooli arengukava koostamise töörühm leiab, et kooli arengukava aastateks 2011 – 2015 poolt püstitatud eesmärgid ja ülesanded said täidetud ja ellu viidud.

 

3.1. KOOLI TUGEVUSED NING PARANDUSED LÄHTUVALT SISEHINDAMISARUANDEST VALDKONNITI

 

3.1.1. Eestvedamine ja juhtimine

Tugevused

●       Kooli arengukava täitmist jälgitakse pidevalt, analüüsitakse ning vajadusel tehakse muudatusi ning täiendusi.

●       On välja töötatud kooli sisehindamise kord.

●       Kooli sisehindamise meetodid on mitmekülgsed, hinnatakse koolielu olulisi valdkondi

●       Arendustegevusse on kaasatud olulisemad huvigrupid.

●       Toimub tihe ja tulemuslik koostöö kooli hoolekoguga.

●       Kooli eelarve planeerimine ja eelarve täitmise jälgimine on süsteemne.

 

Parendusettepanekud

●       Tõsta operatiivsust tagasiside saamiseks erinevatelt huvigruppidelt.

●       Kaasata maksimaalne arv pedagooge meeskonnatöösse.

 

3.1.2. Personalijuhtimine

Tugevused

●       Kõik ametikohad on täidetud, koosseisunimestikku muudetakse vastavalt eelarve võimalustele ja kooli vajadusele.

●       Uute töötajate valimisel juhindutakse kooli põhiväärtustest ja kvalifikatsiooni nõuetes.

●       Kooli personal on stabiilne, 96% pedagoogidest vastab kvalifikatsiooni nõuetele.

●       Kooli juhtkond arvestab personalivajadust juba ette.

● Infovahetus personaliga toimub kõikidel tasanditel süsteemselt, kasutatakse erinevaid infokanaleid ja viise (infotunnid, juhtkonna nõupidamised, eraldi klassijuhatajate infotunnid ja seminarid, metoodilised- ja õppenõukogu koosolekud, iganädalased tehnilise personali koosolekud, ümarlauanõupidamised erinevates tööküsimustes, töömeilid, infostendid, kooli kodulehekülg, siseveeb, juhtkonna ajaveebid jne).

 

Parendusettepanekud

 

●       Parandada töötajate riigikeeleoskust.

●       Anda süsteemset abi noortele pedagoogidele.

●       Arendada personali analüüsioskust (koolitus, seminar, psühholoogi konsultatsioon).

●       Anda õpetajatele E-kursuse koostamise ja e-õppe metoodika koolitusi ja e-õppe seminaride korraldamise võimalusi.

●       Täiustada personali hindamis- ja motiveerimissüsteemi.

●       Aktiviseerida passiivsemaid töötajaid kollektiivis,et nad rohkem otsuste tegemisel kaasa räägiksid.

 

3.1.3. Koostöö huvigruppidega ja nendega seotud tegevused

Tugevused

●       Süsteemsus on tagatud, sest partnerlus ja avalikud suhted on hästi läbimõeldud ja järjekindlad.

●       Vanematega suhtlemisvahenditeks on e-kool ja kirjavahetus meili teel. 

Lisaks väljatöötatud infosüsteemile näidatakse ürituste videosid koridoridesse paigutatud ekraanidelt. Kooli TV ja raadio kaudu teavitatakse õpilasüritustest. 

On loodud infovahetussüsteem koostööks erinevate huvigruppide vahel:

●         infotund (töötajatele)

●         klassijuhatajatund (õpilastele)

●         teadete tahvel

●         kooliraadio

●         e-kool

●         kooli koduleht

●         siseveeb

●         blogid (juhtkonna liikmed, õpetajad, õpilasesinduse ja hoolekogu liikmed)

●       Kooli huvitegevuse kavandamisse on kaasatud kooli kogukonna esindused, kes annavad soovitusi ja teevad ettepanekuid.

●       On moodustatud töörühm,mille koosolekutel töötatakse välja soovitusi erinevate kogemuste ja küsitluste (õpetajad, õpilased, õpilasomavalitsus, lapsevanemad) järgi.

●       Kooli kogukonna esinduste koostöö (juhtkond, hoolekogu, metoodikanõukogu, klassijuhatajate seminar, õpilasomavalitsus) on mitmekülgne ja tõhus.

●       Toimub planeeritud, mitmekülgne ja tõhus koostöö hoolekoguga. Hoolekogu võtab aktiivselt osa õppekasvatustööst ja kooli arendamisest.

●       Toimub koostöö välisriikide koolidega. Kohtumised kooliväliste partneritega, tänukirjad, külaliste raamat. Osalemine UNESCO ühendkoolide võrgustikus (UNESCO Associated Schools Network).

●       Jätkatakse traditsiooniliste klassiväliste ürituste läbiviimist.

●       Arvestatakse huvigruppide ettepanekute ja soovitustega.

 

Parendusettepanekud

●       Mõelda välja ja viia läbi sisu ja vormi poolest uusi üritusi.

●       Tihendada huvigruppide koostööd probleemide lahendamisel, ürituste korraldamisel ja läbiviimisel.

●       Kutsuda erinevate õppeasutuste esindajaid infotundidesse esinema.

●       Tihendada koostööd eesti õppekeelega koolide ja lasteaedadega (viia läbi ühisüritusi).

●       Mitmekesistada ekskursioonide temaatikat, viia läbi õppekäike koos eesti õppekeelega koolidega.

 

3.1.4. Ressursside juhtimine

Tugevused

●       TMPK eelarve koostamine lähtub arengukavast,on koostatud pikaajalisele kogemusele tuginedes, arvestab igapäevaseid vajadusi,on kooli põhieesmärgi saavutamise teenistuses. Eelarve koostamisel nähakse ette igaaastaseid investeeringuid kooli materiaal-tehnilise baasi arendamiseks, mis omakorda tagab keskkonnasäästliku majandamise.

●       Personal on kujundanud koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna.

●       Igal õpilasel on töökoht vastavalt tema kasvule ja vajadustele.

●       Kooli õppe-ja üldotstarbelised ruumid on puhtad ning kooli maa-ala heakorrastatud.

●       Hoone ruumiprogramm võimaldab kvaliteetselt täita riiklikust õppekavast tulenevaid nõudeid.

●       IKT-keskkond vastab õppekeskkonna vajadustele.

●       IKT võimalusi kasutatakse õppeainete õpetamisel maksimaalselt.

●       Õpilastel on võimalik kasutada IKT-vahendeid tundides ja tunnivälisel ajal õpiülesannete täitmiseks.

●       Süsteemselt uuendatakse õppeinventari, ITK-vahendeid, õpikuid ning õppematerjale.

●       Kooli raamatukogu toetab õppekava, kujundab lastes huvi lugemise ja õppimise vastu, võimaldab juurdepääsu erinevatele infoallikatele.

 

Parendusettepanekud

●       Laiendada olemasoleva traadita võrgu ulatust.

●       Kooli B-korpuse WIFI võrk vajab arendamist.

●       Tõsta LAN ühenduse kiirust 100 Mbit/s-lt 1 Gbit/s-le.

●       Uuendamata jäänud koolimööbli asemel soetada uus.

●       Vahetada poiste tööõpetuse klassides kahe ruumi põrandad.

●       Väikeses võimlas vahetada põrand.

●       Suurendada interaktiivsete tahvlite ja esitlusvahendite arvu.

●       Koostada raamatukogu e-kataloog.

●       Tagada kord ja puhtus koolistaadionil.

 

3.1.5. Õppekasvatusprotsess ja õpilastega seotud tulemused

Tugevused

●       Koolis on koostatud uus õppekava, kus arvestatakse üleminekut uuele Riiklikule õppekavale. Nimetatud protsess on süsteemne ja järjepidev tegevus.

●       Toimub igaaastane tegevuse hindamine koolitöötajate ja õpetajate poolt, näiteks hinnatakse ainekavade ja individuaalsete õppekavade realiseerimist, õpilastega arenguvestluste pidamise korrast kinnipidamist.

●       Õppeprotsessis kasutatakse mitmekülgseid vahendeid, sealhulgas kaasaegseid infotehnoloogilisi meetodeid.

●       Õppekorraldus toetab tervislike eluviiside kujundamist, väärtustatakse ja edendatakse kehalisi harjutusi värskes õhus ja spordihallis.

●       On edukalt kasutusele võetud elektrooniline dokumentatsioonisüsteem google keskkonnas.

●       Õppekorraldus on tõhustatud parema infovahetuse kaudu, informatsiooni edastatakse mitmel viisil ja info on kergesti kättesaadav.

●       Jätkub õppetegevuse pidev kaasajastamine erinevate täiendkoolituste kaudu ( Lisa 6).

●       Toimub kooli juhtkonna, abiteenuste ja personali tihe koostöö õppekorralduse valdkonnas.

●       Õpetajad osalevad aktiivselt kooli ainesektsioonide töös ja planeerivad korrapäraselt järgmiste õppeaastate tegevusi, lähtudes oma töö analüüsist.

 

Parendusettepanekud

●       Parandada lõpueksamite ja tasemetööde tulemusi, eriti matemaatikas ja eesti keeles (Lisa 8).

●       Pöörata tähelepanu õpilaste kasvatamisele ainealase ja klassivälise töö kaudu (õpilaste tagasiside, arenguvestlused).

●       Võtta erilise tähelepanu alla õpilaste ja töötajate turvalisus.

     ●       Täiustada ainete õpetamist eesti keeles. Aktiivsemalt kasutada eestikeelset terminoloogiat                       tundides.

●       Tõhustada innovatsioonimeetmeid ainete õpetamisel.

●  Korraldada eesti, inglise keele ja matemaatika õpetamine nii, et oleks arvestatud õpilaste erinevat teadmiste taset, st erineva tasemega gruppide moodustamist eespool nimetatud õppeainetes.

●       Pöörata veelgi suuremat tähelepanu tööle andekate õpilastega.

●       Luua soodsad tingimused õpilaste arenguks koolis, arvestades erinevat keelekeskkonda ning ühiskonna multikultuursust.

 

Õpilase areng ja tugisüsteemid

Tugisüsteemi töö eesmärgid koolis:

●       Haridusliku erivajadustega laste arengu toetamine

●       Tugimeetmete rakendamine

●       Õpikeskkonna muutmine õpilase sõbralikumaks

 

Tugevused:

●       Õpetajatele ja lapsevanematele on tutvustatud psühholoogilisi, sotsiaal-õiguslikke teadmisi.

●       On täiendatud vanematelt tagasiside saamise viise.

●       On kaasatud aktiivsemalt vanemaid koostööle probleemsete olukordade lahendamisel.

●       On korraldatud süstemaatiline ümarlaudade läbiviimine koostöös lapsevanematega.

●       HEV õpilastega töö tõhustamiseks on loodud tugisüsteemi töörühm.

 

●       Õpiabi osutamiseks tegelevad õpiabirühma õpetajad koostöös psühholoogiga.

●       Õpiabirühmade töös rakendatakse kaasaegseid meetodeid.

●       Tehakse koostööd teiste koolide sotsiaalpedagoogide ja psühholoogidega.

●       Kooli tugisüsteem töötab tulemuslikult, rakendatud tugimeetmed on avaldanud positiivset mõju (Lisa 7).

 

Parendusettepanekud:

●   Suurendada veelgi tihedamas koostöös ettevalmistusklasside õpetajatega psühholoogi rolli esimeste klasside komplekteerimisel, arvestades laste individuaalset eripära ning kasutades vahetut vaatlemist.

●       Arendada koostööd lastevanematega õpilaste abistamiseks ning koolis pakutava õpiabirühma abi propageerimine.

●       Uute tõhusate meetmete otsimine õpiraskustega õpilaste abistamiseks.

 

Lõimumine

Muukeelse kooli üks tähtsamaid arengusuundi on integratsioon ehk lõimumine Eesti ühiskonda ning võõrkeelte õppimine ja õpetamine. TMPK on orienteeritud positiivse ja meeldiva pedagoogilise keskkonna loomisele, mis aitab õpilastel avada enesearengu sisemised stiimulid, kujundada oma käitumise kõlbelisi komponente ning olla Eesti ühiskonna aktiivne ja seadusekuulekas liige. Integratsioon ehk lõimumine on eelkõige

●       Oma rahva keele ja kultuuri säilitamine ja arendamine

●       Enesemääratlemine kodanikuna

●       Teiste kultuuride ja keelte väärtustamine

●       Lõimumine Eesti ja Euroopa Liidu ühiskonda

     ●     Osalemine ülemaailmses kultuuriruumis

Ühine haridussüsteem aitab eri rahvusest noortel lõimuda Eesti ühiskonda. Eesti seadusandlus võimaldab saada põhihariduse emakeeles, üleminek eestikeelsele õppimisele on võimalik siis, kui põhikoolis on loodud vajalikud tingimused eesti keele õppeks. Protsessi normaalseks sujumiseks on Tallinna Mahtra Põhikoolis loodud selleks kõik vajalikud tingimused.

●       Kvalifitseeritud kaader

●       Tehniline varustatus

●       Eestikeelsed õppevahendid

●       Tänapäevane infotehnoloogia

Praeguseks on koolil olemas kvalifitseeritud eesti keele õpetajad ja aineõpetajad, kes õpetavad aineid eesti keeles (Lisa 4). Hetkel õpetatakse Tallinna Mahtra Põhikoolis eesti keeles põhikooliastmes eesti kirjandust, kunsti, loodusõpetust ja kehalist kasvatust. Paljudes ainetundides õpetatakse ka eestikeelset terminoloogiat. Koolis tegutseb varase keelekümbluse ettevalmistusklass ning töötab 5 keelekümblusklassi. Kõikide nende ainete õpetajad vastavad kvalifikatsioonile. Eestikeelne aineõpe põhikoolis annab õpilastele hea võimaluse täiendada ja praktiseerida eesti keelt.

 

Tugevused

●       On olemas pidev tagasiside õpetajate lõimumisalase töö kohta.

●       Õpikeskkond toetab lõimumisprotsessi.

●       Korraldatakse lõimumist toetavaid ühisüritusi erinevatel tasanditel.

●       Osaletakse lõimumist toetavates koostööprojektides.

●       Arendatakse koostööd eesti õppekeelega koolidega.

●    Koolis õpetatakse eesti keeles rohkem aineid, kui riiklik õppekava ette näeb. 

 

Parendusnäitajad

●       Täiustada ainete õpetamist eesti keeles. Aktiivsemalt kasutada eestikeelset terminoloogiat tundides.

●       Tihendada koostööd eesti õppekeelega koolidega (nt koos läbi viia vastlapäeva).

●       Mitmekesistada ekskursioonide temaatikat, viia läbi õppekäike koos eesti õppekeelega koolidega.

●       Parandada töötajate riigikeeleoskust.

●       Jätkata õppeainete õpetamist eesti keeles: eesti kirjandus, kunst, loodusõpetus ja kehaline kasvatus ning eestikeelse terminoloogia kasutamine mõnede ainete õpetamisel.

●       Lõimitud tundide läbiviimine (eesti keel + muu aine) LAK-õppe metoodika alusel.

●       Varase keelekümbluse ettevalmistusklassi töö jätkamine.

●       Varase keelekümblusklasside töö jätkamine.

●       Eesti keeles aineid õpetavate õpetajate täiendkoolitused. LAK-õppe metoodika.

●       Riigikeele õpetamise kvaliteedi tõstmine põhikooliastmes.

●       Raamatukogufondi täiendamine eestikeelse kirjandusega (teatmikud, õppekirjandus, sõnastikud).

●       Koostöö eesti õppekeelega koolide ja lasteaedadega.

 

4.     TURVALISUSE TAGAMINE KOOLIS

Turvalisuse tagamise meetmed koolis:

●       Kriisikäitumise koolitus nii personalile kui õpilastele.

●       Esmaabi koolitused.

●       Õpilaste liiklusalane koolitus igal õppeaastal.

●       Korra pidamine koolimajas.

●       Võõraste inimeste sisenemise kontroll.

●       Ennetustöö tubaka, meelemürkide ja alkoholiprobleemide vältimiseks.

 

5.   ARENGUKAVA PEAEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA UUE ARENGUKAVA PERIOODIL

 

5.1. Arengukava peaeesmärgid aastateks 2016-2022 ja nendega seotud kriitilised edutegurid

Tallinna Mahtra Põhikooli eesmärgid tulenevad kooli visioonist ja annavad kogu personalile ettekujutuse sellest, millised me peame olema, et lähtuvalt põhiväärtustest tegeleda kooli arendamisega.

Lähtudes riigi ja linna prioriteetidest, uuest Põhikooli riiklikust õppekavast ning Põhikooli ja gümnaasiumiseadusest püstitab Tallinna Mahtra Põhikooli ajavahemikuks 2016- 2022 järgmised eesmärgid:

1. Kooli õppe- ja kasvatustegevus vastab õppija võimetele, vajadustele ning huvidele. Selleks on vajalik

●       arendada edasi turvalist ja kaasaegset õpikeskkonda

●       täiustada õpilasi toetavat tugisüsteemi lähtudes iga õpilase individuaalse arengu võimalustest

●       mitmekesistada õpilaste huvi- ja sporditegevust

●       kasutada otstarbekalt kooli eelarvet õpilaste arengu toetamiseks

●       kasutada pidevalt kaasaegse infotehnoloogia võimalusi õppeprotsessis

 

2.  Kooli lõpetaja on ühiskonnapädev noor, kes valdab riigikeelele lisaks heal tasemel võõrkeeli, tunneb ja austab nii oma rahva kui ka eesti kultuuri ning väärtustab teiste rahvaste kombeid ja tavasid.

 

Selleks on vajalik

●       täiustada keeleõpetuse õppekava ja keeleõppe aktiivmeetodeid

●       kasvatada õpilastes tolerantsust ja aktiivset eluhoiakut

●       kujundada multikultuursust

 

3.  Kooli juhtkond ja pedagoogiline kollektiiv töötab ühiste väärtuste nimel Selleks on vajalik

●       kaasata kollektiiv kooli strateegiate väljatöötamisse

●       suurendada kooli töötajate meeskonnatunnet

●       tihendada koostööd kõigi huvigruppide vahel

●       teadvustada personalile sisehindamise vajaduse tähtsus

 

5.2. Arengukava tegevuskava valdkondade lõikes

Arengukava tegevuskava on aluseks õppeaastate tööplaanide koostamisel. Finantseerimisallikad kajastuvad kooli eelarvetes.

Arenguvaldkonnad 

5.2.1. Eestvedamine ja juhtimine

 

Tegevus

Tulemus

Aeg

Teostajad

Vastutajad

Uue arengukava elluviimine,uuendamine ja täitmise analüüsimine.

Uuendatud arengukava

Pidevalt

Juhtkond

Direktor

Õppeaasta prioriteetide määramine

Kooli üldtööplaani täitmine

Igal õppeaastalaugustis

Juhtkond

Direktor

Kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste analüüs

Valmis on kokkuvõtlik aruanne kooli õppe- ja kasvatustegevuse kohta

Pidevalt

Õppeala-

juhatajad

Direktor

Sisehindamise regulaarne läbiviimine

Valmib sisehindamise aruanne

Iga õppeaastal

Juhtkond

Direktor

Sisekontrolli teostamine

Sisekontroll toimib

Pidevalt

Juhtkond

Direktor

Huvigruppide rahulolu uuringute läbiviimine      

Valmivad rahulolu uuringute aruanded

Pidevalt

Juhtkond

Direktor

Meeskonnatöö tõhustamine

Meeskonnatöö sujub                                               ladusalt ilma tõrgeteta

Pidevalt

Juhtkond

Direktor


 

5.2.2. Personalijuhtimine

 

Tegevus

Tulemus

Aeg

Teostajad

Vastutajad

Personali vajaduse hindamine ja

värbamisstrateegia

kavandamine. Ametikohtade

komplekteerimine

Koolis töötab pädev

personal. Ametikohad on

komplekteeritud.

Kevadeti ja

vajadusel ka

muul ajal

Juhtkond

Direktor

Ametijuhendite korrigeerimine,

ametikirjelduste koostamine ja

uuendamine

Ametijuhendid ja

kirjeldused vastavad kooli

nõuetele ja vajadustele

Kord aastas,

kevadel

Direktor ja

personalijuht

Direktor

Personali rahulolu uuringud.

Tagasiside. Uuringu tulemuste

analüüs.

Uuringute tulemuste

analüüs aitab

personalipoliitikat

parendada

Kord aastas,

kevadel

Direktor

Direktor

Personali dokumentatsiooni

pidamine ja uuendamine

On olemas vajalik

dokumentatsioon

(EKIS,sh.EHIS )

Pidevalt

Direktor ja

personalijuht

Direktor

Õpetaja tugisüsteemi toimimine

ja mentorluse rakendamine

Uute õpetajate

abistamiseks on töösse

rakendatud

mentorprogramm, mis

aitab lihtsamini uude

keskkonda sisse elada

Pidevalt

Direktor,

õppealajuhatajad

ja personalijuht

Direktor

Õpetaja arengu ja tema tegevuse

tulemuste õigeaegne adekvaatne

hindamine. Õpetaja

motivatsiooni tõstmine ja

tunnustussüsteemi uuendamine.

Arenguvestlused.

Õpetajate riigikeele oskuse

tõstmine

Õpetaja hindamis- ja

tunnustussüsteem töötab.

Personal on motiveeritud.

Arenguvestlused

toimuvad mais, juunis ja

augustis.

Õpetajad on teadvustanud

riigikeele õppimise

vajadust ja tegelevad

sellega

2016 – 2022











 

Pidevalt

Direktor,

õppealajuhatajad

ja direktori

asetäitja

majandusalal

Direktor

Täiendkoolituste korraldamine

eesmärgiga tõsta

õpetajatekvalifikatsiooni:

1. Õpetajatele:

-metoodikaalased kursused

-kursused tööks erivajadustega

lastega

-enesehindamise kursused

-ainealane täiendkoolitus

-kursused tööks uue Riikliku

õppekava tingimustes

-IKT- alaste koolituste

läbiviimine

2. Personalile:

-esmaabi; tuleohutus-,

tervishoiu-ja tööohutusalane

õpe

Õpetajad ja personal on

omandanud uusi teadmisi

vajalikel koolitustel



















 

Kooli töötajate vastavad

teadmised ja praktilised

oskused on omandatud


 

2016 – 2022
















 

Esmaabi -

veebruar

2016.a.,

tuleohutus -

praktilised

õppused iga

aasta mais,tervishoiu-ja

tööohutusalane

õpe -

vastavalt

seadusele


 

Õppealajuhatajad

infojuht, direktor















 

Direktori

asetäitja

majandusalal,

personalijuht,

töökeskkonna

spetsialist

Direktor
















 

Direktori

asetäitja

majandusa

lal

Ainesektsioonide rolli

suurendamiseks

metoodikapäevade, seminaride,

konverentside korraldamine.

Ainesektsioonide roll on

suurenenud.

2016-2022

Õppealajuhatajad

Direktor

Õpetajate analüüsioskuse

tõstmine

Õpetajad oskavad enda ja

teiste tööd analüüsida

Pidevalt

Juhtkond

Direktor

 

5.2.3. Koostöö huvigruppidega

 

Tegevus

Tulemus

Aeg

Teostajad

Vastutajad

Aktiivne koostöö kooli

hoolekoguga, kohtumised ja

infovahetus õpetajatega

Toimub aktiivne koostöö

hoolekoguga, hoolekogul on

võimalus kaasa rääkida kooli

tegemistes ja arengus

Pidevalt

Õpetajate

esindajad

hoolekogus

Direktor

Rahuloluküsitluste läbiviimine

huvigruppide seas, nende

tulemuste analüüs ja

parendusvaldkondade

väljatöötamine

Huvigruppide seas on läbi

viidud rahuloluküsitlused,

tulemused on analüüsitud ja

nendega arvestatakse edasises

tegevuses

Igal kevadel

Psühholoog,

Infojuht

Direktor

Loominguliste ringide

tegevuse laiendamine vanade

traditsioonide säilitamiseks ja

uute elluviimiseks.

Loominguliste ringide arv on

kasvanud. Vanad

traditsioonid on säilitatud ja

uued juurde toodud

Pidevalt

Huvijuhid

Huvijuhid

Töö lapsevanematega, koostöö

aktiviseerimine hoolekogu ja

lastevanemate vahel.

Lastevanemates huvi

tekitamine kooliprobleemide

vastu

Lastevanemate huvi kooli

vastu on tõusnud

Pidevalt

Juhtkond,

hoolekogu,

õpetajad ja

lapsevanemad

Direktor

Suvine linnalaagri töö. Kaasata

laagri tegevusse 1. kooliaste.

Linnalaagri töösse on

kaasatud 1. kooliaste

Igal õppeaastal

suvel

Huvijuhid,

õpetajad

Direktor

Õpilasesinduse valimine, selle

liikmete koolitamine ja

kaasamine kooli

arendustegevusse

Aktiivsed õpilasesinduse

liikmed saavad kaasa lüüa

erinevates kooli tegemistes

Igal õppeaastal

Huvijuht

koostöös ÕE

esindajatega

Huvijuht

Koostöö arendamine

ümbruskonnas asuvate eesti

õppekeelega koolide ja

lasteaedadega.

Ühiste ettevõtmiste

tulemusena on paranenud

õpilaste eesti keel ja koostöö

teiste haridusasutustega

Pidevalt

Huvijuhid

Direktor

Koostöö meediaga ja meedia

kaasamine koolielu

kajastamisel

Koostöö meediaga on pidev

ja tõhus

Pidevalt

Huvijuhid,

infojuht

Direktori

asetäitja

majandusalal

Kohtumised õppeasutuste

esindajatega, osalemine

projektis “Tagasi kooli”

Kooli külastavad erinevate

kutsekoolide ja elukutsete

esindajad

Pidevalt

Klassijuhatajad,

karjääriõpetuseaineõpetaja

Õppealajuhatajad





 

5.2.4. Ressursside juhtimine

 

Tegevus

Tulemus

Aeg

Teostajad

Vastutajad

Direktori ja majandusjuhataja poolne pidev analüüs eelarveliste vahendite kasutamise kohta

Juhtkonnal on ülevaade eelarveliste vahendite olemasolust ja kasutusest

Pidevalt

Direktor ja direktori asetäitja majandusalal

Direktor

Kooli ruumide kujundamine omapäraseks, vana mööbli väljavahetamine ja klasside ning raamatukogu uute raamatute ning õppevahenditega vahenditega varustamine

Kooli ruumid on sisustatud kaasaegsete õppevahendite ja vajaliku õppekirjandusega õpilaste ja õpetajate vajadusi arvestades

Pidevalt

Direktori asetäitja majandusalal

Direktor

Infotehnoloogilise baasi täiendamine ja uuendamine:

1) arvutipargi pidev uuendamine;

2) esitlusvahendite paigaldamine;

3) interaktiivsete (puutetundlike) tahvlite soetamine

4) olemasoleva traadita võrgu laiendamine

5) Raamatukogu varustamine elektroonilise infosüsteemiga RIKS

6) LAN ühenduse kiiruse tõstmine 100 Mbit/s-lt 1Gbit/s-ni

Infotehnoloogiline baas on uuendatud

2016 - 2022

Infojuht

Direktor

Koolihoone heakorrastamine ning turvalisuse ja puhtuse tagamine

Juhtkond tagab koolimajas

puhtuse ja korra

Pidevalt

Juhtkond

Direktori asetäitja majandusalal

 

5.2.5. Õppe- ja kasvatusprotsess


 

Tegevus

Tulemus

Aeg

Teostajad

Vastutajad

Uue Riikliku õppekava

rakendamine ja kasutamine

Kooli töö juhindub uuest

õppekavast

2016-2022

Õppealajuhatajad

Direktor

Õuesõppe- ja

muuseumitundide

organiseerimine ja läbiviimine

Õuesõppe- ja

muuseumitundide arv on

suurenenud

2016-2022

Ainesektsioonide

juhatajad,

õpetajad

Õppealajuhatajad

Matemaatika, eesti ja inglise

keele õpetamise arendamine

tasemerühmades

Õpilaste aianealaste

teadmiste tase on tõusnud

Õppeaasta

jooksul

Aineõpetajad,

Ainesektsioonide

juhatajad

Õppealajuhatajad

Erinevate aineõpetajate

kaasahaaramine õpilaste

loovtööde juhendamisel

Loovtööde temaatika on

laienenud, õpetajate –

juhendajate ring on

suurenenud

2016-2022

Aineõpetajad

Õppealajuhatajad

Komplekstasemetööde

(erinevate õppeainete

ülesanded) ja kontrolltööde

koostamine ja läbiviimine

Õpilastel on omandatud

oskused ja vilumused

loov- ja praktiliste

ülesannete täitmiseks

1 kord

õppeaasta

jooksul

Ainesektsioonide

juhatajad,

aineõpetajad

Õppealajuhatajad

Oskuste ja vilumuste

arendamine iseseisvaks tööks

karjääriõpetuse tundides

Õpilastel on suurenenud

oskused ja vilumused

iseseisvaks tööks

2016-2022

 

karjääriõpetuse

aineõpetaja

Õppealajuhatajad

Arenguvestluste korraldamine,

millele eelneb õpilase

enesehinnang ja

enesehinnangu lehe täitmine

Arenguvestlused

toimuvad süstemaatiliselt

Õppeaasta

jooksul

2016-2022

Klassijuhatajad

Psühholoog

Kooli tugisüsteemi

täiendamine vastavalt õpilaste

ja lastevanemate vajadustele,

tugiõppe rakendamine

Kooli tugisüsteem pakub

erinevaid teenuseid nii

lastele kui

lastevanematele

2016-2022

Õppealajuhatajad,

tugisüsteemi

koordinaator

Direktor

HEV õpilasi toetava süsteemi

väljatöötamine ja

rakendamine. Individuaalsete

õppekavade koostamine

Koolis toimib HEV

õpilasi toetav

tugisüsteem.

On rakendatud

individuaalsed

õppekavad.

2016-2022

Aineõpetajad,

õpiabiõpetajad

Õppealajuhatajad,

tugisüsteemi

koordinaator

HEV õpilaste väljaselgitamine

HEV õpilasi toetatakse

õigeaegselt ja sihikindlalt

Pidevalt

Psühholoog,

klassijuhatajad,

aineõpetajad

Tugisüsteemi

koordinaator

Õpiabirühma korraldamine

Tugiõpet rakendatakse,

kasutatakse uusi

meetodeid

Igal aastal

septemberoktoober

Tugisüsteemi

töögrupp,

klassijuhatajad,

õpiabi

õpetajad

Tugisüsteemi

koordinaator

Õpiabirühma õpilaste õppe

tulemuslikkuse analüüs

Õpiedukus on paranenud

Igal aastal

jaanuaris ja

juunis

Tugisüsteemi

töögrupp,

klassijuhatajad,

õpiabi

õpetajad

Õppealajuhatajad,

tugisüsteemi

koordinaator

Tasemetööde ja lõpueksamite

ning üleminekueksamite ja

tasemetööde tulemuste analüüs

Toimub regulaarne

tasemetööde ja eksamite

analüüs

Igal aastal

augustseptember

Ainesektsioonide

juhatajad,

õppealajuhatajad

Õppealajuhatajad

Koolisiseste aineolümpiaadide

ja tasemetööde korraldamine

alates algklassidest

Korraldatakse

aineolümpiaade ja

tasemetöid alates

algklassidest

2016-2022

Õppealajuhatajad

Direktor

Õpilase arengu toetamine

huvitegevuse kaudu nii

koolisiseselt kui väljaspool

kooli

Huvitegevus toetab

õpilase arengut

Igal aastal

august september

Klassijuhatajad,

huvijuhid

Huvijuhid

Lastevanemate, õpilaste ja

õpetajate sotsiaalpedagoogiline

ja

psühholoogiline nõustamine

Toimub õpilaste,

vanemate ja õpetajate

nõustamine

Pidevalt

Psühholoog,

sotsiaaltöötaja

Õppealajuhatajad,

tugisüsteemi

koordinaator

Terveid eluviise säilitava ja

propageeriva süsteemi

rakendamine. Tervete

eluviiside propageerimist

toetavate ürituste läbiviimine.

Koolis toimib terveid

eluviise propageeriv

süsteem

Pidevalt

Tervisenõukogu

liikmed

Direktor

Kutsesuunitlustöö

edendamine. Kohtumised

huvitavate inimestega

kassijuhatajatundides.

Elukutsevalik

Kutsealane töö koolis on

aktiivne ja tulemuslik

Igal aastal

augustseptember

Klassijuhatajad,karjääriõpetuse

aineõpetaja

Õppealajuhatajad

Vaimse ja füüsilise turvalisuse

ning tervisekaitse tagamine

koolis

Koolis on tagatud õpilaste

ja õpetajate vaimne ja

füüsiline turvalisus

Pidevalt

Sotsiaaltöötaja,

psühholoog

Direktor

Liikluskasvatus algkoolis.

Klassijuhatajatundides

liiklusalase kasvatustöö

tõhustamine. Osalemine

ülelinnalistel üritustel

Liiklusalane kasvatustöö

koolis on aktiivne

2016-2022

Huvijuhid,

klassijuhatajad

Õppealajuhatajad

Hädaolukorra lahendamise

plaani rakendamine.

Temaatilised loengud.

Praktilised õppused

Kooli personal ja õpilased

oskavad käituda

hädaolukorras

2016-2022

Iga aastal

septembris

ja mais

Klassijuhatajad,

aineõpetajad

Direktori

asetäitja

majandusalal










 

6. ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUS

6.1. Koolituspõhimõtted 

Koolis koostatakse õpetajate koolituskava õpetajate erinevaid vajadusi ja soove silmas pidades. 

Kava vaadatakse igal aastal üle ja täpsustatakse. 

Koolituskava koostamisel võetakse arvesse personali soove ja vajadusi, mis kujunevad välja enesehindamise tulemusel, arenguvestlustel kooli juhtkonnaga ja sõltuvad kooli prioriteetidest.

 

6.2. Koolitustel osalemine

 Koolitustel osalevad õpetajad igal aastal järjest aktiivsemalt ( Lisa 6).

 

7. ARENGUKAVA KINNITAMISE JA UUENDAMISE KORD 

Kooli arengukava vaadatakse läbi, analüüsitakse ja vajadusel uuendatakse üks kord õppeaastas – sügisel, seoses

●       arengukava analüüsist tulenevate muudatustega,

●       eelarve ja investeeringute muudatustega,

●       õppenõukogu, õpilasesinduse või hoolekogu ettepanekutega.

 

Arengukava muudetakse

●       seoses eesmärkide muutumisega,

●       seadusandlike aktide muutumisega,

●       seoses arengukava tähtaja täitumisega.

Ettepanekud arengukava muudatusteks vaadatakse läbi õppenõukogus, õpilasesinduses ja kooli hoolekogus. Selleks toimub järgnev töö:

•      Arengukava komisjoni moodustamine. Komisjoni koosseisu kinnitab direktor,

●       Olemasoleva arengukava analüüs,

●       Uute prioriteetide määramine,

●       Arengukava arutamine töögruppides, selle kooskõlastamine hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukoguga.






















 

KOOSKÕLASTUSED

 

Käesolev arengukava on kooskõlastatud:

1. Tallinna Mahtra Põhikooli hoolekogu pool 

Hoolekogu (nõukogu) kooskõlastus protokoll nr 3

12.10. 2015

___________________

 

 

 

Julia Savtšenko

 

 

 

Hoolekogu esimees

 

 

 

2. Tallinna Mahtra Põhikooli õpilasesinduse poolt

 

Kooli õpilasesinduse kooskõlastus

protokoll nr. 4

09.10. 2015

___________________

 

 

 

Andrei Pankratov

 

 

 

Õpilasesinduse esimees

 

 

 

3. Tallinna Mahtra Põhikooli õppenõukogu poolt

 

Õppenõukogu koosoleku protokoll

nr. 2

15.10. 2015

 

___________________

 

Alla Batrakova

Direktor

Arengukava muudatus alates 1.09.2019

Lisada p 5.1.1

Muutunud õpikäsitluse põhimõtete kasutamine koolitöös: personali koolitus, uute õppevormide kasutamine (projektõpe, õppekäigud jne), õpimotivatsiooni tõstmine individuaalse lähenemise kaudu, õppimist toetav koolikeskkond ja IT vahendid.

 

Lisada p 5.2.2 Täiendkoolituste korraldamine

- Koostööoskuste arendamine  2018 -2020;

- õppeainete lõimimine  2018 -2022,

- sõnalise tagasiside andmine 2018 -2020.

 

Lisada p 5.2.4

-          Muutunud õpikäsitlust soodustava õpikeskkonna loomine („rääkivad seinad“, rühmatöö-, õuesõppe- ja puhkealad jne)  2019 -2022;

-          Nutiklassi loomine 2019 -2020.

 

Lisada p 5.2.5

-          Sõnaline hindamine I kooliastmes  2018- 2020;

-          Õpioskuste kujundamine 2019 -2022;

-          Projektõpe 2018 -2022;

-          Lõimitud ainetunnid 2018 -2022.

 

Alus: õppenõukogu 30.08.2019 otsus

 



 

8. LISAD

Lisa 1.

Õpilaste arv koolis

 

 

Õpilaste arv on algkooliastmes pidevalt tõusnud. Kui 2012/2013.õppeaastal oli koos gümnaasiumiastmega kõige suurem õpilaste arv koolis, siis 2015/2016.õppeaastal on juba ilma gümnaasiumiastmeta õpilaste arv praktiliselt sama.


 









 

Lisa 2. Pedagoogide andmed

 

Õpetajaid kokku: 46

 

Neist mehi - 4, Naisi - 42

 

direktor

Alla Batrakova

õppealajuhataja

Viktoria Šipilova

õppealajuhataja

Leino Lepp

psühholoog

Olga Nassonova

õpiabiõpetaja

Iren Pilnikova

sotsiaaltöötaja

Ludmilla Krjukova

huvijuht

Maria Akulistaja

huvijuht

Lada Kudrjašova

infojuht

Stanislav Kuhtinski

Haridus:

 

Kõrgem

41

Kesk-eri

0

Jätkab õpinguid

1

Riigikeele valdamise tase:

 

Emakeelena

3

C-1 (kõrgtase)

2

B-2 (kesktase, D-kategooria)

25

B-1 (algtase, C-kategooria)

3

Kõrgkooli lõpetanud eesti keeles

13

Kvalifikatsioon:

 

õpetaja

45

Vanus:

 

Alla 30

6

31-40

8

41-50

7

Üle 50

25

Koolis töötatud aeg:

 

Üle 10 aasta

19



 

 









 

Lisa 3. Õppeplaan 1.-9.klass

ÕPPEAINE

1.

2.

3.

I.a

4.

5.

6.

II.a

7.

8.

9.

III.a

VENE KEEL

7

6

6

19

5

3

3

11

2

2

2

6

KIRJANDUS

 

 

 

 

 

2

2

4

2

2

2

6

EESTI KEEL

2

2

2

6

4

4

4

12

4

4

4

12

A-VÕÕRKEEL

 

 

3

3

3

3

3

9

3

3

3

9

MATEMAATIKA

3

3

4

10

4

4

5

13

5

4

4

13

LOODUSÕPETUS

1

1

1

3

2

2

3

7

2

 

 

2

INIMESEÕPETUS

 

1

1

2

 

1

1

2

1

1

 

2

GEOGRAAFIA

 

 

 

 

 

 

 

 

1

2

2

5

BIOLOOGIA

 

 

 

 

 

 

 

 

1

2

2

5

KEEMIA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

2

4

FÜÜSIKA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

2

4

AJALUGU

 

 

 

 

 

1

2

3

2

2

2

6

ÜHISKONNAÕPETUS

 

 

 

 

 

 

1

1

 

 

2

2

MUUSIKA

2

2

2

6

2

1

1

4

1

1

1

3

KUNSTIÕPETUS

2

1

1,5

4,5

1

1

1

3

1

1

1

3

TÖÖÕPETUS

1

2

1,5

4,5

 

 

 

 

 

 

 

 

Käsitöö jatehnoloogiaõpe

 

 

 

 

1

2

2

5

2

2

1

5

KEHALINE KASVATUS

2

3

3

8

3

3

2

8

2

2

2

6

KOKKU

20

21

25

 

25

27

30

 

29

32

32

 

INGLISE KEEL

 

2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EESTI KIRJANDUS

 

 

 

 

 

1

 

 

 

 

 

 

KARJÄÄRIÕPETUS

 

 

 

 

 

 

 

 

1

 

 

 

LUBATUD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOORMUS

20

23

25

 

25

28

30

 

30

32

32

 

 

 

 











 

KÜMBLUSKLASSIDE TUNNIJAOTUSPLAAN

 

KÜMBLUSKLASSIDE TUNNIJAOTUSPLAAN

 

ÕPPEAINED

1.kl.

2.kl.

3.kl.

 

4.kl.

5.kl.

6.kl.

 

7.kl.

8.kl.

9.kl.

 

 

 

 

 

NORM

 

 

 

NORMM

 

 

 

NORM

Eesti keel

E 6

E 8

E 6

20

E 4

E 5

E 4

13

E 5

E 4

E 5

14

Vene keel

 

V 2

V 5

7

V 6

V 3

V 3

12

V 2

V 2

V 3

7

Kirjandus

 

 

 

 

 

V 2

V 1

3

V 2

V 2

V 2

6

Inglise keel

 

 

I 3

3

I 3

I 3

I 3

9

I 3

I 3

I 3

9

Matemaatika

E 3*

E 3

E 3/4*

10

E 4

E 4

E 5

13

V 5

V 4

V 5

14

Loodusõpetus

E 1

E 1

E 1

3

E 2

E 2

V 3

7

V 2

 

 

2

Geograafia

 

 

 

 

 

 

 

 

E 1

E 2

E 2

5

Bioloogia

 

 

 

 

 

 

 

 

E 1

E 2

E 2

5

Keemia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

V 2

V 2

4

Füüsika

 

 

 

 

 

 

 

 

 

V 2

V 2

4

Ajalugu

 

 

 

 

 

E 1

E 2

3

E 2

E 2

E 2

6

Inimeseõpetus

 

E 1

E 1

2

E 1

E 1

 

2

E 1

 

 

1

Ühiskonnaõpetus

 

 

 

 

 

 

E 1

1

 

E 1

E 1

2

Muusika

E 3*

E 2

E 2/1*

6

E 1

E 1

E 2

4

E 1

E 1

E 1

3

Kunst

E 2

E 1,5

E 1

4,5

E 1

E 1

V 1

3

V 1

V 1

V 1

3

Tööõpetus

E 2

E 1,5

E 1

4,5

 

 

 

 

 

 

 

 

Käsitöö ja

 

 

 

 

V 1

V 2

V 2

5

V 2

V 2

V 1

5

tehnoloogiaõpe

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kehaline kasvatus

E 3

E 3

E 2

8

E 2

E 3

V 3

8

V 2

V 2

V 2

6

KOKKU

20

23

25

 

25

28

30

 

30

32

34

 

vene keeles

0

2

5

 

7

7

13

 

16

17

18

 

eesti keeles

20

21

17

 

15

18

14

 

11

12

13

 

inglise keel

0

0

3

 

3

3

3

 

3

3

3

 

 

*Alates 01.09.2015 muutus 1.klassis matemaatika ja muusika tundide arv. Kahe aasta pärast so alates 01.09.2017 muutub 3.klassis matemaatika ja muusika tundide arv samuti. Ettepaneku kiitis heaks möödunud õppeaastal ka TMPK hoolekogu.




 

Lisa 4.

 

Eestikeelne aineõpe tavaklassides

Klass/

Õppeaine

 

Eesti keel

 

Eesti

kirjandus

Kunst

 

Loodusõpetus  

Kehaline kasvatus

1. klass

2 tundi

 

1 tund

 

2.klass

2 tundi

 

1 tund

 

3.klass

2 tundi

 

1 tund

 

4.klass

4 tundi

 

1 tund

2 tundi

5.klass

4 tundi

1 tund

1 tund

2 tundi

6.klass

4 tundi

 

1 tund

3 tundi

7.klass

4 tundi

 

1 tund

 

8.klass

4 tundi

 

1 tund

        2 tundi

9.klass

4 tundi

 

1 tund

        2 tundi

 

Tallinna Mahtra Põhikoolis õpetatakse osasid aineid peale eesti keele veel eesti keeles: eesti lastekirjandust (5.kl), kunsti (4.-9.kl), loodusõpetust (4.-6.kl) ja kehalist kasvatust (8.-9.kl).

 

Lisa 5.

Tallinna Mahtra Põhikooli ringid

Ringi nimetus

Klass

Õpilaste arv

Toimumise aeg

Juhendaja

Sportmängud

 

 

Esmaspäev 14.00-14.45

Margarita

 

4.-5.

20

Neljapäev 14.00-14.45

Müürsepp

 

1.

23

Esmaspäev 12.00-13.30

Viktor

Tantsustuudio

 

 

Kolmapäev 12.00-13.30

Larionov

 

2.-4.

16

Kolmapäev 17.30-19.00

 

 

 

 

Reede 16.00-18.00

 

Muusikaring

1.-6.

45

Esmaspäv 12.10-12.55

Ljudmila

 

 

 

Kolmapäev 13.05-13.50

Odes

Muusikaring

2.d-3.d

13

Esmaspäev 13.00-13.45

Natalja

 

 

 

Reede 14.00-14.45

Petrova

 

 

 

 

 

Lisa 6. Kursustel käinud õpetajad

Täienduskoolitused 2012/2013.õppeaastal, kursustel osales 96,7% õpetajatest.

 

Täienduskoolitused 2012/2013.õppeaastal, kursustel osales 96,7% õpetajatest.

Täienduskoolitused 2014/2015.õppeaastal, kursustel osales 100% õpetajatest.

 

Lisa 7. TMPK pedagoogide, juhtkonna ja tugisüsteemi koostöö HEV-õpilastega

 

 

 

Lisa 8. Põhikooli lõpueksamite tulemused õppeaineti:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ained

2010/2011

2011/2012

 

2012/2013

2013/2014

2014/2015

 

 

 

 

 

 

 

 

Koolis

Koolis

Riigi keskmine

Koolis

Koolis

Koolis

Matemaatika

3,3

3,6

3,6

3,4

2,7 (3,2)

2,6 (3 k.e)

Vene keel ja

 

 

 

 

 

 

kirjandus

3,8

3,6

 

3,6

3,7

3,6

Riigi keel

3,3

3,5

3,9

3,6

2,8 (3,1)

2,2 (3 k.e)

Keemia

3,3

3

 

4

4

3

Bioloogia

3

 

 

4

3,7

2,7

 

 

 

 

 

 

 

 

3,7↑

Ühiskonnaõpetus

3,4

3,3

 

3,3

3,4

Geograafia

 

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Füüsika

3,5

 

 

4

 

3

Inglise keel

4

 

 

3,5

 

4↑

Ajalugu

 

 

 

3,6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Täienduskoolitused 2013/2014.õppeaastal, kursustel osales 90,5% õpetajatest.



 

TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL

 

TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA  AASTATEKS 2016 - 2022

Tallinn 2015

 

SISUKORD

 

1. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI TUTVUSTUS

1.1. Lühiajalugu ja hetkeolukord 

2. VISIOON, MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED

3. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI (GÜMNAASIUMI) ARENGUKAVA 2011-2015 TÄITMISE ANALÜÜS

3.1. KOOLI TUGEVUSED NING PARANDUSED LÄHTUVALT SISEHINDAMISARUANDEST VALDKONNITI

3.1.1. Eestvedamine ja juhtimine

3.1.2. Personalijuhtimine

3.1.3. Koostöö huvigruppidega ja nendega seotud tegevused

3.1.4. Ressursside juhtimine

3.1.5. Õppekasvatusprotsess ja õpilasega seotud tulemused

4. TURVALISUSE TAGAMINE KOOLIS

5. ARENGUKAVA PEAEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA UUE ARENGUKAVA PERIOODIL

5.1. Arengukava peaeesmärgid aastateks 2016-2022 ja nendega seotud kriitilised edutegurid

5.2. Arengukava tegevuskava valdkondade lõikes

5.2.1. Eestvedamine ja juhtimine

5.2.2. Personalijuhtimine

5.2.3. Koostöö huvigruppidega

5.2.4. Ressursside juhtimine

5.2.5. Õppe- ja kasvatusprotsess 

6. ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUS

6.1. Koolituspõhimõtted

6.2. Koolitustel osalemine

7. ARENGUKAVA KINNITAMISE JA UUENDAMISE KORD 

8. LISAD

 

SISSEJUHATUS 

Tallinna Mahtra Põhikooli arengukava lähtub:

 

●       Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest,

●       kooli sisehindamise tulemustest,

●       Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast,

●       Tallinna linna arengukavast,

●       kooli sisehindamise tulemustest,

●       teistest seadusandlikest aktidest ja riiklikest strateegiatest. 

Kooli arengukava on koostatud koostöös personaliga kooli juhtkonna ja pedagoogilise kollektiivi arutelude ja ajurünnakute käigus, kus:

●   analüüsiti kooli hetkeolukorda,

●   pandi paika uue arenguperioodi peaeesmärgid,

●   sõnastati tegevused eesmärkide saavutamiseks,

●       pandi paika kooli põhiväärtused.

 

1. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI TUTVUSTUS

1.1. Lühiajalugu ja hetkeolukord

•      01.09.1983 avati Tallinna 58. Põhikool

•      1985. aastal nimetati Tallinna 58. Põhikool ümber Tallinna 58. Keskkooliks

•      1998. aastal nimetati Tallinna 58. Keskkool ümber Tallinna Mahtra Gümnaasiumiks

•      2014. aastal kool reorganiseeriti ja nimetati ümber Tallinna Mahtra Põhikooliks

Põhikooliastmes toimub õppetöö põhiliselt vene keeles, kuid osa aineid õpetatakse eesti keeles: eesti lastekirjandust (5.kl.), kunsti (4.-9.kl.), loodusõpetust (4.-6.kl.) ja kehalist kasvatust (8.-9.kl.) (Lisad 3 ja 4).

Varase keelekümbluse klassides toimub õppetöö eesti keeles (1.-5.kl). Kool töötab ühes vahetuses ning lisaks põhiõppetööle töötavad ka ettevalmistusklassid.

Koolihoone on renoveeritud 2008/2009.õppeaastal. Alates 2009/2010. õppeaastast on nii õpilastele kui ka õpetajatele tagatud kaasaja nõuetele vastav keskkond ja tingimused.

TMPK-as tegutsevad ka huvialaringid (Lisa 5). 

Kool osaleb rahvusvahelistes, vabariiklikes ja linna projektides, koolis tegutseb õpilasesindus ning on olemas kaasaegne raamatukogu, söökla, puhvet, tervisekabinet, töötavad õpiabi õpetajad, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Momendil pikapäevarühmad ei tööta, kuid esimesel võimalusel planeeritakse need uuesti avada.

Hetkel töötab koolis 59 inimest, neist 46 on pedagoogid (Lisa 2). 

Koolis õpib 01.09.2015 seisuga 672 õpilast 30 klassikomplektis (Lisa 1). 

Kooli sümboolika: 

Koolil on oma logo: stiliseeritud M täht sümboliseerib põhikooli kolme õppeastet, mille vundamendiks on avatud raamat – teadmiste sümbol. 

Kooli traditsioonid:

●       teadmiste päev

●       spordipäevad

●       õpetajate päev

●       esimese klassi õpilaste rebaseks löömine

●       eesti- ja vene rahvakalendri tähtpäevade tähistamine

●       kodanikupäev

●       direktori vastuvõtt parimatele õpilastele ja Aasta Õpetaja konkursi võitjate autasustamine

     ●   jõuluüritused

●   vilistlaste õhtu

●       valentinipäev

●       iseseisvuspäev

●       naistepäev

●   moenädal

●       emakeelepäev

●       ainepäevad

●       aabitsapidu

●       lasteloomingu festival

●       rahvusvaheline festival “Meid ühendab looming”

●       emadepäev

●       lõpupeod

●       suvine linnalaager

●       lastekaitsepäev

●       õppekäikude päev

 

Kooli huvipooled:

●       õpilased sh õpilasesindus

●       kooli pedagoogiline ja mittepedagoogiline personal

●       lapsevanemad ja hoolekogu

●       Tallinna linn e. Kooli pidaja

●       koostööpartnerid

 

2.     VISIOON, MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED

 

Visioon

Õpilane õpib Tallinna Mahtra Põhikoolis ja omandab ühiskonnas aktsepteeritud konkurentsi-võimelise põhihariduse ning temast kujuneb haridust ja teadmisi hindav aktiivne noor inimene, kellel on võimalus jätkata õpinguid Eesti või välismaa koolides. Teiselt poolt kindlustab kool eeldused elus toimetulekuks ka hariduslike erivajadustega lastele ja annab neile võimaluse vabariigi tööturul konkureerimiseks.

 

Missioon

Tallinna Mahtra Põhikooli missiooniks on tagada uue Riikliku õppekava tingimustes, turvalises ja kaasaegses õpikeskkonnas, kõikidele õpilastele vastavalt nende individuaalsele arengule ja võimetele võrdsed võimalused õppimiseks ja arenguks, valmistada õpilased ette iseseisvaks ja edukaks toimetulekuks kaasaegses multikultuurses ühiskonnas. 

Kooli tunnuslause: Kool on laste jaoks 

Põhiväärtused

●       avatus ja koostöö

●       uued teadmised ja pidev areng

●       algatusvõime ja loovus

●       julgus ja vastutus

●       koolirõõm ja turvalisus

●       ühtekuuluvustunne ja meeskonnatöö

●       suhtlemis- ja koostöökultuur

●       individuaalne ja innustav lähenemine õpilasele

●       professionaalsus ja innovaatilisus

 

3.   TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI (GÜMNAASIUMI) ARENGUKAVA 2011-2015 TÄITMISE ANALÜÜS

 

Tallinna Mahtra Põhikooli (Gümnaasiumi) arengukava 2011-2015 täitmist võiks iseloomustada järgmiselt:

Nimetatud perioodil keskenduti õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmisele ning valdkonna pidevale parendusele. Kool on olnud avatud uutele ideedele, õppeasutust iseloomustavad ettevõtlikkus, loovus, originaalsus, riskijulgus, muutustega kohanemine. Kindlalt on toetatud õpilaste ning töötajate loovust ja entusiasmi, väärtustatud inimeste töösse pühendumist. On pööratud tähelepanu ja tähtsustatud multikultuursust ja rahvusvahelisust haridusasutuse töös, millest räägivad kontaktid teiste maade koolidega. Loodud on innovatsiooni soodustav ning arenev keskkond haridusasutuses. Tekkinud on haridusasutuse sisemine kultuur, milles on väga tähtis olnud direktori roll. Koolis on väärtustatud koostööd meeskonna- ja teiste huvigruppide vahel. Loodud on turvaline, tervislikke eluviise arendav õpikeskkond. Haridusasutuse töö on olnud efektiivne, toimunud on selle otstarbekas ja läbimõeldud korraldamine ning majandamine. 

Põhikooli (Gümnaasiumi) arengukava 2011–2015 perioodil toimunud muutused:

1.  Õppe- ja kasvatustöö osas

●       Õpetajad on aktiivselt osalenud erinevatel metoodika- ja ainealastel koolitustel.

●       Õpilased on osalenud rahvusvahelistel ja linnaolümpiaadidel ning konkurssidel.

●       Eksami ja tasemetööde tulemused on mõnedes ainetes paranenud ning on kõrgemad riigi keskmistest.

●       Koolis on paranenud õpilaste õppeedukus, õppetöö parendamiseks on kasutatud võimalikke tugimeetmeid: individuaalset õppekava, pikapäevarühma, logopeedilist abi, psühholoogilist nõustamist, sotsiaaltöötaja nõustamist, koduõpet, suunamist eriarsti nõustamisele, koostööd alaealiste komisjoniga. Õpilastel on olnud võimalik saada abi aineõpetajalt (konsultatsioon, töö andekatega, diferentseeritud hindamine, juhendid individuaalseks tööks, koostöö vanematega).

●       Alustati üleminekut eestikeelsele aineõppele gümnaasiumiastmes. Niikaua kui koolis töötas gümnaasiumiaste, õpetati eesti keeles peale eesti keele põhikursuste veel eesti kirjandust, ühiskonnaõpetust, muusikaõpetust, eesti ajalugu, geograafiat, kunsti ja kunstiajalugu, riigikaitset, kehalist kasvatust ja majandusõpetust ning põhikooliastmes eesti kirjandust, kunsti, loodusõpetust ja kehalist kasvatust. Paljudes ainetundides õpetatakse ka eestikeelset terminoloogiat.

●       Igal õppeaastal on täiendatud ja parandatud kooli õppekava.

●       Metoodiliste ainepäevade ja -nädalate läbiviimine on saanud traditsiooniks.

●       On välja töötatud tugisüsteem psühholoogi, õpiabiõpetaja (logopeedi) ja sotsiaaltöötaja poolt, mitmekülgselt on lahendatud probleeme, mis on seotud nn raskete õpilastega.

 

2.  Organisatsiooni kultuuri osa

●      Koostöös huvigruppidega on väljatöötatud kogu personali poolt ühised väärtused ja ülesanded, mis on fikseeritud kirjalikult kooli arengukavas aastateks 2011-2015, mis on kooli koduleheküljel.

●     Kooli personal on olnud teadlik kooli arenguplaanidest ja -eesmärkidest. Õppeaasta alguseks on alati koostatud kooli üldtööplaan, mille tugevusi ja parendustegevusi on analüüsitud õppeaasta lõpus selleks, et ellu viia muudatused järgneval õppeaastal. Kooli üldtööplaanis on arvestatud kooli, Tallinna linna ja Eesti Vabariigi prioriteetidega.

●       Välja on kujunenud tugev meeskond, kes suudab otsuseid vastu võtta ja nende täitmise eest ka vastutada.

 

3.  Omanäolisuse arendamise osas

 ●        Kooli kodulehekülg on muutunud kaasaegsemaks ning vastab tänapäeva nõuetele.

●        Aineõpetajate ja klassijuhatajate koostööna on muutunud õppekäigud ja -ekskursioonid TMPK õppeprotsessi lahutamatuks osaks.

●        Regulaarselt on toimunud lastevanemate koosolekud ja päevad.

●        Kooli hoolekogu töö on muutunud aktiivseks ja professionaalseks.

●        Õpilasomavalitsus on kaasatud kooli tähtsamate küsimuste lahendamisse huvitegevuse korraldusse.

●        Koolis valitseb õpilaste kõrge rahulolu huvitegevusega, huvitegevuse mõju on olnud õpilaste õpitulemustele positiivne ning tänu sellele ei esine enam palju põhjuseta puudumisi.

 

4.  Õpi- ja töökeskkonna osas

●        Kooli hoone ja territoorium on renoveeritud, mille tulemusena on koolis loodud tingimused vajalikuks õpi- ja töökeskkonnaks ning pandud alus headele võimalustele õppe- ja kasvatustegevuseks.

●        Kollektiivis valitsev atmosfäär ei ole pingeline. Kooli töötajad on kollektiivis valitseva psühholoogilise atmosfääriga rahul.

●        Võrreldes eelneva perioodiga on kollektiivis valitseva psühholoogilise atmosfääri pingelisuse tase langenud. Nii on praegu kollektiivis valitsev psühholoogiline atmosfäär võrreldes eelneva perioodiga on heatahtlikum ja rohkem rahulolu pakkuv.

●        Tallinna Mahtra Põhikoolis on olemas mitmeastmeline edukalt toimiv personali tunnustamise ja motiveerimise süsteem.

Tallinna Mahtra Põhikooli arengukava koostamise töörühm leiab, et kooli arengukava aastateks 2011 – 2015 poolt püstitatud eesmärgid ja ülesanded said täidetud ja ellu viidud.

 

3.1. KOOLI TUGEVUSED NING PARANDUSED LÄHTUVALT SISEHINDAMISARUANDEST VALDKONNITI

 

3.1.1. Eestvedamine ja juhtimine

Tugevused

●       Kooli arengukava täitmist jälgitakse pidevalt, analüüsitakse ning vajadusel tehakse muudatusi ning täiendusi.

●       On välja töötatud kooli sisehindamise kord.

●       Kooli sisehindamise meetodid on mitmekülgsed, hinnatakse koolielu olulisi valdkondi

●       Arendustegevusse on kaasatud olulisemad huvigrupid.

●       Toimub tihe ja tulemuslik koostöö kooli hoolekoguga.

●       Kooli eelarve planeerimine ja eelarve täitmise jälgimine on süsteemne.

 

Parendusettepanekud

●       Tõsta operatiivsust tagasiside saamiseks erinevatelt huvigruppidelt.

●       Kaasata maksimaalne arv pedagooge meeskonnatöösse.

 

3.1.2. Personalijuhtimine

Tugevused

●       Kõik ametikohad on täidetud, koosseisunimestikku muudetakse vastavalt eelarve võimalustele ja kooli vajadusele.

●       Uute töötajate valimisel juhindutakse kooli põhiväärtustest ja kvalifikatsiooni nõuetes.

●       Kooli personal on stabiilne, 96% pedagoogidest vastab kvalifikatsiooni nõuetele.

●       Kooli juhtkond arvestab personalivajadust juba ette.

● Infovahetus personaliga toimub kõikidel tasanditel süsteemselt, kasutatakse erinevaid infokanaleid ja viise (infotunnid, juhtkonna nõupidamised, eraldi klassijuhatajate infotunnid ja seminarid, metoodilised- ja õppenõukogu koosolekud, iganädalased tehnilise personali koosolekud, ümarlauanõupidamised erinevates tööküsimustes, töömeilid, infostendid, kooli kodulehekülg, siseveeb, juhtkonna ajaveebid jne).

 

Parendusettepanekud

 

●       Parandada töötajate riigikeeleoskust.

●       Anda süsteemset abi noortele pedagoogidele.

●       Arendada personali analüüsioskust (koolitus, seminar, psühholoogi konsultatsioon).

●       Anda õpetajatele E-kursuse koostamise ja e-õppe metoodika koolitusi ja e-õppe seminaride korraldamise võimalusi.

●       Täiustada personali hindamis- ja motiveerimissüsteemi.

●       Aktiviseerida passiivsemaid töötajaid kollektiivis,et nad rohkem otsuste tegemisel kaasa räägiksid.

 

3.1.3. Koostöö huvigruppidega ja nendega seotud tegevused

Tugevused

●       Süsteemsus on tagatud, sest partnerlus ja avalikud suhted on hästi läbimõeldud ja järjekindlad.

●       Vanematega suhtlemisvahenditeks on e-kool ja kirjavahetus meili teel. 

Lisaks väljatöötatud infosüsteemile näidatakse ürituste videosid koridoridesse paigutatud ekraanidelt. Kooli TV ja raadio kaudu teavitatakse õpilasüritustest. 

On loodud infovahetussüsteem koostööks erinevate huvigruppide vahel:

●         infotund (töötajatele)

●         klassijuhatajatund (õpilastele)

●         teadete tahvel

●         kooliraadio

●         e-kool

●         kooli koduleht

●         siseveeb

●         blogid (juhtkonna liikmed, õpetajad, õpilasesinduse ja hoolekogu liikmed)

●       Kooli huvitegevuse kavandamisse on kaasatud kooli kogukonna esindused, kes annavad soovitusi ja teevad ettepanekuid.

●       On moodustatud töörühm,mille koosolekutel töötatakse välja soovitusi erinevate kogemuste ja küsitluste (õpetajad, õpilased, õpilasomavalitsus, lapsevanemad) järgi.

●       Kooli kogukonna esinduste koostöö (juhtkond, hoolekogu, metoodikanõukogu, klassijuhatajate seminar, õpilasomavalitsus) on mitmekülgne ja tõhus.

●       Toimub planeeritud, mitmekülgne ja tõhus koostöö hoolekoguga. Hoolekogu võtab aktiivselt osa õppekasvatustööst ja kooli arendamisest.

●       Toimub koostöö välisriikide koolidega. Kohtumised kooliväliste partneritega, tänukirjad, külaliste raamat. Osalemine UNESCO ühendkoolide võrgustikus (UNESCO Associated Schools Network).

●       Jätkatakse traditsiooniliste klassiväliste ürituste läbiviimist.

●       Arvestatakse huvigruppide ettepanekute ja soovitustega.

 

Parendusettepanekud

●       Mõelda välja ja viia läbi sisu ja vormi poolest uusi üritusi.

●       Tihendada huvigruppide koostööd probleemide lahendamisel, ürituste korraldamisel ja läbiviimisel.

●       Kutsuda erinevate õppeasutuste esindajaid infotundidesse esinema.

●       Tihendada koostööd eesti õppekeelega koolide ja lasteaedadega (viia läbi ühisüritusi).

●       Mitmekesistada ekskursioonide temaatikat, viia läbi õppekäike koos eesti õppekeelega koolidega.

 

3.1.4. Ressursside juhtimine

Tugevused

●       TMPK eelarve koostamine lähtub arengukavast,on koostatud pikaajalisele kogemusele tuginedes, arvestab igapäevaseid vajadusi,on kooli põhieesmärgi saavutamise teenistuses. Eelarve koostamisel nähakse ette igaaastaseid investeeringuid kooli materiaal-tehnilise baasi arendamiseks, mis omakorda tagab keskkonnasäästliku majandamise.

●       Personal on kujundanud koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna.

●       Igal õpilasel on töökoht vastavalt tema kasvule ja vajadustele.

●       Kooli õppe-ja üldotstarbelised ruumid on puhtad ning kooli maa-ala heakorrastatud.

●       Hoone ruumiprogramm võimaldab kvaliteetselt täita riiklikust õppekavast tulenevaid nõudeid.

●       IKT-keskkond vastab õppekeskkonna vajadustele.

●       IKT võimalusi kasutatakse õppeainete õpetamisel maksimaalselt.

●       Õpilastel on võimalik kasutada IKT-vahendeid tundides ja tunnivälisel ajal õpiülesannete täitmiseks.

●       Süsteemselt uuendatakse õppeinventari, ITK-vahendeid, õpikuid ning õppematerjale.

●       Kooli raamatukogu toetab õppekava, kujundab lastes huvi lugemise ja õppimise vastu, võimaldab juurdepääsu erinevatele infoallikatele.

 

Parendusettepanekud

●       Laiendada olemasoleva traadita võrgu ulatust.

●       Kooli B-korpuse WIFI võrk vajab arendamist.

●       Tõsta LAN ühenduse kiirust 100 Mbit/s-lt 1 Gbit/s-le.

●       Uuendamata jäänud koolimööbli asemel soetada uus.

●       Vahetada poiste tööõpetuse klassides kahe ruumi põrandad.

●       Väikeses võimlas vahetada põrand.

●       Suurendada interaktiivsete tahvlite ja esitlusvahendite arvu.

●       Koostada raamatukogu e-kataloog.

●       Tagada kord ja puhtus koolistaadionil.

 

3.1.5. Õppekasvatusprotsess ja õpilastega seotud tulemused

Tugevused

●       Koolis on koostatud uus õppekava, kus arvestatakse üleminekut uuele Riiklikule õppekavale. Nimetatud protsess on süsteemne ja järjepidev tegevus.

●       Toimub igaaastane tegevuse hindamine koolitöötajate ja õpetajate poolt, näiteks hinnatakse ainekavade ja individuaalsete õppekavade realiseerimist, õpilastega arenguvestluste pidamise korrast kinnipidamist.

●       Õppeprotsessis kasutatakse mitmekülgseid vahendeid, sealhulgas kaasaegseid infotehnoloogilisi meetodeid.

●       Õppekorraldus toetab tervislike eluviiside kujundamist, väärtustatakse ja edendatakse kehalisi harjutusi värskes õhus ja spordihallis.

●       On edukalt kasutusele võetud elektrooniline dokumentatsioonisüsteem google keskkonnas.

●       Õppekorraldus on tõhustatud parema infovahetuse kaudu, informatsiooni edastatakse mitmel viisil ja info on kergesti kättesaadav.

●       Jätkub õppetegevuse pidev kaasajastamine erinevate täiendkoolituste kaudu ( Lisa 6).

●       Toimub kooli juhtkonna, abiteenuste ja personali tihe koostöö õppekorralduse valdkonnas.

●       Õpetajad osalevad aktiivselt kooli ainesektsioonide töös ja planeerivad korrapäraselt järgmiste õppeaastate tegevusi, lähtudes oma töö analüüsist.

 

Parendusettepanekud

●       Parandada lõpueksamite ja tasemetööde tulemusi, eriti matemaatikas ja eesti keeles (Lisa 8).

●       Pöörata tähelepanu õpilaste kasvatamisele ainealase ja klassivälise töö kaudu (õpilaste tagasiside, arenguvestlused).

●       Võtta erilise tähelepanu alla õpilaste ja töötajate turvalisus.

     ●       Täiustada ainete õpetamist eesti keeles. Aktiivsemalt kasutada eestikeelset terminoloogiat                       tundides.

●       Tõhustada innovatsioonimeetmeid ainete õpetamisel.

●  Korraldada eesti, inglise keele ja matemaatika õpetamine nii, et oleks arvestatud õpilaste erinevat teadmiste taset, st erineva tasemega gruppide moodustamist eespool nimetatud õppeainetes.

●       Pöörata veelgi suuremat tähelepanu tööle andekate õpilastega.

●       Luua soodsad tingimused õpilaste arenguks koolis, arvestades erinevat keelekeskkonda ning ühiskonna multikultuursust.

 

Õpilase areng ja tugisüsteemid

Tugisüsteemi töö eesmärgid koolis:

●       Haridusliku erivajadustega laste arengu toetamine

●       Tugimeetmete rakendamine

●       Õpikeskkonna muutmine õpilase sõbralikumaks

 

Tugevused:

●       Õpetajatele ja lapsevanematele on tutvustatud psühholoogilisi, sotsiaal-õiguslikke teadmisi.

●       On täiendatud vanematelt tagasiside saamise viise.

●       On kaasatud aktiivsemalt vanemaid koostööle probleemsete olukordade lahendamisel.

●       On korraldatud süstemaatiline ümarlaudade läbiviimine koostöös lapsevanematega.

●       HEV õpilastega töö tõhustamiseks on loodud tugisüsteemi töörühm.

 

●       Õpiabi osutamiseks tegelevad õpiabirühma õpetajad koostöös psühholoogiga.

●       Õpiabirühmade töös rakendatakse kaasaegseid meetodeid.

●       Tehakse koostööd teiste koolide sotsiaalpedagoogide ja psühholoogidega.

●       Kooli tugisüsteem töötab tulemuslikult, rakendatud tugimeetmed on avaldanud positiivset mõju (Lisa 7).

 

Parendusettepanekud:

●   Suurendada veelgi tihedamas koostöös ettevalmistusklasside õpetajatega psühholoogi rolli esimeste klasside komplekteerimisel, arvestades laste individuaalset eripära ning kasutades vahetut vaatlemist.

●       Arendada koostööd lastevanematega õpilaste abistamiseks ning koolis pakutava õpiabirühma abi propageerimine.

●       Uute tõhusate meetmete otsimine õpiraskustega õpilaste abistamiseks.

 

Lõimumine

Muukeelse kooli üks tähtsamaid arengusuundi on integratsioon ehk lõimumine Eesti ühiskonda ning võõrkeelte õppimine ja õpetamine. TMPK on orienteeritud positiivse ja meeldiva pedagoogilise keskkonna loomisele, mis aitab õpilastel avada enesearengu sisemised stiimulid, kujundada oma käitumise kõlbelisi komponente ning olla Eesti ühiskonna aktiivne ja seadusekuulekas liige. Integratsioon ehk lõimumine on eelkõige

●       Oma rahva keele ja kultuuri säilitamine ja arendamine

●       Enesemääratlemine kodanikuna

●       Teiste kultuuride ja keelte väärtustamine

●       Lõimumine Eesti ja Euroopa Liidu ühiskonda

     ●     Osalemine ülemaailmses kultuuriruumis

Ühine haridussüsteem aitab eri rahvusest noortel lõimuda Eesti ühiskonda. Eesti seadusandlus võimaldab saada põhihariduse emakeeles, üleminek eestikeelsele õppimisele on võimalik siis, kui põhikoolis on loodud vajalikud tingimused eesti keele õppeks. Protsessi normaalseks sujumiseks on Tallinna Mahtra Põhikoolis loodud selleks kõik vajalikud tingimused.

●       Kvalifitseeritud kaader

●       Tehniline varustatus

●       Eestikeelsed õppevahendid

●       Tänapäevane infotehnoloogia

Praeguseks on koolil olemas kvalifitseeritud eesti keele õpetajad ja aineõpetajad, kes õpetavad aineid eesti keeles (Lisa 4). Hetkel õpetatakse Tallinna Mahtra Põhikoolis eesti keeles põhikooliastmes eesti kirjandust, kunsti, loodusõpetust ja kehalist kasvatust. Paljudes ainetundides õpetatakse ka eestikeelset terminoloogiat. Koolis tegutseb varase keelekümbluse ettevalmistusklass ning töötab 5 keelekümblusklassi. Kõikide nende ainete õpetajad vastavad kvalifikatsioonile. Eestikeelne aineõpe põhikoolis annab õpilastele hea võimaluse täiendada ja praktiseerida eesti keelt.

 

Tugevused

●       On olemas pidev tagasiside õpetajate lõimumisalase töö kohta.

●       Õpikeskkond toetab lõimumisprotsessi.

●       Korraldatakse lõimumist toetavaid ühisüritusi erinevatel tasanditel.

●       Osaletakse lõimumist toetavates koostööprojektides.

●       Arendatakse koostööd eesti õppekeelega koolidega.

●    Koolis õpetatakse eesti keeles rohkem aineid, kui riiklik õppekava ette näeb. 

 

Parendusnäitajad

●       Täiustada ainete õpetamist eesti keeles. Aktiivsemalt kasutada eestikeelset terminoloogiat tundides.

●       Tihendada koostööd eesti õppekeelega koolidega (nt koos läbi viia vastlapäeva).

●       Mitmekesistada ekskursioonide temaatikat, viia läbi õppekäike koos eesti õppekeelega koolidega.

●       Parandada töötajate riigikeeleoskust.

●       Jätkata õppeainete õpetamist eesti keeles: eesti kirjandus, kunst, loodusõpetus ja kehaline kasvatus ning eestikeelse terminoloogia kasutamine mõnede ainete õpetamisel.

●       Lõimitud tundide läbiviimine (eesti keel + muu aine) LAK-õppe metoodika alusel.

●       Varase keelekümbluse ettevalmistusklassi töö jätkamine.

●       Varase keelekümblusklasside töö jätkamine.

●       Eesti keeles aineid õpetavate õpetajate täiendkoolitused. LAK-õppe metoodika.

●       Riigikeele õpetamise kvaliteedi tõstmine põhikooliastmes.

●       Raamatukogufondi täiendamine eestikeelse kirjandusega (teatmikud, õppekirjandus, sõnastikud).

●       Koostöö eesti õppekeelega koolide ja lasteaedadega.

 

4.     TURVALISUSE TAGAMINE KOOLIS

Turvalisuse tagamise meetmed koolis:

●       Kriisikäitumise koolitus nii personalile kui õpilastele.

●       Esmaabi koolitused.

●       Õpilaste liiklusalane koolitus igal õppeaastal.

●       Korra pidamine koolimajas.

●       Võõraste inimeste sisenemise kontroll.

●       Ennetustöö tubaka, meelemürkide ja alkoholiprobleemide vältimiseks.

 

5.   ARENGUKAVA PEAEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA UUE ARENGUKAVA PERIOODIL

 

5.1. Arengukava peaeesmärgid aastateks 2016-2022 ja nendega seotud kriitilised edutegurid

Tallinna Mahtra Põhikooli eesmärgid tulenevad kooli visioonist ja annavad kogu personalile ettekujutuse sellest, millised me peame olema, et lähtuvalt põhiväärtustest tegeleda kooli arendamisega.

Lähtudes riigi ja linna prioriteetidest, uuest Põhikooli riiklikust õppekavast ning Põhikooli ja gümnaasiumiseadusest püstitab Tallinna Mahtra Põhikooli ajavahemikuks 2016- 2022 järgmised eesmärgid:

1. Kooli õppe- ja kasvatustegevus vastab õppija võimetele, vajadustele ning huvidele. Selleks on vajalik

●       arendada edasi turvalist ja kaasaegset õpikeskkonda

●       täiustada õpilasi toetavat tugisüsteemi lähtudes iga õpilase individuaalse arengu võimalustest

●       mitmekesistada õpilaste huvi- ja sporditegevust

●       kasutada otstarbekalt kooli eelarvet õpilaste arengu toetamiseks

●       kasutada pidevalt kaasaegse infotehnoloogia võimalusi õppeprotsessis

 

2.  Kooli lõpetaja on ühiskonnapädev noor, kes valdab riigikeelele lisaks heal tasemel võõrkeeli, tunneb ja austab nii oma rahva kui ka eesti kultuuri ning väärtustab teiste rahvaste kombeid ja tavasid.

 

Selleks on vajalik

●       täiustada keeleõpetuse õppekava ja keeleõppe aktiivmeetodeid

●       kasvatada õpilastes tolerantsust ja aktiivset eluhoiakut

●       kujundada multikultuursust

 

3.  Kooli juhtkond ja pedagoogiline kollektiiv töötab ühiste väärtuste nimel Selleks on vajalik

●       kaasata kollektiiv kooli strateegiate väljatöötamisse

●       suurendada kooli töötajate meeskonnatunnet

●       tihendada koostööd kõigi huvigruppide vahel

●       teadvustada personalile sisehindamise vajaduse tähtsus

 

5.2. Arengukava tegevuskava valdkondade lõikes

Arengukava tegevuskava on aluseks õppeaastate tööplaanide koostamisel. Finantseerimisallikad kajastuvad kooli eelarvetes.

Arenguvaldkonnad 

5.2.1. Eestvedamine ja juhtimine

 


 

5.2.2. Personalijuhtimine

 

Tegevus

Tulemus

Aeg

Teostajad

Vastutajad

Personali vajaduse hindamine ja

värbamisstrateegia

kavandamine. Ametikohtade

komplekteerimine

Koolis töötab pädev

personal. Ametikohad on

komplekteeritud.

Kevadeti ja

vajadusel ka

muul ajal

Juhtkond

Direktor

Ametijuhendite korrigeerimine,

ametikirjelduste koostamine ja

uuendamine

Ametijuhendid ja

kirjeldused vastavad kooli

nõuetele ja vajadustele

Kord aastas,

kevadel

Direktor ja

personalijuht

Direktor

Personali rahulolu uuringud.

Tagasiside. Uuringu tulemuste

analüüs.

Uuringute tulemuste

analüüs aitab

personalipoliitikat

parendada

Kord aastas,

kevadel

Direktor

Direktor

Personali dokumentatsiooni

pidamine ja uuendamine

On olemas vajalik

dokumentatsioon

(EKIS,sh.EHIS )

Pidevalt

Direktor ja

personalijuht

Direktor

Õpetaja tugisüsteemi toimimine

ja mentorluse rakendamine

Uute õpetajate

abistamiseks on töösse

rakendatud

mentorprogramm, mis

aitab lihtsamini uude

keskkonda sisse elada

Pidevalt

Direktor,

õppealajuhatajad

ja personalijuht

Direktor

Õpetaja arengu ja tema tegevuse

tulemuste õigeaegne adekvaatne

hindamine. Õpetaja

motivatsiooni tõstmine ja

tunnustussüsteemi uuendamine.

Arenguvestlused.

Õpetajate riigikeele oskuse

tõstmine

Õpetaja hindamis- ja

tunnustussüsteem töötab.

Personal on motiveeritud.

Arenguvestlused

toimuvad mais, juunis ja

augustis.

Õpetajad on teadvustanud

riigikeele õppimise

vajadust ja tegelevad

sellega

2016 – 2022











 

Pidevalt

Direktor,

õppealajuhatajad

ja direktori

asetäitja

majandusalal

Direktor

Täiendkoolituste korraldamine

eesmärgiga tõsta

õpetajatekvalifikatsiooni:

1. Õpetajatele:

-metoodikaalased kursused

-kursused tööks erivajadustega

lastega

-enesehindamise kursused

-ainealane täiendkoolitus

-kursused tööks uue Riikliku

õppekava tingimustes

-IKT- alaste koolituste

läbiviimine

2. Personalile:

-esmaabi; tuleohutus-,

tervishoiu-ja tööohutusalane

õpe

Õpetajad ja personal on

omandanud uusi teadmisi

vajalikel koolitustel



















 

Kooli töötajate vastavad

teadmised ja praktilised

oskused on omandatud


 

2016 – 2022
















 

Esmaabi -

veebruar

2016.a.,

tuleohutus -

praktilised

õppused iga

aasta mais,tervishoiu-ja

tööohutusalane

õpe -

vastavalt

seadusele


 

Õppealajuhatajad

infojuht, direktor















 

Direktori

asetäitja

majandusalal,

personalijuht,

töökeskkonna

spetsialist

Direktor
















 

Direktori

asetäitja

majandusa

lal

Ainesektsioonide rolli

suurendamiseks

metoodikapäevade, seminaride,

konverentside korraldamine.

Ainesektsioonide roll on

suurenenud.

2016-2022

Õppealajuhatajad

Direktor

Õpetajate analüüsioskuse

tõstmine

Õpetajad oskavad enda ja

teiste tööd analüüsida

Pidevalt

Juhtkond

Direktor

 

5.2.3. Koostöö huvigruppidega

 

Tegevus

Tulemus

Aeg

Teostajad

Vastutajad

Aktiivne koostöö kooli

hoolekoguga, kohtumised ja

infovahetus õpetajatega

Toimub aktiivne koostöö

hoolekoguga, hoolekogul on

võimalus kaasa rääkida kooli

tegemistes ja arengus

Pidevalt

Õpetajate

esindajad

hoolekogus

Direktor

Rahuloluküsitluste läbiviimine

huvigruppide seas, nende

tulemuste analüüs ja

parendusvaldkondade

väljatöötamine

Huvigruppide seas on läbi

viidud rahuloluküsitlused,

tulemused on analüüsitud ja

nendega arvestatakse edasises

tegevuses

Igal kevadel

Psühholoog,

Infojuht

Direktor

Loominguliste ringide

tegevuse laiendamine vanade

traditsioonide säilitamiseks ja

uute elluviimiseks.

Loominguliste ringide arv on

kasvanud. Vanad

traditsioonid on säilitatud ja

uued juurde toodud

Pidevalt

Huvijuhid

Huvijuhid

Töö lapsevanematega, koostöö

aktiviseerimine hoolekogu ja

lastevanemate vahel.

Lastevanemates huvi

tekitamine kooliprobleemide

vastu

Lastevanemate huvi kooli

vastu on tõusnud

Pidevalt

Juhtkond,

hoolekogu,

õpetajad ja

lapsevanemad

Direktor

Suvine linnalaagri töö. Kaasata

laagri tegevusse 1. kooliaste.

Linnalaagri töösse on

kaasatud 1. kooliaste

Igal õppeaastal

suvel

Huvijuhid,

õpetajad

Direktor

Õpilasesinduse valimine, selle

liikmete koolitamine ja

kaasamine kooli

arendustegevusse

Aktiivsed õpilasesinduse

liikmed saavad kaasa lüüa

erinevates kooli tegemistes

Igal õppeaastal

Huvijuht

koostöös ÕE

esindajatega

Huvijuht

Koostöö arendamine

ümbruskonnas asuvate eesti

õppekeelega koolide ja

lasteaedadega.

Ühiste ettevõtmiste

tulemusena on paranenud

õpilaste eesti keel ja koostöö

teiste haridusasutustega

Pidevalt

Huvijuhid

Direktor

Koostöö meediaga ja meedia

kaasamine koolielu

kajastamisel

Koostöö meediaga on pidev

ja tõhus

Pidevalt

Huvijuhid,

infojuht

Direktori

asetäitja

majandusalal

Kohtumised õppeasutuste

esindajatega, osalemine

projektis “Tagasi kooli”

Kooli külastavad erinevate

kutsekoolide ja elukutsete

esindajad

Pidevalt

Klassijuhatajad,

karjääriõpetuseaineõpetaja

Õppealajuhatajad





 

5.2.4. Ressursside juhtimine

 

Tegevus

Tulemus

Aeg

Teostajad

Vastutajad

Direktori ja majandusjuhataja poolne pidev analüüs eelarveliste vahendite kasutamise kohta

Juhtkonnal on ülevaade eelarveliste vahendite olemasolust ja kasutusest

Pidevalt

Direktor ja direktori asetäitja majandusalal

Direktor

Kooli ruumide kujundamine omapäraseks, vana mööbli väljavahetamine ja klasside ning raamatukogu uute raamatute ning õppevahenditega vahenditega varustamine

Kooli ruumid on sisustatud kaasaegsete õppevahendite ja vajaliku õppekirjandusega õpilaste ja õpetajate vajadusi arvestades

Pidevalt

Direktori asetäitja majandusalal

Direktor

Infotehnoloogilise baasi täiendamine ja uuendamine:

1) arvutipargi pidev uuendamine;

2) esitlusvahendite paigaldamine;

3) interaktiivsete (puutetundlike) tahvlite soetamine

4) olemasoleva traadita võrgu laiendamine

5) Raamatukogu varustamine elektroonilise infosüsteemiga RIKS

6) LAN ühenduse kiiruse tõstmine 100 Mbit/s-lt 1Gbit/s-ni

Infotehnoloogiline baas on uuendatud

2016 - 2022

Infojuht

Direktor

Koolihoone heakorrastamine ning turvalisuse ja puhtuse tagamine

Juhtkond tagab koolimajas

puhtuse ja korra

Pidevalt

Juhtkond

Direktori asetäitja majandusalal

 

5.2.5. Õppe- ja kasvatusprotsess


 

Tegevus

Tulemus

Aeg

Teostajad

Vastutajad

Uue Riikliku õppekava

rakendamine ja kasutamine

Kooli töö juhindub uuest

õppekavast

2016-2022

Õppealajuhatajad

Direktor

Õuesõppe- ja

muuseumitundide

organiseerimine ja läbiviimine

Õuesõppe- ja

muuseumitundide arv on

suurenenud

2016-2022

Ainesektsioonide

juhatajad,

õpetajad

Õppealajuhatajad

Matemaatika, eesti ja inglise

keele õpetamise arendamine

tasemerühmades

Õpilaste aianealaste

teadmiste tase on tõusnud

Õppeaasta

jooksul

Aineõpetajad,

Ainesektsioonide

juhatajad

Õppealajuhatajad

Erinevate aineõpetajate

kaasahaaramine õpilaste

loovtööde juhendamisel

Loovtööde temaatika on

laienenud, õpetajate –

juhendajate ring on

suurenenud

2016-2022

Aineõpetajad

Õppealajuhatajad

Komplekstasemetööde

(erinevate õppeainete

ülesanded) ja kontrolltööde

koostamine ja läbiviimine

Õpilastel on omandatud

oskused ja vilumused

loov- ja praktiliste

ülesannete täitmiseks

1 kord

õppeaasta

jooksul

Ainesektsioonide

juhatajad,

aineõpetajad

Õppealajuhatajad

Oskuste ja vilumuste

arendamine iseseisvaks tööks

karjääriõpetuse tundides

Õpilastel on suurenenud

oskused ja vilumused

iseseisvaks tööks

2016-2022

 

karjääriõpetuse

aineõpetaja

Õppealajuhatajad

Arenguvestluste korraldamine,

millele eelneb õpilase

enesehinnang ja

enesehinnangu lehe täitmine

Arenguvestlused

toimuvad süstemaatiliselt

Õppeaasta

jooksul

2016-2022

Klassijuhatajad

Psühholoog

Kooli tugisüsteemi

täiendamine vastavalt õpilaste

ja lastevanemate vajadustele,

tugiõppe rakendamine

Kooli tugisüsteem pakub

erinevaid teenuseid nii

lastele kui

lastevanematele

2016-2022

Õppealajuhatajad,

tugisüsteemi

koordinaator

Direktor

HEV õpilasi toetava süsteemi

väljatöötamine ja

rakendamine. Individuaalsete

õppekavade koostamine

Koolis toimib HEV

õpilasi toetav

tugisüsteem.

On rakendatud

individuaalsed

õppekavad.

2016-2022

Aineõpetajad,

õpiabiõpetajad

Õppealajuhatajad,

tugisüsteemi

koordinaator

HEV õpilaste väljaselgitamine

HEV õpilasi toetatakse

õigeaegselt ja sihikindlalt

Pidevalt

Psühholoog,

klassijuhatajad,

aineõpetajad

Tugisüsteemi

koordinaator

Õpiabirühma korraldamine

Tugiõpet rakendatakse,

kasutatakse uusi

meetodeid

Igal aastal

septemberoktoober

Tugisüsteemi

töögrupp,

klassijuhatajad,

õpiabi

õpetajad

Tugisüsteemi

koordinaator

Õpiabirühma õpilaste õppe

tulemuslikkuse analüüs

Õpiedukus on paranenud

Igal aastal

jaanuaris ja

juunis

Tugisüsteemi

töögrupp,

klassijuhatajad,

õpiabi

õpetajad

Õppealajuhatajad,

tugisüsteemi

koordinaator

Tasemetööde ja lõpueksamite

ning üleminekueksamite ja

tasemetööde tulemuste analüüs

Toimub regulaarne

tasemetööde ja eksamite

analüüs

Igal aastal

augustseptember

Ainesektsioonide

juhatajad,

õppealajuhatajad

Õppealajuhatajad

Koolisiseste aineolümpiaadide

ja tasemetööde korraldamine

alates algklassidest

Korraldatakse

aineolümpiaade ja

tasemetöid alates

algklassidest

2016-2022

Õppealajuhatajad

Direktor

Õpilase arengu toetamine

huvitegevuse kaudu nii

koolisiseselt kui väljaspool

kooli

Huvitegevus toetab

õpilase arengut

Igal aastal

august september

Klassijuhatajad,

huvijuhid

Huvijuhid

Lastevanemate, õpilaste ja

õpetajate sotsiaalpedagoogiline

ja

psühholoogiline nõustamine

Toimub õpilaste,

vanemate ja õpetajate

nõustamine

Pidevalt

Psühholoog,

sotsiaaltöötaja

Õppealajuhatajad,

tugisüsteemi

koordinaator

Terveid eluviise säilitava ja

propageeriva süsteemi

rakendamine. Tervete

eluviiside propageerimist

toetavate ürituste läbiviimine.

Koolis toimib terveid

eluviise propageeriv

süsteem

Pidevalt

Tervisenõukogu

liikmed

Direktor

Kutsesuunitlustöö

edendamine. Kohtumised

huvitavate inimestega

kassijuhatajatundides.

Elukutsevalik

Kutsealane töö koolis on

aktiivne ja tulemuslik

Igal aastal

augustseptember

Klassijuhatajad,karjääriõpetuse

aineõpetaja

Õppealajuhatajad

Vaimse ja füüsilise turvalisuse

ning tervisekaitse tagamine

koolis

Koolis on tagatud õpilaste

ja õpetajate vaimne ja

füüsiline turvalisus

Pidevalt

Sotsiaaltöötaja,

psühholoog

Direktor

Liikluskasvatus algkoolis.

Klassijuhatajatundides

liiklusalase kasvatustöö

tõhustamine. Osalemine

ülelinnalistel üritustel

Liiklusalane kasvatustöö

koolis on aktiivne

2016-2022

Huvijuhid,

klassijuhatajad

Õppealajuhatajad

Hädaolukorra lahendamise

plaani rakendamine.

Temaatilised loengud.

Praktilised õppused

Kooli personal ja õpilased

oskavad käituda

hädaolukorras

2016-2022

Iga aastal

septembris

ja mais

Klassijuhatajad,

aineõpetajad

Direktori

asetäitja

majandusalal










 

6. ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUS

6.1. Koolituspõhimõtted 

Koolis koostatakse õpetajate koolituskava õpetajate erinevaid vajadusi ja soove silmas pidades. 

Kava vaadatakse igal aastal üle ja täpsustatakse. 

Koolituskava koostamisel võetakse arvesse personali soove ja vajadusi, mis kujunevad välja enesehindamise tulemusel, arenguvestlustel kooli juhtkonnaga ja sõltuvad kooli prioriteetidest.

 

6.2. Koolitustel osalemine

 Koolitustel osalevad õpetajad igal aastal järjest aktiivsemalt ( Lisa 6).

 

7. ARENGUKAVA KINNITAMISE JA UUENDAMISE KORD 

Kooli arengukava vaadatakse läbi, analüüsitakse ja vajadusel uuendatakse üks kord õppeaastas – sügisel, seoses

●       arengukava analüüsist tulenevate muudatustega,

●       eelarve ja investeeringute muudatustega,

●       õppenõukogu, õpilasesinduse või hoolekogu ettepanekutega.

 

Arengukava muudetakse

●       seoses eesmärkide muutumisega,

●       seadusandlike aktide muutumisega,

●       seoses arengukava tähtaja täitumisega.

Ettepanekud arengukava muudatusteks vaadatakse läbi õppenõukogus, õpilasesinduses ja kooli hoolekogus. Selleks toimub järgnev töö:

•      Arengukava komisjoni moodustamine. Komisjoni koosseisu kinnitab direktor,

●       Olemasoleva arengukava analüüs,

●       Uute prioriteetide määramine,

●       Arengukava arutamine töögruppides, selle kooskõlastamine hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukoguga.






















 

KOOSKÕLASTUSED

 

Käesolev arengukava on kooskõlastatud:

1. Tallinna Mahtra Põhikooli hoolekogu pool 

Hoolekogu (nõukogu) kooskõlastus protokoll nr 3

12.10. 2015

___________________

 

 

 

Julia Savtšenko

 

 

 

Hoolekogu esimees

 

 

 

2. Tallinna Mahtra Põhikooli õpilasesinduse poolt

 

Kooli õpilasesinduse kooskõlastus

protokoll nr. 4

09.10. 2015

___________________

 

 

 

Andrei Pankratov

 

 

 

Õpilasesinduse esimees

 

 

 

3. Tallinna Mahtra Põhikooli õppenõukogu poolt

 

Õppenõukogu koosoleku protokoll

nr. 2

15.10. 2015

 

___________________

 

Alla Batrakova

Direktor

Arengukava muudatus alates 1.09.2019

Lisada p 5.1.1

Muutunud õpikäsitluse põhimõtete kasutamine koolitöös: personali koolitus, uute õppevormide kasutamine (projektõpe, õppekäigud jne), õpimotivatsiooni tõstmine individuaalse lähenemise kaudu, õppimist toetav koolikeskkond ja IT vahendid.

 

Lisada p 5.2.2 Täiendkoolituste korraldamine

- Koostööoskuste arendamine  2018 -2020;

- õppeainete lõimimine  2018 -2022,

- sõnalise tagasiside andmine 2018 -2020.

 

Lisada p 5.2.4

-          Muutunud õpikäsitlust soodustava õpikeskkonna loomine („rääkivad seinad“, rühmatöö-, õuesõppe- ja puhkealad jne)  2019 -2022;

-          Nutiklassi loomine 2019 -2020.

 

Lisada p 5.2.5

-          Sõnaline hindamine I kooliastmes  2018- 2020;

-          Õpioskuste kujundamine 2019 -2022;

-          Projektõpe 2018 -2022;

-          Lõimitud ainetunnid 2018 -2022.

 

Alus: õppenõukogu 30.08.2019 otsus

 



 

8. LISAD

Lisa 1.

Õpilaste arv koolis

 

 

Õpilaste arv on algkooliastmes pidevalt tõusnud. Kui 2012/2013.õppeaastal oli koos gümnaasiumiastmega kõige suurem õpilaste arv koolis, siis 2015/2016.õppeaastal on juba ilma gümnaasiumiastmeta õpilaste arv praktiliselt sama.


 









 

Lisa 2. Pedagoogide andmed

 

Õpetajaid kokku: 46

 

Neist mehi - 4, Naisi - 42

 

direktor

Alla Batrakova

õppealajuhataja

Viktoria Šipilova

õppealajuhataja

Leino Lepp

psühholoog

Olga Nassonova

õpiabiõpetaja

Iren Pilnikova

sotsiaaltöötaja

Ludmilla Krjukova

huvijuht

Maria Akulistaja

huvijuht

Lada Kudrjašova

infojuht

Stanislav Kuhtinski

Haridus:

 

Kõrgem

41

Kesk-eri

0

Jätkab õpinguid

1

Riigikeele valdamise tase:

 

Emakeelena

3

C-1 (kõrgtase)

2

B-2 (kesktase, D-kategooria)

25

B-1 (algtase, C-kategooria)

3

Kõrgkooli lõpetanud eesti keeles

13

Kvalifikatsioon:

 

õpetaja

45

Vanus:

 

Alla 30

6

31-40

8

41-50

7

Üle 50

25

Koolis töötatud aeg:

 

Üle 10 aasta

19



 

 









 

Lisa 3. Õppeplaan 1.-9.klass

ÕPPEAINE

1.

2.

3.

I.a

4.

5.

6.

II.a

7.

8.

9.

III.a

VENE KEEL

7

6

6

19

5

3

3

11

2

2

2

6

KIRJANDUS

 

 

 

 

 

2

2

4

2

2

2

6

EESTI KEEL

2

2

2

6

4

4

4

12

4

4

4

12

A-VÕÕRKEEL

 

 

3

3

3

3

3

9

3

3

3

9

MATEMAATIKA

3

3

4

10

4

4

5

13

5

4

4

13

LOODUSÕPETUS

1

1

1

3

2

2

3

7

2

 

 

2

INIMESEÕPETUS

 

1

1

2

 

1

1

2

1

1

 

2

GEOGRAAFIA

 

 

 

 

 

 

 

 

1

2

2

5

BIOLOOGIA

 

 

 

 

 

 

 

 

1

2

2

5

KEEMIA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

2

4

FÜÜSIKA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

2

4

AJALUGU

 

 

 

 

 

1

2

3

2

2

2

6

ÜHISKONNAÕPETUS

 

 

 

 

 

 

1

1

 

 

2

2

MUUSIKA

2

2

2

6

2

1

1

4

1

1

1

3

KUNSTIÕPETUS

2

1

1,5

4,5

1

1

1

3

1

1

1

3

TÖÖÕPETUS

1

2

1,5

4,5

 

 

 

 

 

 

 

 

Käsitöö jatehnoloogiaõpe

 

 

 

 

1

2

2

5

2

2

1

5

KEHALINE KASVATUS

2

3

3

8

3

3

2

8

2

2

2

6

KOKKU

20

21

25

 

25

27

30

 

29

32

32

 

INGLISE KEEL

 

2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EESTI KIRJANDUS

 

 

 

 

 

1

 

 

 

 

 

 

KARJÄÄRIÕPETUS

 

 

 

 

 

 

 

 

1

 

 

 

LUBATUD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOORMUS

20

23

25

 

25

28

30

 

30

32

32

 

 

 

 











 

KÜMBLUSKLASSIDE TUNNIJAOTUSPLAAN

 

KÜMBLUSKLASSIDE TUNNIJAOTUSPLAAN

 

ÕPPEAINED

1.kl.

2.kl.

3.kl.

 

4.kl.

5.kl.

6.kl.

 

7.kl.

8.kl.

9.kl.

 

 

 

 

 

NORM

 

 

 

NORMM

 

 

 

NORM

Eesti keel

E 6

E 8

E 6

20

E 4

E 5

E 4

13

E 5

E 4

E 5

14

Vene keel

 

V 2

V 5

7

V 6

V 3

V 3

12

V 2

V 2

V 3

7

Kirjandus

 

 

 

 

 

V 2

V 1

3

V 2

V 2

V 2

6

Inglise keel

 

 

I 3

3

I 3

I 3

I 3

9

I 3

I 3

I 3

9

Matemaatika

E 3*

E 3

E 3/4*

10

E 4

E 4

E 5

13

V 5

V 4

V 5

14

Loodusõpetus

E 1

E 1

E 1

3

E 2

E 2

V 3

7

V 2

 

 

2

Geograafia

 

 

 

 

 

 

 

 

E 1

E 2

E 2

5

Bioloogia

 

 

 

 

 

 

 

 

E 1

E 2

E 2

5

Keemia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

V 2

V 2

4

Füüsika

 

 

 

 

 

 

 

 

 

V 2

V 2

4

Ajalugu

 

 

 

 

 

E 1

E 2

3

E 2

E 2

E 2

6

Inimeseõpetus

 

E 1

E 1

2

E 1

E 1

 

2

E 1

 

 

1

Ühiskonnaõpetus

 

 

 

 

 

 

E 1

1

 

E 1

E 1

2

Muusika

E 3*

E 2

E 2/1*

6

E 1

E 1

E 2

4

E 1

E 1

E 1

3

Kunst

E 2

E 1,5

E 1

4,5

E 1

E 1

V 1

3

V 1

V 1

V 1

3

Tööõpetus

E 2

E 1,5

E 1

4,5

 

 

 

 

 

 

 

 

Käsitöö ja

 

 

 

 

V 1

V 2

V 2

5

V 2

V 2

V 1

5

tehnoloogiaõpe

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kehaline kasvatus

E 3

E 3

E 2

8

E 2

E 3

V 3

8

V 2

V 2

V 2

6

KOKKU

20

23

25

 

25

28

30

 

30

32

34

 

vene keeles

0

2

5

 

7

7

13

 

16

17

18

 

eesti keeles

20

21

17

 

15

18

14

 

11

12

13

 

inglise keel

0

0

3

 

3

3

3

 

3

3

3

 

 

*Alates 01.09.2015 muutus 1.klassis matemaatika ja muusika tundide arv. Kahe aasta pärast so alates 01.09.2017 muutub 3.klassis matemaatika ja muusika tundide arv samuti. Ettepaneku kiitis heaks möödunud õppeaastal ka TMPK hoolekogu.




 

Lisa 4.

 

Eestikeelne aineõpe tavaklassides

Klass/

Õppeaine

 

Eesti keel

 

Eesti

kirjandus

Kunst

 

Loodusõpetus  

Kehaline kasvatus

1. klass

2 tundi

 

1 tund

 

2.klass

2 tundi

 

1 tund

 

3.klass

2 tundi

 

1 tund

 

4.klass

4 tundi

 

1 tund

2 tundi

5.klass

4 tundi

1 tund

1 tund

2 tundi

6.klass

4 tundi

 

1 tund

3 tundi

7.klass

4 tundi

 

1 tund

 

8.klass

4 tundi

 

1 tund

        2 tundi

9.klass

4 tundi

 

1 tund

        2 tundi

 

Tallinna Mahtra Põhikoolis õpetatakse osasid aineid peale eesti keele veel eesti keeles: eesti lastekirjandust (5.kl), kunsti (4.-9.kl), loodusõpetust (4.-6.kl) ja kehalist kasvatust (8.-9.kl).

 

Lisa 5.

Tallinna Mahtra Põhikooli ringid

Ringi nimetus

Klass

Õpilaste arv

Toimumise aeg

Juhendaja

Sportmängud

 

 

Esmaspäev 14.00-14.45

Margarita

 

4.-5.

20

Neljapäev 14.00-14.45

Müürsepp

 

1.

23

Esmaspäev 12.00-13.30

Viktor

Tantsustuudio

 

 

Kolmapäev 12.00-13.30

Larionov

 

2.-4.

16

Kolmapäev 17.30-19.00

 

 

 

 

Reede 16.00-18.00

 

Muusikaring

1.-6.

45

Esmaspäv 12.10-12.55

Ljudmila

 

 

 

Kolmapäev 13.05-13.50

Odes

Muusikaring

2.d-3.d

13

Esmaspäev 13.00-13.45

Natalja

 

 

 

Reede 14.00-14.45

Petrova

 

 

 

 

 

Lisa 6. Kursustel käinud õpetajad

Täienduskoolitused 2012/2013.õppeaastal, kursustel osales 96,7% õpetajatest.

 

Täienduskoolitused 2012/2013.õppeaastal, kursustel osales 96,7% õpetajatest.

Täienduskoolitused 2014/2015.õppeaastal, kursustel osales 100% õpetajatest.

 

Lisa 7. TMPK pedagoogide, juhtkonna ja tugisüsteemi koostöö HEV-õpilastega

 

 

 

Lisa 8. Põhikooli lõpueksamite tulemused õppeaineti:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ained

2010/2011

2011/2012

 

2012/2013

2013/2014

2014/2015

 

 

 

 

 

 

 

 

Koolis

Koolis

Riigi keskmine

Koolis

Koolis

Koolis

Matemaatika

3,3

3,6

3,6

3,4

2,7 (3,2)

2,6 (3 k.e)

Vene keel ja

 

 

 

 

 

 

kirjandus

3,8

3,6

 

3,6

3,7

3,6

Riigi keel

3,3

3,5

3,9

3,6

2,8 (3,1)

2,2 (3 k.e)

Keemia

3,3

3

 

4

4

3

Bioloogia

3

 

 

4

3,7

2,7

 

 

 

 

 

 

 

 

3,7↑

Ühiskonnaõpetus

3,4

3,3

 

3,3

3,4

Geograafia

 

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Füüsika

3,5

 

 

4

 

3

Inglise keel

4

 

 

3,5

 

4↑

Ajalugu

 

 

 

3,6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Täienduskoolitused 2013/2014.õppeaastal, kursustel osales 90,5% õpetajatest.



 

Tegevus

Tulemus

Aeg

Teostajad

Vastutajad

Uue arengukava elluviimine,uuendamine ja täitmise analüüsimine.

Uuendatud arengukava

Pidevalt

Juhtkond

Direktor

Õppeaasta prioriteetide määramine

Kooli üldtööplaani täitmine

Igal õppeaastalaugustis

Juhtkond

Direktor

Kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste analüüs

Valmis on kokkuvõtlik aruanne kooli õppe- ja kasvatustegevuse kohta

Pidevalt

Õppeala-

juhatajad

Direktor

Sisehindamise regulaarne läbiviimine

Valmib sisehindamise aruanne

Iga õppeaastal

Juhtkond

Direktor

Sisekontrolli teostamine

Sisekontroll toimib

Pidevalt

Juhtkond

Direktor

Huvigruppide rahulolu uuringute läbiviimine      

Valmivad rahulolu uuringute aruanded

Pidevalt

Juhtkond

Direktor

Meeskonnatöö tõhustamine

Meeskonnatöö sujub                                               ladusalt ilma tõrgeteta

Pidevalt

Juhtkond

Direktor