План по препятствию распространения вируса








 

TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI

COVID-19 leviku tõkestamise plaan


 

Kehtestatud direktori 31.08.2020 käskkirjaga Nr. 1-2/33




 

Kooli kriisimeeskonna liikmete kontaktid                                                    Olulised kontaktid väljaspool kooli

Amet

Kontakttelefon

Asutus

Kontakttelefon

Direktori KT

Rita Rumm

 

6218185

Tallinna Haridusameti kantselei

640 4590

Õppealajuhatajad

Viktorija Sipilova

 

 

6218313

Haridus- ja Teadusministeeriumi

infotelefon

5690 0353 või

5690 0340

Haldusjuht/majandusjuht

Rita Januskevitsute

 

55990976, 6218184

Koroonaviirusega seotud küsimuste

infotelefon

1247

HEVKO

Julia Morozova

 

6218185

Perearsti nõuandetelefon

1220 või 634 663

Kooliõde

Jelena Lebedeva

 

56200154

 

 

IT-juht

Jelena Demjantšuk

 

56073407

 

 

Sekretär

Mare Jurtom

53954808

   

Sotsiaaltöötaja

Ljudmila Krjukova

55689677

   

Õpetaja

Margarita Müürsepp

58500645

   

Huvijuht

Lada Kudrjašova

5526537

   

 

Sissejuhatus 

COVID-19 leviku tõkestamise plaan on koostatud kooli tegevusvalmiduse suurendamiseks ja tööjaotuse selgitamiseks võimaliku COVID-19 teise laine tekkides. Plaani eesmärgiks on koroonaviirusest tingitud mõjude vähendamine ja kooli täieliku sulgemise vältimine. 

COVID-19 on uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 poolt põhjustatud viirushaigus, mis tuvastati esmakordselt detsembris 2019 Hiinas. 

Koroonaviirus levib silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides või aevastades. Samuti levib viirus pindade kaudu, mida nakatunud inimene on puudutanud või millele on nakkusega piisakesed sattunud. Viirusosakesed võivad suletud ruumis lennata kuni 2 meetri kaugusele. Toatemperatuuril ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni 4–5 päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib. 

Koroonaviirusega nakatunud inimestel on kõige sagedamini üks või mitu järgmistest sümptomitest: palavik, kuiv köha, väsimus, röga, hingamisraskused, lihas- ja liigesvalu, kurguvalu, peavalu. Kõige sagedamini esinevad palavik, köha ja hingamisraskused. Siiski, igal koroonaviirusesse nakatunud inimesel võivad olla erinevad sümptomid. Võib olla nakatunud ka nii, et sümptomid on kerged või neid pole üldse ja inimene ise tunneb end täiesti tervena. 

Haiguse peiteperiood on 2 kuni 14 päeva, keskmiselt 5 päeva. See tähendab, et nii palju võib minna aega alates nakkuse saamisest kuni selleni, et inimene hakkab end haigena tundma ja tekivad esimesed sümptomid. Vahepealsel ajal on inimene aga endalegi teadmata teistele nakkusohtlik. Enamik inimesi põeb koroonaviirust kergelt, aga eriti vanemaealistel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel võib haigus kulgeda raskemalt. 

Terviseamet kinnitab teadusuuringutele tuginedes, et lastel esineb täiskasvanutega võrreldes COVID-19 haigust pigem harva. Euroopas olid ca 4% haigestunutest alla 18-aastased. Viimastest omakorda veerand olid alla 5-aastased, kolmandik 5–11-aastased ja ülejäänud 12–18-aastased. On tõestatud, et COVID-19 haiguse ülekandumine koolikeskkonnas lapselt lapsele on harv. Samuti on harva ette tulnud olukordi, kus COVID-19-sse haigestunud lapsed oleksid haigust edasi andnud täiskasvanutele. Täpsemalt saab lugeda Haiguste 

Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse koostatud riskihinnangust: https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/ files/documents/COVID-19-schools-transmissionAugust%202020.pdf 

 

Koroonaviiruse leviku tõkestamise olulised ennetusmeetmed koolis: 

  1. Kooli fuajees on tagatud käte hügieeniks desinfitseerimisvahendid (võimalusel puutevabad automaadid), sööklates ja tualettruumides on olemas kätepesuvahendid, ühekordsed paberrätikud ning kätehügieeni plakatid. Nakkusohutuse seisukohalt on eelistatum kuivatada käsi ühekordse paberrätikuga, mitte kätekuivatiga. 

  2. Õpilaste ja personali informeerimine kätehügieeni vajadusest. Käsi tuleb pesta sooja voolava vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit. Kui kätepesuvõimalust ei ole, siis kasutada alkoholipõhist (vähemalt 70% alkoholisisaldusega) käte desinfitseerimisvahendit. Noorematele õpilastele tuleb õige kätepesutehnika praktiliselt ette näidata.  

  3. Inimestevaheliste kontaktide vähendamine on olulise tähtsusega, vähendada erinevate gruppide kokkupuutumist nii palju kui võimalik. 

Üritusi kavandades tuleb kaaluda nende vajalikkust ja maandada viiruse leviku riske, korraldades ürituse hajutatult ja väiksemates rühmades. Õppekäike ja ekskursioone on soovitatav korraldada klasside või rühmade kaupa. Välisreisid ja rahvusvahelised üritused on soovitatav edasi lükata. Tulles välisreisilt riigist, kus nakkuskordaja on 16 või enam, tuleb jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Koolil on õigus suunata kõrge nakatumisriskiga riigist tulnud õppija distantsõppele. Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt: https://vm.ee/et/ teave-riikide-jaeneseisolatsiooninouete-kohtaeuroopastsaabujatele. 

  1. Koolimajas tagada kvaliteetne ventilatsioon ning regulaarne ja piisav tuulutamine 

(vähemalt 15 minutit). 

  1. Igapäevase märgkoristuse korraldamine, koristamisel pesta erinevad pinnad (pingid, lauad, ukselingid, lülitid jm) tõhusalt nõuetekohaste pesemis- või desinfitseerimisvahenditega. 

  2. Õpilaste juhendamine hingamisteede hügieeni osas. Kui aevastatakse või köhitakse, siis tuleb katta oma suu ja nina ühekordse salvrätikuga ning visata siis see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui ei ole salvrätikut, siis kasutada oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.  

  3. Koolis käivad vaid terved õpilased ja personal, haigusnähtudega tuleb jääda koju. Õpetajatel on õigus saata haigusnähtudega laps koju. 





 

Teabevahetuse korraldamine 

Teabevahetuseks kasutatakse kooli kasutuses olevaid kokkulepitud teavitamise kanaleid (e-kool, e-aadresside listid, kooli koduleht, Facebook, infotahvlid jm). Kooli õppetöö korralduse päevakohane info on infosildina väljas kooli  välisuksel. 

Teabevahetuse korraldab koolijuht, kes määrab kommunikatsiooni (va meediapäringud) kontaktisiku ning loob ühtse kokkulepete formaadi suhtluseks personaliga, õpilastega ja vanematega. Koolijuht koos kriisimeeskonnaga otsustab info liikumise (kellele, millises formaadis ja kes edastab) ning sõnastab põhisõnumid ja tegevusprioriteedid. Kommunikatsiooni kontaktisik koostab, edastab ja vahendab infot lähtudes riiklikest ja linna kesksetest suunistest. Sõnumite edastamisel on oluline selgus, lihtsus, ajakohasus ja nähtavus. 

Meediapäringutele vastab ainult koolijuht, kes annab kooli pidajaga või Terviseametiga kooskõlastatud infot. Enne meediasuhtlust teavitab koolijuht  oma asutuse meediasuhtlusest (intervjuud, kajastused, ajakirjanike päringud) haridusameti kontaktisikut - Kati Niin, e-posti aadressil kati.niin@tallinnlv.ee või telefonil 640 4578. COVID-19 haigusjuhtumite korral teavitab haridusasutuse juht kindlasti ka haridusametit. 

 

Õpilase või töötaja haigestumine 

  • Koolis haigestunud õpilane või töötaja peab koheselt koju minema. Haigestunud töötaja teavitab haigestumisest juhtkonda, haigestunud õpilane pöördub õpetaja või kooliõde poole, kes teavitab juhtkonda. Alaealise õpilase puhul tuleb kutsuda vanem õpilasele järele. Kui õpilase terviseseisund enne vanema kohale jõudmist silmnähtavalt halveneb, helistada 112.  

  • Haigestumisjuhtumi puhul konsulteerida kooli tervishoiuteenuse osutajaga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 ning käituda vastavalt juhistele. 

  • Õpilane või töötaja võib kooli naasta siis, kui perearst on tunnistanud ta terveks.  

  • Õpilane, tema vanem, kooli töötaja või Terviseamet teavitab kooli, kui COVID-19 kahtlus on leidnud kinnitust.  

  • Kool teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid ja vanemaid. Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks. 

  • Terviseameti regionaalosakond võtab kooliga ühendust ja teavitab kinnitatud COVID-19 diagnoosist ning selgitab välja inimesed, kes olid haigestunud inimesega sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis. Kool ja kooliõde osutavad kaasabi. Lähikontaktseid teavitab Terviseamet ning nad peavad jääma koju isolatsiooni 14 päevaks ning jälgima hoolikalt oma tervist. Ülejäänud koolitöötajad ja õpilased võivad jätkata oma tavapärast elu, kuid tuleb hoolikamalt jälgida oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstiga.  

  • COVID-19 diagnoosi kinnituse korral peab koheselt sulgema kooliruumid, kus COVID-19 viiruse positiivse diagnoosi saanud õpilane või töötaja on viibinud. Nimetatud ruumides viiakse läbi kõikide pindade desinfitseerimine (sh uksekäepide, prügikast ja kraanisegisti, lauad jne) vastavalt Terviseameti soovitustele. 

  • Ruumid on lubatud avada 48 tunni möödudes ruumide sulgemisest tingimusel, et ruumide nõuetekohasest desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 6 tundi.  

  • Kui pole võimalik kindlaks teha pindu ja ruume, mis võivad olla COVID-19 viirusega saastunud, tuleb 72 tunniks sulgeda kogu hoone.  

  • Kui mõnes klassis või õpperühmas tuvastatakse haigestumine, siis läheb haigestunuga kokku puutunud klass või õpperühm kaheks nädalaks distantsõppele. Haigestunu peab perioodi lõpus tegema uue testi, positiivse testi korral jääb ta endiselt isolatsiooni.

  • Kui õpetajal tuvastatakse COVID-19, siis temaga lähikontaktis olnud õpetajad ja õpilased  jäävad kaheks nädalaks distantsõppele. 

Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus täiskasvanu või laps: 

  • elab samas majapidamises COVID-19 haigega;  

  • on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine), vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;  

  • on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, aevastatud, kasutanud viirusekandja salvrätti paljaste kätega);  

  • on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, saalis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;  

  • on viibinud transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses, sh:  

  • isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool,  

  • COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad. 

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet talle laekuvate andmete alusel. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast.  

Kui haridusasutuses on üle 10% õppijatel tuvastatud COVID-19, kaalub Terviseamet asutuse sulgemise vajadust. Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt. Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist. 

Sama seadus ütleb, et kooli pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga.  

Tallinna koroonaviiruse leviku kolme stsenaariumi objektiivsed kriteeriumid 

Tallinna ülelinnalise koroonaviiruse leviku tõkestamise tegevuskava koostamise kolme stsenaariumi aluseks on võetud objektiivsed kriteeriumid. Stsenaariumiga seotud tegevuste rakendamisel peab olema realiseerunud vähemalt üks kriteerium, mille alusel tehakse vajalik otsus.  

Rohelise stsenaariumi realiseerumise kriteeriumid: 

  • Riikliku mõõdikuna KOV-i territooriumil 

COVID-19 haigusesse nakatunuid tuvastatud ei ole või nakatunute arv ei ületa Tallinnas 25 uue nakatunu piiri 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul. 

Kollase stsenaarium realiseerumise kriteeriumid: 

  • Vabariigi Valitsus on kehtestanud korraldusega hädaolukorra COVID-19 haigusesse leviku tõkestamiseks; 

  • Kahe nädala jooksul lisandub Tallinnas rohkem kui 25 uut nakatunut 100 000 elaniku kohta. 

Punase stsenaariumi realiseerumise kriteeriumid: 

  • Vabariigi Valitsus on kehtestanud korraldusega eriolukorra COVID-19 haigusesse leviku tõkestamiseks;  

  • Kahe nädala jooksul lisandub Tallinnas rohkem kui 50 uut nakatunut 100 000 elaniku kohta. 

      


 

Koroonaviiruse leviku kolm stsenaariumi ja õppetöö korraldamine koolides 

Roheline stsenaarium  

Viiruse levik on kontrolli all, lisanduvate nakatunute hulk ööpäevas on madal. Koolid on avatud, toimub tavapärane õppetöö. Järgitakse üldisi hügieenireegleid ja võimalusel hajutamise nõudeid. 

Kollane stsenaarium 

Riigis on kehtestatud hädaolukord või on mitmeid piiranguid viiruse leviku tõkestamiseks. Koolid on avatud, kuid vajalik on kontaktõppes olevaid õpilasi hajutada nii, et kooli/klasside täituvus on kuni 50%. Kontaktõpe on oluline tagada esmajärjekorras põhikooli I ja II astme õpilastele ning hariduslike erivajadustega õpilastele. Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on soovitav korraldada õppetöö hajutatult (hajutatud koolipäeva algus, erinevatel aegadel vahetunnid, hajutatud söögivahetunnid, koduklassides õppimine, õuesõpe, e-õppe päevad jm). 

Punane stsenaarium 

Riigis on kehtestatud eriolukord. Koolid on suletud ja õpilased on viidud distantsõppele, osaline kontaktõpe toimub vaid vajaduspõhiselt hariduslike erivajadustega õpilastele eelnevalt läbimõeldud kava ning kõiki osapooli puudutavate kokkulepetega.   

Vastavalt olukorrale võib olla eri stsenaarium rakendamisel ülelinnaliselt või konkreetses asutuses või konkreetses rühmas. 








 

Tegevuskava 

 

Roheline stsenaarium  

Kollane stsenaarium  

Punane stsenaarium  

Juhtimine 

(reeglid kriisiolukorras) 

  • Koolijuht koos juhtkonnaga hindab lähtuvalt olukorrast riske ja vajadust kokku kutsuda kriisimeeskond.  

Kriisimeeskond vaatab üle 

asutuse 

kriisiplaani (sh töökorraldus, infoliikumine, asendamine jm) ja vajadusel ajakohastab seda lähtuvalt nakkusohust ning paneb paika vastutuse hierarhia (rollid). 

  • Koolijuht kutsub kokku kriisimeeskonna. 

  • Kriisimeeskonna (juhtkonna) koosolekud toimuvad vajaduspõhiselt asutuses või veebikoosolekutena. 

  • Kriisimeeskond otsustab info liikumise, töökorralduse ning millised tööülesanded on prioriteetsed lähtuvalt riiklikest ja linna hädaolukorra korraldustes. 

  • Kriisimeeskonna koosolekud toimuvad igapäevaselt veebikoosolekutena.   

  • Kriisimeeskond jagab infot ning määrab tööülesandeid lähtuvalt 

riiklikest ja linna eriolukorra korraldustest. 


 

Personal 

(töötamine, asendused, koolitused, riskirühmad jne) 

• Terviseameti soovituste (hajutamine, 2+2 reegel, ruumide 50% täituvus vm) järgmine. Teostab koolijuht koostöös kooliõe ja juhtkonnaga.

  • Koolis kinnitatud kriisiplaani järgimine (asendamine, 

info liikumine).  Teostab koolijuht koos juhtkonnaga (IT-juht, majandusjuhataja, õppealajuhatajad)

https://docs.google.com/document/d/1KpvPp-Si-anoZOTrciiq7NhnHkgkCcHBjgQf0T0CKkQ/edit?usp=sharing

  • Koolijuht loob töötajatel valmisoleku kriisiajal täita teisi tööülesandeid.  

 

Isolatsiooni jäämine vastavalt PPA infole.  

  • Kriisimeeskond suunab võimaluse korral riskirühmad kodukontorisse.  

  • Koolijuht teostab tööülesannete ümberjagamist vastavalt kriisiaja vajadustele. 

  • Koosolekud/nõupidamised toimuvad veebipõhiselt. 

  • Koolitused tühistatakse või osaletakse veebipõhiselt  

Isolatsiooni jäämine vastavalt PPA infole. 

  • Vajadusel töötasu ajutine vähendamine vastavalt linna korraldustele.  

  •  Koosolekud/nõupidamised toimuvad veebipõhiselt. 

  • Koolitused tühistatakse või osaletakse veebipõhiselt. 

  • Isolatsiooni jäämine vastavalt PPA infole. 

Õppetöö korraldus 

  • Koolis osalevad õppetöös vaid terved lapsed ja töötajad.  

  • Koolimajja sisenemiseks on kehtestatud vastav regulatsioon, millega on korraldatud kõikide sisenejate kehatemperatuuri mõõtmine (kooli administraator/riidehoidja -> kooliõde). Koolijuht tutvustab regulatsiooni kogu kooliperele

  • Koolis järgitakse üldisi hügieenireegleid ja Terviseameti kehtestatud nõudeid. (Kooli juhtkond, õpetajad, tehniline personal, kooliõde, söökla töötajad).

• Koolide õppetöö korraldus on tavapärane, kuid muudetud on kooli päevakava. Kooli päevakavas on tagatud aeg koolimajja sisenejate temperatuuri mõõtmiseks, klassi- ja 

tööruumide õhutamiseks (vähemalt 15 minutit), pindade puhastamiseks jm vajalik. Esimeste klasside tunnid algavad 8.55.

https://docs.google.com/document/d/10smegDqVIRZo4-0cuCo4Hd_dIp_u3nI6d21sVGzXWA8/edit

 

• Esimesel nädalal räägitakse kõikides klassides hügieeninõuete täitmise reeglitest ja üldistest koolis kehtestatud reeglitest, sõlmitakse kokkulepped nende täitmiseks. 

(klassijuhataja, aineõpetaja oma ainest/õpikeskkonnast lähtuvalt, nt kehaline kasvatus, kodundus jne.)

Ühiskasutatavate ruumide (aula, võimla, söökla jm) kasutamisel tagab personal puhveraja puhastamiseks ja tuulutamiseks 

(vähemalt 15 minutit). 

• Õppeaasta alguses korraldatakse esimese 2 nädala jooksul lastevanematele infokoosolekud, kus tutvustatakse koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmeid ja võimalusi laste toetamiseks distantsõppel.

 

https://docs.google.com/document/d/1E5CvEX1GlcCNlDVEd9j-4AuxUPWeLrGZlfQxHKYWEhc/edit?usp=sharing


 
  • Koolide õppetöö korraldus on paindlik, et tagada esmatähtsate hügieeninõuete ning riiklike ja linna piirangute (nt distantsi hoidmine, ruumide 50% täituvus, 2+2 reegel vm) täitmine.  

  • Koolides toimub õppetöö: 

  1. I kooliastmes 80% ulatuses õppetöö koolis ja 20% ulatuses distantsõpe või iseseisev töö, 

  2. II kooliastmes 60% ulatuses õppetöö koolis ja 40% ulatuses distantsõpe või iseseisev töö, 

3) III kooliastmes 40% ulatuses õppetöö koolis ja 60% ulatuses distantsõpe või iseseisev töö. 

• Koolides toimub õppetöö  kas koduklassi põhiselt, vahetustega õppena, osalise kontaktõppena või muul viisil vastavalt kooli eripärale,  

laste arvule ja kehtestatud piirangutele: 

  1. koduklassi põhise õppetöö korral (I kooliaste) on õpilased kogu koolipäeva samas klassiruumis ja kasutavad ühte õppekohta, ei tehta rühmatöid. Kui õpetaja vahetub, siis ta desinfitseerib töölaua. Klassiruumi tuulutatakse iga õppetunni järel. 

  2. vahetustega õpe ( II ja III kooliaste) võib toimuda päevade kaupa (osad klassid on koolis ning teised distantsõppel) või siis hommikupoolse või õhtupoolse vahetusega, et tagada vahepeal ruumide märgpuhastus.  

  3. osalise kontaktõppe korral toimuvad kontakttunnid vajaduspõhiselt väikestes rühmades hajutatud päevaplaani alusel. 

  • Hea ilma korral toimuvad ainetunnid õues. 

  • Hariduslike erivajadustega õpilase õppe korraldamise viisi üle  konsulteerime vajadusel lastevanemate, haridusameti ja/või Rajaleidja keskusega, et leida õppe korraldamiseks üldisele korraldusele võimalikult sarnane viis.  

  • Kool hoiab regulaarset, vajaduspõhise sagedusega kontakti 

kõigi HEV õpilaste ja nende vanematega. 

koolis või kodus 50% ulatuses õppetööst.  

  • HEV õpilased saavad 50% ulatuses distantsõppeks vajalikud õpiülesanded ja konsultatsioonid elektrooniliste sidevahendite kaudu, nende puudumisel paberkandjal õpetaja poolt määratud ajal ja korras.  

  • Kool hoiab regulaarset, vajaduspõhise sagedusega kontakti kõigi HEV õpilaste ja nende vanematega.   

  • Hindamine on paindlik ja rõhk on õppeprotsessil.   

  • Mängu- ja spordiväljakud on suletud. 

 




 

Toitlustamise korraldus 

  • Sööklas ja ainekabinettides on tagatud võimalused käte pesuks ning liikumisteede nähtavas kohas on meeldetuletused käte pesu ja distantsi hoidmise vajaduse kohta.  

  • Kokad ja teenindajad jälgivad igapäevaselt oma tervist, tööle ei tulda haigusnähtudega. 

  • Toidu valmistamisel ja jagamisel järgivad kokad ja teenindajad kõiki toidukäitlemisnõudeid ning minimiseerivad lähikontakte.  

  • Peale iga söögivahetundi kokad ja söökla töötajad puhastavad ja desinfitseerivad kõiki sagedasti puudutavaid esemeid (nt tõsteriistad, kaaned, maitseainete anumad jm) ning toiduga kokkupuutuvaid pindu. 

  • Kooli juhtkond korraldab söögivahetunnid ümber nii, et laste toitlustamisel oleks võimalik tagada distantsi hoidmine ja hügieenireeglite täitmine.  

Uus toitlustamise kord: https://docs.google.com/document/d/10smegDqVIRZo4-0cuCo4Hd_dIp_u3nI6d21sVGzXWA8/edit

  • Toidu jaotamisel iseteenindusliinide kasutamine on saanud kooskõlastuse nii Terviseametilt kui ka Veterinaar-ja Toiduametilt kui turvaline variant, et vähendada inimkontakte ja hajutada liikumist. 

  • Koolis kohapeal õppivatele lastele pakub kooli toitlustaja sooja koolilõunat tagades distantsi hoidmise ja hügieenireeglite täitmise. 

 

  • Vahetustega distantsõppel olevatele ja toidupakki soovivatele lastele korraldatakse toitlustaja poolt ühesugused toidupakid 1x nädalas (nt lapsed saavad reedel elektroonse arvestuse alusel toidupakid kaasa järgmiseks nädalaks vms).   

• Distantsõppel olevatele ja toidupakki soovivatele õpilastele korraldab kool koostöös Haridusametiga tsentraalselt ühesugused toidupakid 

1x nädalas. Toidupakkide komplekteerimine ja jaotamine toimub koostöös toitlustajaga, kättesaamine on kodulähedasest koolist. 

Vajadusel ja võimalusel korraldatakse toidupakkide koju viimine. 

 

IKT vahendid ja keskkonnad 

- IT-juht on kaardistanud oma IKT vahendite olemasolu ja vajadusel jagab koolitöötajatele ning õpilastele;

 

- IT-juht korraldab õpetajatele 

koolitused veebikeskkondade paremaks kasutamiseks;

- IT-juht osutab abi ja konsulteerib õpetajaid, õpilasi ja vanemaid igapäevastes küsimustes;

- IT-juht kajastab olulist infot kodulehel, ekooli vahendusel või facebooki vahendusel;

- IT-juht osutab süsteemide haldamist ning tagab võimalusel abi või võtab ühendust Linna IT osakonnaga

-IT-juht teostab igakuiselt tehnika kontrolli ning vajadusel asendab/parandab

 

 

- Distantsõppel kasutavad juhtkond ja õpetajad omavaheliseks suhtlemiseks, veebitundideks ja õpilaste toetamiseks sobivaid keskkondasid, järgides ka HTM, HARNO nõuandeid ja isikuandmete kaitse vajadust: Google Classroom, Google Meet, Zoom, Skype;

 

- IT-juht laenutab distantsõppeks vajadusel ja võimalusel õpetajatele ja õpilastele kooli süle- ja tahvelarvuteid. Kool sõlmib välja laenutatud süle- ja tahvelarvutite osas lapsevanematega lepingud

- IT-juht analüüsib õpilaste koduse interneti/ühenduse olemasolu (küsitluse kaudu). Koostöös Linna IT-ga ja Linnaosa Valitsusega organiseerib vähekindlustatud õpilastele vajalikud netipulgad, ruuterid vm või suhtleb sotsiaalhoolekandega vähekindlustatud õpilastele vajaliku interneti (lisa)mahu teemal. Ressursside puudumisel teeb kool taotluse haridusametile või linna IT-le, kes hindab vajadust ja hangib vastavalt vajadusele sobiva lahenduse (ruuter, netipulk vm). 

- IT spetsialist nõustab vajadusel abivajavaid veebikeskkondade kasutamise jm osas. 

Vajadusel edastab vastavad juhendid, õpetused (kirjalikud, videoformaadis vm). 

 

- IT-juht kajastab olulist infot kodulehel, ekooli vahendusel või facebooki vahendusel

- Distantsõppel kasutavad juhtkond ja õpetajad omavaheliseks suhtlemiseks, veebitundideks ja õpilaste toetamiseks sobivaid keskkondasid, järgides ka HTM, HARNO nõuandeid ja isikuandmete kaitse vajadust: Google Classroom, Google Meet, Zoom, Skype;

 

- IT-juht laenutab distantsõppeks vajadusel ja võimalusel õpetajatele ja õpilastele kooli süle- ja tahvelarvuteid. Kool sõlmib välja laenutatud süle- ja tahvelarvutite osas lapsevanematega lepingud

- IT-juht annab teada ja esitab 

taotluse haridusametile või Linna IT teenistusele (vajab täpsustamist), kes õpilastest ja 

õpetajatest vajavad abi interneti (lisa)mahu osas ja keda kool / sotsiaalhoolekanne oma ressurssidega aidata ei jõua. 

Haridusamet / linna IT teenistus hindab vajadust ja hangib vastavalt vajadusele sobiva 

lahenduse (ruuter, netipulk vm). 

- IT spetsialist nõustab vajadusel abivajavaid veebikeskkondade kasutamise jm osas. 

Vajadusel edastab vastavad juhendid, õpetused (kirjalikud, videoformaadis vm). 

 

- Olulise info kiire kajastamine kodulehel, ekooli vahendusel või facebooki vahendusel. (IT-juht)

 

Hügieen 

ja isikukaitsevahe ndid 

 

 

  • Koolijuht ja kooliõde järgivad töötajate ja laste tervise kaitseks esmatähtsaid hügieeninõudeid nagu respiratoorne ja käte hügieen, distantsi hoidmine, ruumide piisav tuulutamine ning pindade sage ja tõhus puhastamine.  

  • Koolijuht tagab asutuses käte hügieeni võimalused (käte antiseptika ja pesu). 

  • Kooli valvelaua töötajate kaitseks on rakendatud esmaseid ennetusmeetmeid (visiir, kindad vms).  

  • Kooli ei lubata haigusnähtudega lapsi ja õpetajaid.  

  • Koolil on isikukaitsevahendite kriitiline varu riskigrupi töötajate ja ettenägematute situatsioonide jaoks. 

  • Asutuse juht määrab IKV osas vastutava isiku (direktori asetäitja majanduse alal), kes kaardistab IKV tsentraalseks tellimuseks töötajate IKV vajaduse vastavalt Terviseameti soovitustele ja linna IKV standardile.  

  • Asutuse IKV kontaktisik esitab Haridusametile tsentraalseks IKV tellimiseks vajaduspõhise tellimuse ning korraldab töötajatele IKV jaotamise ja kasutamise juhendamise. 

  • Kontaktõpet läbiviivad õpetajad kasutavad isikukaitsevahendeid (visiir/kaitsemask).  

  • Õpetajad vastutavad neile väljastatud  korduvkasutatavate visiiride  puhastamise/desinfitseerimise eest.  

  • Riskirühma kuuluvad õpilased ja koolitöötajad jätkavad soovituslikult õppetööd distantsõppe vormis. Kui see pole võimalik, minimeerib kool riskirühmadesse kuuluvate isikute kokkupuutumise teiste õpilaste ja koolitöötajatega ning tagab neile isikukaitsevahendid. 

• Viirusega saastunud kaitsemaskid, kindad vms isikukaitsevahendid utiliseeritakse nõuetekohaselt.  

  • Kontaktõpet läbiviivad õpetajad kasutavad isikukaitsevahendeid (visiir/kaitsemask).  

  • Õpetajad vastutavad neile väljastatud  korduvkasutatavate 

visiiride  

puhastamise/desinfitseerimise eest.  

  • Riskirühma kuuluvad õpilased ja koolitöötajad on distantsõppel või kasutavad vajaduspõhisel  kontaktõppel isikukaitsevahendeid. 

  • • Viirusega saastunud kaitsemaskid, -kindad vms 

  • isikukaitsevahendid  utiliseeritakse nõuetekohaselt.  

 

Haldus ja korrashoid (hoone kasutamine ja koristamine jms) 

 

 

 

  • Kooli fuajees on tagatud desovahendite automaadid kätehügieeniks, sööklas ja tualettruumides on olemas kätepesuvahendid ja ühekordsed paberrätikud/kätekuivatid ning kätehügieeni plakatid. Kontrolli teostab kooliõde ja direktori asetäitja majandusalal.

  • Koolijuht määrab koristamise eest vastutava isiku (direktori asetäitja majanduse alal).

  • Kooli koristamine toimub lähtuvalt Terviseameti juhistest. Kooli üldruumide (koridoride) koristamine sõltuvalt kasutuse intensiivsusest, minimaalselt 1x koolipäeva jooksul. Kontrollitakse kooliõe, direktori asetäitja majandusala ja koolijuhi poolt.

  • Koolis kasutatakse vahetusjalatseid. Vahetusjalatsite olemasolu kontrolli valvelaua töötaja ja korrapidajad. Peale õpilaste saabumist kooli teostatakse sissepääsupiirkonnas ja garderoobis märgpuhastus. Kontrollitakse kooliõe, direktori asetäitja majandusala ja koolijuhi poolt.

  • Välistatakse võõraste isikute pääs koolimajja. Teostab valvelaua töötaja.

• Klassiruumide regulaarne koristamine ja tuulutamine. Reguleeritakse direktori asetäitja majandusala ja kooliõe poolt. Tuulutamise eest vastutavad pedagoogiline personal, kes on saanud juhiseid koolijuhi poolt.

  • Võimalusel korraldatakse õppetöö nii, et õpilased õpivad koolipäeva jooksul ühes klassis. 

  • Kui klassis õpetaja vahetub, siis lahkuv õpetaja puhastab/desinfitseerib oma töölaua.  

  • Kui õpilased vahetavad koolipäeva jooksul klassi, siis iga õpilane puhastab/desinfitseerib lahkudes oma töölaua. 

  • Tualett- ja pesuruumide koristamine toimub  iga 2-4 tunni järel, mille käigus kontrollitakse kätepesuvahendi (seebi) ja paberkäterätikute piisavust. Koristaja teeb koristamise kohta kirjaliku märke vastavasse päevikusse. Kontrolli teostab kooliõde, koolijuht jadirektori asetäitja majandusalal.

  • Puutepindade (ukselingid, käsipuud, liftinupud, lülitid) koristusvahendiga puhastamise sagedus sõltuvalt kasutuse intensiivsusest, minimaalselt 1x koolipäeva jooksul.  

  • Koolimaja on õppetööks suletud. 

  • Kõik kooli sisenevad isikud (ka töötajad) fikseeritakse ja märgitakse vastavasse päevikusse. 

  • Vajadusel korraldab kooli majandusjuhataja (haldusjuht) hoone valve. 

  • Majandusjuhataja korraldab mängu- ja spordiväljakute sulgemise ja märgistamise. 

   

• Mängu- ja spordiväljakute puhastamine/desinfitseerimine toimub peale kehalise kasvatuse tunni/treeningu lõppu lähtuvalt nõuetest,  minimaalselt 1x koolipäeva jooksul. Teostab tehniline personal, kontrolli teostab direktori asetäitja majandusalal.

 

 


 

Soovituslikud tegevused rollide kaupa 

 

Roheline stsenaarium  

Kollane stsenaarium  

Punane stsenaarium  

Koolijuht 

• Tagab kriisiplaani valmimise lähtuvalt linna ja riigi juhistest 1.09.2020 ja erinevatele osapooltele tutvustamise. 

https://docs.google.com/document/d/1t70cH6sOkAxk12vKpfKPaFrClnyWX8H5fXTNUvC0AOw/edit?usp=sharing

• Rakendab kriisiplaani, tagab selle täitmise asutuses. 

 

• Koos juhtkonnaga hindab lähtuvalt olukorrast riske ja vajadust kokku kutsuda kriisimeeskond. 

• Juhib kriisimeeskonna tööd. 

 

• On tööajal kättesaadav. 

 

• On kättesaadav vajadusel ka väljaspool tööaega. 

• On kättesaadav 24/7. 

• Hindab kooli territooriumi kasutamise piiramise vajadust ja võimalusi (sh haldus- ja rendilepingud), korraldab haigustunnustega isikute kooliõe 

juurde/territooriumilt välja saatmise. 

• Piirab vajadusel juurdepääsu kooli territooriumile, korraldab haigustunnustega isikute kooliõe 

juurde/territooriumilt välja saatmise. 

• Sulgeb juurdepääsu kooli territooriumile. 

• Lepib kokku infojagamise reeglid (meediaga suhtlemine, huvigruppide informeerimine, korralduste andmine jms) ja suhtluskanalid, et tagada kooli kodulehe jt infokanalite aja- ja asjakohasus. 

• Juhib infovahetuse korraldamist asutuse sees ning kooli kodulehe jt infokanalite aja- ja asjakohast täitmist. 

• Korraldab isikukaitsevahendite kättesaadavuse ning kasutamise vastavalt reeglitele. 

 

 

• Korraldab võimalused ja vahendid personali kaugtööks ning õpilaste distantsõppeks. 

• Jälgib, et liikumine kontakt- ja distantsõppe vahel oleks sujuv, monitoorib kaugtöö rakendamist. 

• Monitoorib kaugtöö rakendamist. 

• Korraldab õpilaste toitlustamist lähtuvalt olukorra soovitustest ja päevaplaanist. 

• Korraldab ringi õpilaste toitlustamise lähtuvalt muutunud olukorra reeglitest ja soovitustest. 

  • Kaardistab riskikohad personali koosseisus ning võimalikud täiendavad tööülesanded. 

  • Peab töötajatega läbirääkimisi valmisolekust vajadusel täita teisi tööülesandeid. 

• Vajadusel korraldab koostöös õppejuhi ja HEVKOga ringi personali tööülesanded. 

• Planeerib koostöös juhtkonnaga ja tugipersonaliga valmisolekut 

psühholoogiliseks toeks õpetajatele ja õpilastele. 

• Korraldab õpetajatele ja õpilastele psühholoogilise toe kättesaadavuse, vajadusel kaasab koolivälise toe. 

Õppealajuhataja

• Korraldab augusti viimasel nädalal kooliperega koostöös kooli reeglite koostamise, milles kirjeldatakse lähtuvalt üldistest muudatustest: hügieeninõuete järgimine koolis, 

koolipäeva/koolitundide algus- ja lõpuajad, vahetundide pikkus, sh eraldi söögivahetunnid, õppenädala pikkus ja ülesehitus kooliastmeti, sh tugiteenuste osutamise, pikapäevarühma ja huvitegevuse ajaline järjestus ning ajaline kestus (nt distantsõppepäevad, 4päevane kontaktõppega koolinädal jms), koolitundide korraldus (lepitakse kokku õpiülesannete andmise ja teadmiste kontrollimise sagedus, viisid ja korraldus erinevates olukordades), koolimajas liikumine, söökla ja raamatukogu töökorraldus, pikapäevarühma 

töökorraldus (selle olemasolul) jne, mida koolis edaspidi järgitakse.  

  • Korraldab kooli päevakavast ja sõlmitud kokkulepetest tulenevad ümberkorraldused.  

  • Korraldab kokkulepped, milliseid e-keskkondi vajadusel edaspidi kasutatakse suhtlemiseks ja õppetöö korraldamiseks. 

  • Koostab koostöös õpetajatega töökorralduse ja ajakava olukorraks, kui nakatunute arv Tallinnas tõuseb ja/või riigis kehtestatakse hädaolukord (kollane stsenaarium). 

Lähtuvalt üldistest nõuetest tuleb koolil valida õppetöö toimumise viis. See saab olla kas koduklassi põhiselt, vahetustega õppena, osalise kontaktõppena või muul viisil vastavalt kooli eripärale,  laste arvule ja kehtestatud piirangutele. Koostatakse kava, milliseid õppeaineid/milliseid õppetegevusi õpitakse koolis ja milliseid distantsilt.

  • Korraldab õpetajate digipädevuste tõstmiseks koolitusi. 

  • Korraldab õpetajatele infotunni, kus lepitakse kokku kõik õpilastele räägitav. 

  • Konsultatsioonide aeg on kõikidele õpetajatele kokku lepitud kindla ajakavaga ja ruumiplaaniga.

  • Korraldab töökorralduse ja ajakava rakendamise vastavalt valitud õppeviisile, kus õppetöö toimub kas koduklassi põhiselt, vahetustega õppena, osalise 

kontaktõppena või muul viisil vastavalt kooli eripärale, laste arvule ja kehtestatud piirangutele. 

  • Vaatab üle õpilase arengu toetamise süsteemi, sh õppetöökorralduse, arenguvestluste läbiviimise sageduse ja viisi, järele vastamise ja konsultatsioonide ajad jm vajaliku.  

  • Korraldab iganädalased töökoosolekud õpetajate võimestamiseks (vajadusel grupiti).  

  • Rakendatakse erisusi hindamissüsteemis. 

Muudatused peavad olema kõikidele osapooltele teatavaks tehtud ning kergesti kättesaadavad kooli kodulehelt.  

  • Valmistatakse ette üleminek üldisele distantsõppele ja kirjeldatakse vastav töökorraldus.  

  • Regulaarne (iganädalane) kontaktivõtmine distantsõppes mitteosalevate laste ja nende vanematega.  

  • Omab ülevaadet distantsõppe ülesannetest ning vajadusel koordineerib ja jälgib, et lapsed ei oleks ülekoormatud. 

  • Rakendatakse väljatöötatud distantsõppe põhimõtteid.  

  • Rakendatakse erisusi hindamissüsteemis. 

Muudatused peavad olema kõikidele osapooltele teatavaks tehtud ning kergesti kättesaadavad kooli kodulehelt.  

  • Korraldab iganädalased töökoosolekud õpetajate võimestamiseks 

(vajadusel grupiti).  

  • Regulaarne (iganädalane) kontaktivõtmine distantsõppes mitteosalevate laste ja nende vanematega.  

  • Õppealajuhataja omab ülevaadet distantsõppe ülesannetest ning vajadusel koordineerib ja jälgib, et lapsed ei oleks ülekoormatud. 

  • Huviringe koolimaja ruumides ei toimu.  

  • Korraldab vajadusel ümber õpilaskodu töökorralduse vastavalt kehtestatud reeglitele ja tingimustele.

 

Õpetaja 

 

  • Kraadib ennast enne kooliminekut kodus ja haigena kooli ei lähe. 

  • Jälgib õpilaste tervislikku seisundit, hügieenireeglite järgimist ning vajadusel sekkub. 

  • Järgib koolis kokku lepitud reegleid ja õppekorralduslikke kokkuleppeid ning jälgib nende täitmist teiste poolt ja vajadusel sekkub (päevakava, korrapidamine vahetundides, koolimajas liikumine, söökla 

jm): I klasside tundide algus 8.55, söögivahetundide aja ümberkorraldamine/pikendamine, kätepesu kottaldamine oma ainekabinetis, kooli sisenemine ja väljumine erinevate välisuste kaudu, õpilaste liikumine koolimaja trepikodades võimalusel hajutatud.

  • Tagab klassiruumi õhutamise ja korraldab pindade puhastamise vastavalt kokkulepitud reeglitele (õpetaja enda töökoha, õpilased puhastavad enda töökoha). 

  • Jälgib, et klassiruumis oleks olemas vajalikud vahendid hügieenireeglite täitmiseks. Vajadusel teavitab varakult nende otsasaamisest vastutavat isikut (vastavalt kooli reeglitele). 

  • Koolipäeva jooksul tekkivate terviseprobleemide puhul annab sellest kohe teada valveadministraatorile.

  • Õppekäikude, õpilasürituste korraldamisel järgitakse kõiki kokkuleppeid ja kehtivaid reegleid, sh hügieeninõuded.  

  • Võtab külalised (lapsevanemad, ametnikud jne) vastu koolimaja välisuksel ja kontrollib, et külalised läbiksid temperatuuri mõõtmise ja desinfitseeriksid käed.  

  • Liikumine kontaktõppelt distantsõppele ja tagasi on planeeritud ja sujuv. Planeeritud õpetamine – mis on 

oluline õpetada kontakttunnis ja mida on õpilane võimeline õppima iseseisvalt juhiste abiga 

  • Omab ülevaadet, milliste õpilaste puhul on distantsõppel toetusvajadus suurem. 

  • Õpiülesannete märkimisel lisab ka õppimisjuhised, mis toetavad edukalt eesmärgini jõudmist. 

  • Oluline ajaplaneerimine – tagasiside, kontakttunnid, individuaalsed konsultatsioonid õpilastele ja ka vanematele 

  • Planeerib koosõpetamist – aitab aega säästa, õpikoormust vähendada ning õpitut lõimida. 

  • Distantsõppe korral peab olema võimalus videokohtumiseks. 

  • Klassijuhataja korraldab punase stsenaariumi rakendamisel esimesel võimalusel (hiljemalt esimesel rakendamise nädalal) on-line infokoosoleku lastevanematele, kus tutvustab põhjalikult edasist koolikorraldust ning sõlmitakse omavahel vajalikud kokkulepped (edasine infovahetus, küsimuste korral pöördumine, info leidmine). 

  • Edaspidi toimuvad lastevanemate on-line koosolekud vähemalt iga 3 nädala tagant.  

  • Klassijuhataja korraldab iganädalaselt on-line klassijuhataja tunde õpilastele (jälgides, et kõik õpilased osaleksid, saaksid oma kogemusi jagada, arvamust avaldada jm)  

  • Kõikides õppeainetes toimuvad distantsõppe raames e-tunnid. Etunnid on tunniplaanis. 

  • Õpetaja edastab õpilastele õigeaegselt distantsõppe ülesanded e-kooli koduste ülesannete kaudu.  

  • Õpetajad teevad tihedat koostööd distantsõppe ülesannete koostamisel, et jälgida õpilaste õpikoormust.  

  • Kõik distantsõppe ülesanded peavad lähtuma kooli õppekavast. 

  • Vajadusel korraldada õpilasele kontaktund koolimajas lähtuvalt kooli poolt kehtestatud reeglitest.  


 

HEVKO ja tugisüsteemid 

• HEVKO koordineerib tugisüsteemide tööd. 

  • Jälgib õpilaste arengut ja toimetulekut koolis, tervislikku seisundit, hügieenireeglite järgimist ning vajadusel sekkub. 

  • Järgib koolis kokku lepitud reegleid ja õppekorralduslikke kokkuleppeid ning jälgib nende täitmist teiste poolt ja vajadusel sekkub 

  • (päevakava, korrapidamine vahetundides, koolimajas liikumine, söökla jm).  

Kehtivad rohelise olukorra nõuded ja lisaks:  

• HEVKO kuulub kooli kriisimeeskonda ja koordineerib kooli tugispetsialistide töökorraldust.  

  • Lepitakse kokku keskkond ja viisid, kuidas toimuvad 

distantsnõustamised – lapsed, lapsevanemad, õpetajad, teised koolitöötajad.  

  • Koostatakse nõustamiste ajakava arvestades olukorda, et vanem võib vajada nõustamist ka n-ö töövälisel ajal.  

  • Tugispetsialistide kontaktid ja võimalikud suhtlemiskanalid ja ajad peavad olema kooli kodulehel ning lihtsalt leitavad.  

  • Kõik spetsialistid on valmis läbi viima distantsilt nõustamist (e-keskkonnas, telefoni teel vms). 

  • HEV-õpilaste distantsõppes edasijõudmise kõrgendatud jälgimine ja lapsevanematega regulaarne suhtlemine.

Kehtivad eelnevate olukordade nõuded ja lisaks:  

• HEV õpilastele on tagatud üks-ühele kontakttunnid koolis või kodus 50% ulatuses õppetööst. 

• HEVKO hindab õppija abivajadust ja otsustab spetsialisti/õpetaja lapsele kojuminemise vajaduse.  

 

Kooliõde 

• Tegeleb oma igapäevaste ülesannetega (tervisekontroll, vaktsineerimine, esmaabi andmine ja riskirühma laste jälgimine toimub ühekaupa). Enne protseduuride tegemist Covid-19 kontakti osas uurimine ja temperatuuri mõõtmine.  

  • Töötab kaugtöö vormis.  

  • Konsulteerib õpilasi, lapsevanemaid ja kooli personali Covid-19, hügieeni  ja teistes terviseküsimustes telefoni, e-kirja või muu kanali kaudu. 

  • Osaleb kooli meeskonnatöös, teeb tihedat koostööd lapsevanematega. 

• Viib läbi tervisekasvatust vastavalt planeeritule individuaalselt ja 

grupiviisiliselt. Pöörab erilist tähelepanu kätepesemise, hügieenireeglite, hingamisteede hügieeni, rühi ja silmade tervishoiu teemadele.  

• Viib läbi tervisekasvatust vastavalt riigi ja kooli epidemioloogilisele olukorrale enamasti individuaalselt. Pöörab erilist tähelepanu hügieenireeglite, kätepesu, hingamisteede hügieeni, 

 

 
  • Mõõdab valikuliselt kooli tulnud õpilastel kehatemperatuuri ja vajadusel võtab vastu otsuse, kas laps saab viibida koolis.

rühi, silmade ja vaimse tervise teemadele. 

  • Kontakteerub krooniliste haigustega ja 

teiste terviseriski omavate laste ja nende vanematega, selgitab välja abivajaduse ning nõustab pädevuse piires. 

  • Jätkab õpilaste tervisekontrollide teostamist psühhosotsiaalse terviseseisundi väljaselgitamiseks.  

  • Küsitleb ja konsulteerib õpilasi, vajadusel edastab audio-visuaalset materjali. 

 

Haigestunud lapse vastuvõtt (kõiki lapsi käsitletakse kui potentsiaalsed Covid-19 nakatunuid): 

  • Käte desinfitseerimine (õde, laps). 

  • Õde kasutab vastuvõtul isikukaitsevahendeid (mask, visiir, kindad, kittel). 

  • Õde annab lapsele maski ning õpetab selle õiget kasutamist  

  • Õde mõõdab kontaktivaba termomeetriga lapse kehatemperatuuri. 

  • Respiratoorsete haiguste sümptomite (kuiv köha, kurguvalu, nohu, palavik) korral  kontakteerub lapsevanemaga. 

  • Küsitleb last/vanemat Covid-19 võimaliku nakkuskontakti osas.    

  • Palub õpilane viivitamatult viia koju ning pöörduda perearsti poole.  

NB! Covid-19 kahtluse korral peab laps olema isoleeritud, vajalik tagada lapse järelevalve ja teiste isikutega kontakti vältimine. Kui laps jääb kabinetti, peab õde vastuvõtu lõpetama. 

  • Lapse äraviimise järel tuulutab kabineti, desinfitseerib ukselingi jt esemeid, millega laps kokku puutus. 

  • Teavitab kooli võimalikust haigestumisest ja märgkoristuse vajadusest kõikides ruumides, kus haigestunud laps viibis vastavalt Terviseameti juhendile. 

  • UV lambi olemasolul desinfitseerib õde ruumi.  

  • Positiivse analüüsi korral kontaktsete laste jälgimine ja tegutsemine vastavalt Terviseameti juhendile

 

Õpilane 

  • Kraadib ennast enne kooliminekut kodus ja haigena kooli ei lähe. 

  • Täidab koolis kokkulepitud reegleid. 

  • Võtab teadmiseks, et minu käitumine mõjutab kõikide heaolu. 

  • Koolimajja sisenedes desinfitseerib käed.  

  • Püsib kodus! 

  • Koostab endale päevaplaani ja järgib seda. 

  • Distantsõppel olles jälgib igapäevaselt e-

 
  • Enne söömist peseb kindlasti käed.  

  • Ruumist väljudes puhastab oma töölaua vastavalt kokkulepitud korraldusele.  

  • Küsib abi ja annab teada õppetööd takistavatest asjaoludest. 

  • Koolipäeva jooksul tekkivate terviseprobleemide puhul annab sellest kohe teada klassijuhatajale või valveadministraatorile.

kooli ning täidab antud ülesandeid. 

  • Suhtleb digitaalselt klassikaaslastega.  

  • Märkab inimesi enda ümber.   

  • On toeks kaasõpilastele, sh  nooremate klasside õpilastele. 

  • Küsimuste korral võtab koheselt ühendust klassijuhataja ja/või aineõpetajaga (vajadusel tugispetsialistiga). 

 

  • Distantsõppel olles jälgib igapäevaselt e-kooli ning täidab antud ülesandeid. 

  • Küsimuste korral võtab koheselt ühendust klassijuhataja ja/või aineõpetajaga (vajadusel tugispetsialistiga). 








 

COVID-19 lisamaterjalid 

Vabariigi Valitsuse kõige ajakohasem info:  

https://www.kriis.ee/et 

https://www.kriis.ee/et/koroonaviiruse-abc 

https://www.kriis.ee/et/haridus-kultuur-sport 

Hariduse valdkonna juhised: https://www.kriis.ee/et/haridus-ja-distantsoppe-korraldus 

Kultuuri valdkonna juhised: https://www.kriis.ee/et/kultuur-sport-ja-uritused 

Spordi valdkonna juhised: https://www.kriis.ee/et/trennid-ja-huviringid 

Haridus- ja Noorteameti juhised koolidele: https://www.hm.ee/et/koroona            https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_koolialgusepakett_a4_2020-2021_viimane.pdf 

Terviseameti kõige ajakohasem info: https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus 

Terviseameti juhised ja soovitused: https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised 

Terviseameti COVID-19 käitumissoovitused jaekaubandus- ja toitlustusettevõtetele: 

https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID-

19/juhis_jaekaubandus_toitlustus_11.06.20.pdf

 







 

TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI

COVID-19 leviku tõkestamise plaan


 

Kehtestatud direktori 31.08.2020 käskkirjaga Nr. 1-2/33




 

Kooli kriisimeeskonna liikmete kontaktid                                                    Olulised kontaktid väljaspool kooli

 

Sissejuhatus 

COVID-19 leviku tõkestamise plaan on koostatud kooli tegevusvalmiduse suurendamiseks ja tööjaotuse selgitamiseks võimaliku COVID-19 teise laine tekkides. Plaani eesmärgiks on koroonaviirusest tingitud mõjude vähendamine ja kooli täieliku sulgemise vältimine. 

COVID-19 on uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 poolt põhjustatud viirushaigus, mis tuvastati esmakordselt detsembris 2019 Hiinas. 

Koroonaviirus levib silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides või aevastades. Samuti levib viirus pindade kaudu, mida nakatunud inimene on puudutanud või millele on nakkusega piisakesed sattunud. Viirusosakesed võivad suletud ruumis lennata kuni 2 meetri kaugusele. Toatemperatuuril ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni 4–5 päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib. 

Koroonaviirusega nakatunud inimestel on kõige sagedamini üks või mitu järgmistest sümptomitest: palavik, kuiv köha, väsimus, röga, hingamisraskused, lihas- ja liigesvalu, kurguvalu, peavalu. Kõige sagedamini esinevad palavik, köha ja hingamisraskused. Siiski, igal koroonaviirusesse nakatunud inimesel võivad olla erinevad sümptomid. Võib olla nakatunud ka nii, et sümptomid on kerged või neid pole üldse ja inimene ise tunneb end täiesti tervena. 

Haiguse peiteperiood on 2 kuni 14 päeva, keskmiselt 5 päeva. See tähendab, et nii palju võib minna aega alates nakkuse saamisest kuni selleni, et inimene hakkab end haigena tundma ja tekivad esimesed sümptomid. Vahepealsel ajal on inimene aga endalegi teadmata teistele nakkusohtlik. Enamik inimesi põeb koroonaviirust kergelt, aga eriti vanemaealistel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel võib haigus kulgeda raskemalt. 

Terviseamet kinnitab teadusuuringutele tuginedes, et lastel esineb täiskasvanutega võrreldes COVID-19 haigust pigem harva. Euroopas olid ca 4% haigestunutest alla 18-aastased. Viimastest omakorda veerand olid alla 5-aastased, kolmandik 5–11-aastased ja ülejäänud 12–18-aastased. On tõestatud, et COVID-19 haiguse ülekandumine koolikeskkonnas lapselt lapsele on harv. Samuti on harva ette tulnud olukordi, kus COVID-19-sse haigestunud lapsed oleksid haigust edasi andnud täiskasvanutele. Täpsemalt saab lugeda Haiguste 

Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse koostatud riskihinnangust: https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/ files/documents/COVID-19-schools-transmissionAugust%202020.pdf 

 

Koroonaviiruse leviku tõkestamise olulised ennetusmeetmed koolis: 

  1. Kooli fuajees on tagatud käte hügieeniks desinfitseerimisvahendid (võimalusel puutevabad automaadid), sööklates ja tualettruumides on olemas kätepesuvahendid, ühekordsed paberrätikud ning kätehügieeni plakatid. Nakkusohutuse seisukohalt on eelistatum kuivatada käsi ühekordse paberrätikuga, mitte kätekuivatiga. 

  2. Õpilaste ja personali informeerimine kätehügieeni vajadusest. Käsi tuleb pesta sooja voolava vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit. Kui kätepesuvõimalust ei ole, siis kasutada alkoholipõhist (vähemalt 70% alkoholisisaldusega) käte desinfitseerimisvahendit. Noorematele õpilastele tuleb õige kätepesutehnika praktiliselt ette näidata.  

  3. Inimestevaheliste kontaktide vähendamine on olulise tähtsusega, vähendada erinevate gruppide kokkupuutumist nii palju kui võimalik. 

Üritusi kavandades tuleb kaaluda nende vajalikkust ja maandada viiruse leviku riske, korraldades ürituse hajutatult ja väiksemates rühmades. Õppekäike ja ekskursioone on soovitatav korraldada klasside või rühmade kaupa. Välisreisid ja rahvusvahelised üritused on soovitatav edasi lükata. Tulles välisreisilt riigist, kus nakkuskordaja on 16 või enam, tuleb jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Koolil on õigus suunata kõrge nakatumisriskiga riigist tulnud õppija distantsõppele. Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt: https://vm.ee/et/ teave-riikide-jaeneseisolatsiooninouete-kohtaeuroopastsaabujatele. 

  1. Koolimajas tagada kvaliteetne ventilatsioon ning regulaarne ja piisav tuulutamine 

(vähemalt 15 minutit). 

  1. Igapäevase märgkoristuse korraldamine, koristamisel pesta erinevad pinnad (pingid, lauad, ukselingid, lülitid jm) tõhusalt nõuetekohaste pesemis- või desinfitseerimisvahenditega. 

  2. Õpilaste juhendamine hingamisteede hügieeni osas. Kui aevastatakse või köhitakse, siis tuleb katta oma suu ja nina ühekordse salvrätikuga ning visata siis see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui ei ole salvrätikut, siis kasutada oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.  

  3. Koolis käivad vaid terved õpilased ja personal, haigusnähtudega tuleb jääda koju. Õpetajatel on õigus saata haigusnähtudega laps koju. 





 

Teabevahetuse korraldamine 

Teabevahetuseks kasutatakse kooli kasutuses olevaid kokkulepitud teavitamise kanaleid (e-kool, e-aadresside listid, kooli koduleht, Facebook, infotahvlid jm). Kooli õppetöö korralduse päevakohane info on infosildina väljas kooli  välisuksel. 

Teabevahetuse korraldab koolijuht, kes määrab kommunikatsiooni (va meediapäringud) kontaktisiku ning loob ühtse kokkulepete formaadi suhtluseks personaliga, õpilastega ja vanematega. Koolijuht koos kriisimeeskonnaga otsustab info liikumise (kellele, millises formaadis ja kes edastab) ning sõnastab põhisõnumid ja tegevusprioriteedid. Kommunikatsiooni kontaktisik koostab, edastab ja vahendab infot lähtudes riiklikest ja linna kesksetest suunistest. Sõnumite edastamisel on oluline selgus, lihtsus, ajakohasus ja nähtavus. 

Meediapäringutele vastab ainult koolijuht, kes annab kooli pidajaga või Terviseametiga kooskõlastatud infot. Enne meediasuhtlust teavitab koolijuht  oma asutuse meediasuhtlusest (intervjuud, kajastused, ajakirjanike päringud) haridusameti kontaktisikut - Kati Niin, e-posti aadressil kati.niin@tallinnlv.ee või telefonil 640 4578. COVID-19 haigusjuhtumite korral teavitab haridusasutuse juht kindlasti ka haridusametit. 

 

Õpilase või töötaja haigestumine 

  • Koolis haigestunud õpilane või töötaja peab koheselt koju minema. Haigestunud töötaja teavitab haigestumisest juhtkonda, haigestunud õpilane pöördub õpetaja või kooliõde poole, kes teavitab juhtkonda. Alaealise õpilase puhul tuleb kutsuda vanem õpilasele järele. Kui õpilase terviseseisund enne vanema kohale jõudmist silmnähtavalt halveneb, helistada 112.  

  • Haigestumisjuhtumi puhul konsulteerida kooli tervishoiuteenuse osutajaga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 ning käituda vastavalt juhistele. 

  • Õpilane või töötaja võib kooli naasta siis, kui perearst on tunnistanud ta terveks.  

  • Õpilane, tema vanem, kooli töötaja või Terviseamet teavitab kooli, kui COVID-19 kahtlus on leidnud kinnitust.  

  • Kool teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid ja vanemaid. Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks. 

  • Terviseameti regionaalosakond võtab kooliga ühendust ja teavitab kinnitatud COVID-19 diagnoosist ning selgitab välja inimesed, kes olid haigestunud inimesega sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis. Kool ja kooliõde osutavad kaasabi. Lähikontaktseid teavitab Terviseamet ning nad peavad jääma koju isolatsiooni 14 päevaks ning jälgima hoolikalt oma tervist. Ülejäänud koolitöötajad ja õpilased võivad jätkata oma tavapärast elu, kuid tuleb hoolikamalt jälgida oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstiga.  

  • COVID-19 diagnoosi kinnituse korral peab koheselt sulgema kooliruumid, kus COVID-19 viiruse positiivse diagnoosi saanud õpilane või töötaja on viibinud. Nimetatud ruumides viiakse läbi kõikide pindade desinfitseerimine (sh uksekäepide, prügikast ja kraanisegisti, lauad jne) vastavalt Terviseameti soovitustele. 

  • Ruumid on lubatud avada 48 tunni möödudes ruumide sulgemisest tingimusel, et ruumide nõuetekohasest desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 6 tundi.  

  • Kui pole võimalik kindlaks teha pindu ja ruume, mis võivad olla COVID-19 viirusega saastunud, tuleb 72 tunniks sulgeda kogu hoone.  

  • Kui mõnes klassis või õpperühmas tuvastatakse haigestumine, siis läheb haigestunuga kokku puutunud klass või õpperühm kaheks nädalaks distantsõppele. Haigestunu peab perioodi lõpus tegema uue testi, positiivse testi korral jääb ta endiselt isolatsiooni.

  • Kui õpetajal tuvastatakse COVID-19, siis temaga lähikontaktis olnud õpetajad ja õpilased  jäävad kaheks nädalaks distantsõppele. 

Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus täiskasvanu või laps: 

  • elab samas majapidamises COVID-19 haigega;  

  • on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine), vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;  

  • on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, aevastatud, kasutanud viirusekandja salvrätti paljaste kätega);  

  • on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, saalis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;  

  • on viibinud transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses, sh:  

  • isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool,  

  • COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad. 

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet talle laekuvate andmete alusel. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast.  

Kui haridusasutuses on üle 10% õppijatel tuvastatud COVID-19, kaalub Terviseamet asutuse sulgemise vajadust. Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt. Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist. 

Sama seadus ütleb, et kooli pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga.  

Tallinna koroonaviiruse leviku kolme stsenaariumi objektiivsed kriteeriumid 

Tallinna ülelinnalise koroonaviiruse leviku tõkestamise tegevuskava koostamise kolme stsenaariumi aluseks on võetud objektiivsed kriteeriumid. Stsenaariumiga seotud tegevuste rakendamisel peab olema realiseerunud vähemalt üks kriteerium, mille alusel tehakse vajalik otsus.  

Rohelise stsenaariumi realiseerumise kriteeriumid: 

  • Riikliku mõõdikuna KOV-i territooriumil 

COVID-19 haigusesse nakatunuid tuvastatud ei ole või nakatunute arv ei ületa Tallinnas 25 uue nakatunu piiri 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul. 

Kollase stsenaarium realiseerumise kriteeriumid: 

  • Vabariigi Valitsus on kehtestanud korraldusega hädaolukorra COVID-19 haigusesse leviku tõkestamiseks; 

  • Kahe nädala jooksul lisandub Tallinnas rohkem kui 25 uut nakatunut 100 000 elaniku kohta. 

Punase stsenaariumi realiseerumise kriteeriumid: 

  • Vabariigi Valitsus on kehtestanud korraldusega eriolukorra COVID-19 haigusesse leviku tõkestamiseks;  

  • Kahe nädala jooksul lisandub Tallinnas rohkem kui 50 uut nakatunut 100 000 elaniku kohta. 

      


 

Koroonaviiruse leviku kolm stsenaariumi ja õppetöö korraldamine koolides 

Roheline stsenaarium  

Viiruse levik on kontrolli all, lisanduvate nakatunute hulk ööpäevas on madal. Koolid on avatud, toimub tavapärane õppetöö. Järgitakse üldisi hügieenireegleid ja võimalusel hajutamise nõudeid. 

Kollane stsenaarium 

Riigis on kehtestatud hädaolukord või on mitmeid piiranguid viiruse leviku tõkestamiseks. Koolid on avatud, kuid vajalik on kontaktõppes olevaid õpilasi hajutada nii, et kooli/klasside täituvus on kuni 50%. Kontaktõpe on oluline tagada esmajärjekorras põhikooli I ja II astme õpilastele ning hariduslike erivajadustega õpilastele. Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on soovitav korraldada õppetöö hajutatult (hajutatud koolipäeva algus, erinevatel aegadel vahetunnid, hajutatud söögivahetunnid, koduklassides õppimine, õuesõpe, e-õppe päevad jm). 

Punane stsenaarium 

Riigis on kehtestatud eriolukord. Koolid on suletud ja õpilased on viidud distantsõppele, osaline kontaktõpe toimub vaid vajaduspõhiselt hariduslike erivajadustega õpilastele eelnevalt läbimõeldud kava ning kõiki osapooli puudutavate kokkulepetega.   

Vastavalt olukorrale võib olla eri stsenaarium rakendamisel ülelinnaliselt või konkreetses asutuses või konkreetses rühmas. 








 

Tegevuskava 

 

Roheline stsenaarium  

Kollane stsenaarium  

Punane stsenaarium  

Juhtimine 

(reeglid kriisiolukorras) 

  • Koolijuht koos juhtkonnaga hindab lähtuvalt olukorrast riske ja vajadust kokku kutsuda kriisimeeskond.  

Kriisimeeskond vaatab üle 

asutuse 

kriisiplaani (sh töökorraldus, infoliikumine, asendamine jm) ja vajadusel ajakohastab seda lähtuvalt nakkusohust ning paneb paika vastutuse hierarhia (rollid). 

  • Koolijuht kutsub kokku kriisimeeskonna. 

  • Kriisimeeskonna (juhtkonna) koosolekud toimuvad vajaduspõhiselt asutuses või veebikoosolekutena. 

  • Kriisimeeskond otsustab info liikumise, töökorralduse ning millised tööülesanded on prioriteetsed lähtuvalt riiklikest ja linna hädaolukorra korraldustes. 

  • Kriisimeeskonna koosolekud toimuvad igapäevaselt veebikoosolekutena.   

  • Kriisimeeskond jagab infot ning määrab tööülesandeid lähtuvalt 

riiklikest ja linna eriolukorra korraldustest. 


 

Personal 

(töötamine, asendused, koolitused, riskirühmad jne) 

• Terviseameti soovituste (hajutamine, 2+2 reegel, ruumide 50% täituvus vm) järgmine. Teostab koolijuht koostöös kooliõe ja juhtkonnaga.

  • Koolis kinnitatud kriisiplaani järgimine (asendamine, 

info liikumine).  Teostab koolijuht koos juhtkonnaga (IT-juht, majandusjuhataja, õppealajuhatajad)

https://docs.google.com/document/d/1KpvPp-Si-anoZOTrciiq7NhnHkgkCcHBjgQf0T0CKkQ/edit?usp=sharing

  • Koolijuht loob töötajatel valmisoleku kriisiajal täita teisi tööülesandeid.  

 

Isolatsiooni jäämine vastavalt PPA infole.  

  • Kriisimeeskond suunab võimaluse korral riskirühmad kodukontorisse.  

  • Koolijuht teostab tööülesannete ümberjagamist vastavalt kriisiaja vajadustele. 

  • Koosolekud/nõupidamised toimuvad veebipõhiselt. 

  • Koolitused tühistatakse või osaletakse veebipõhiselt  

Isolatsiooni jäämine vastavalt PPA infole. 

  • Vajadusel töötasu ajutine vähendamine vastavalt linna korraldustele.  

  •  Koosolekud/nõupidamised toimuvad veebipõhiselt. 

  • Koolitused tühistatakse või osaletakse veebipõhiselt. 

  • Isolatsiooni jäämine vastavalt PPA infole. 

Õppetöö korraldus 

  • Koolis osalevad õppetöös vaid terved lapsed ja töötajad.  

  • Koolimajja sisenemiseks on kehtestatud vastav regulatsioon, millega on korraldatud kõikide sisenejate kehatemperatuuri mõõtmine (kooli administraator/riidehoidja -> kooliõde). Koolijuht tutvustab regulatsiooni kogu kooliperele

  • Koolis järgitakse üldisi hügieenireegleid ja Terviseameti kehtestatud nõudeid. (Kooli juhtkond, õpetajad, tehniline personal, kooliõde, söökla töötajad).

• Koolide õppetöö korraldus on tavapärane, kuid muudetud on kooli päevakava. Kooli päevakavas on tagatud aeg koolimajja sisenejate temperatuuri mõõtmiseks, klassi- ja 

tööruumide õhutamiseks (vähemalt 15 minutit), pindade puhastamiseks jm vajalik. Esimeste klasside tunnid algavad 8.55.

https://docs.google.com/document/d/10smegDqVIRZo4-0cuCo4Hd_dIp_u3nI6d21sVGzXWA8/edit

 

• Esimesel nädalal räägitakse kõikides klassides hügieeninõuete täitmise reeglitest ja üldistest koolis kehtestatud reeglitest, sõlmitakse kokkulepped nende täitmiseks. 

(klassijuhataja, aineõpetaja oma ainest/õpikeskkonnast lähtuvalt, nt kehaline kasvatus, kodundus jne.)

Ühiskasutatavate ruumide (aula, võimla, söökla jm) kasutamisel tagab personal puhveraja puhastamiseks ja tuulutamiseks 

(vähemalt 15 minutit). 

• Õppeaasta alguses korraldatakse esimese 2 nädala jooksul lastevanematele infokoosolekud, kus tutvustatakse koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmeid ja võimalusi laste toetamiseks distantsõppel.

 

https://docs.google.com/document/d/1E5CvEX1GlcCNlDVEd9j-4AuxUPWeLrGZlfQxHKYWEhc/edit?usp=sharing


 
  • Koolide õppetöö korraldus on paindlik, et tagada esmatähtsate hügieeninõuete ning riiklike ja linna piirangute (nt distantsi hoidmine, ruumide 50% täituvus, 2+2 reegel vm) täitmine.  

  • Koolides toimub õppetöö: 

  1. I kooliastmes 80% ulatuses õppetöö koolis ja 20% ulatuses distantsõpe või iseseisev töö, 

  2. II kooliastmes 60% ulatuses õppetöö koolis ja 40% ulatuses distantsõpe või iseseisev töö, 

3) III kooliastmes 40% ulatuses õppetöö koolis ja 60% ulatuses distantsõpe või iseseisev töö. 

• Koolides toimub õppetöö  kas koduklassi põhiselt, vahetustega õppena, osalise kontaktõppena või muul viisil vastavalt kooli eripärale,  

laste arvule ja kehtestatud piirangutele: 

  1. koduklassi põhise õppetöö korral (I kooliaste) on õpilased kogu koolipäeva samas klassiruumis ja kasutavad ühte õppekohta, ei tehta rühmatöid. Kui õpetaja vahetub, siis ta desinfitseerib töölaua. Klassiruumi tuulutatakse iga õppetunni järel. 

  2. vahetustega õpe ( II ja III kooliaste) võib toimuda päevade kaupa (osad klassid on koolis ning teised distantsõppel) või siis hommikupoolse või õhtupoolse vahetusega, et tagada vahepeal ruumide märgpuhastus.  

  3. osalise kontaktõppe korral toimuvad kontakttunnid vajaduspõhiselt väikestes rühmades hajutatud päevaplaani alusel. 

  • Hea ilma korral toimuvad ainetunnid õues. 

  • Hariduslike erivajadustega õpilase õppe korraldamise viisi üle  konsulteerime vajadusel lastevanemate, haridusameti ja/või Rajaleidja keskusega, et leida õppe korraldamiseks üldisele korraldusele võimalikult sarnane viis.  

  • Kool hoiab regulaarset, vajaduspõhise sagedusega kontakti 

kõigi HEV õpilaste ja nende vanematega. 

koolis või kodus 50% ulatuses õppetööst.  

  • HEV õpilased saavad 50% ulatuses distantsõppeks vajalikud õpiülesanded ja konsultatsioonid elektrooniliste sidevahendite kaudu, nende puudumisel paberkandjal õpetaja poolt määratud ajal ja korras.  

  • Kool hoiab regulaarset, vajaduspõhise sagedusega kontakti kõigi HEV õpilaste ja nende vanematega.   

  • Hindamine on paindlik ja rõhk on õppeprotsessil.   

  • Mängu- ja spordiväljakud on suletud. 

 




 

Toitlustamise korraldus 

  • Sööklas ja ainekabinettides on tagatud võimalused käte pesuks ning liikumisteede nähtavas kohas on meeldetuletused käte pesu ja distantsi hoidmise vajaduse kohta.  

  • Kokad ja teenindajad jälgivad igapäevaselt oma tervist, tööle ei tulda haigusnähtudega. 

  • Toidu valmistamisel ja jagamisel järgivad kokad ja teenindajad kõiki toidukäitlemisnõudeid ning minimiseerivad lähikontakte.  

  • Peale iga söögivahetundi kokad ja söökla töötajad puhastavad ja desinfitseerivad kõiki sagedasti puudutavaid esemeid (nt tõsteriistad, kaaned, maitseainete anumad jm) ning toiduga kokkupuutuvaid pindu. 

  • Kooli juhtkond korraldab söögivahetunnid ümber nii, et laste toitlustamisel oleks võimalik tagada distantsi hoidmine ja hügieenireeglite täitmine.  

Uus toitlustamise kord: https://docs.google.com/document/d/10smegDqVIRZo4-0cuCo4Hd_dIp_u3nI6d21sVGzXWA8/edit

  • Toidu jaotamisel iseteenindusliinide kasutamine on saanud kooskõlastuse nii Terviseametilt kui ka Veterinaar-ja Toiduametilt kui turvaline variant, et vähendada inimkontakte ja hajutada liikumist. 

  • Koolis kohapeal õppivatele lastele pakub kooli toitlustaja sooja koolilõunat tagades distantsi hoidmise ja hügieenireeglite täitmise. 

 

  • Vahetustega distantsõppel olevatele ja toidupakki soovivatele lastele korraldatakse toitlustaja poolt ühesugused toidupakid 1x nädalas (nt lapsed saavad reedel elektroonse arvestuse alusel toidupakid kaasa järgmiseks nädalaks vms).   

• Distantsõppel olevatele ja toidupakki soovivatele õpilastele korraldab kool koostöös Haridusametiga tsentraalselt ühesugused toidupakid 

1x nädalas. Toidupakkide komplekteerimine ja jaotamine toimub koostöös toitlustajaga, kättesaamine on kodulähedasest koolist. 

Vajadusel ja võimalusel korraldatakse toidupakkide koju viimine. 

 

IKT vahendid ja keskkonnad 

- IT-juht on kaardistanud oma IKT vahendite olemasolu ja vajadusel jagab koolitöötajatele ning õpilastele;

 

- IT-juht korraldab õpetajatele 

koolitused veebikeskkondade paremaks kasutamiseks;

- IT-juht osutab abi ja konsulteerib õpetajaid, õpilasi ja vanemaid igapäevastes küsimustes;

- IT-juht kajastab olulist infot kodulehel, ekooli vahendusel või facebooki vahendusel;

- IT-juht osutab süsteemide haldamist ning tagab võimalusel abi või võtab ühendust Linna IT osakonnaga

-IT-juht teostab igakuiselt tehnika kontrolli ning vajadusel asendab/parandab

 

 

- Distantsõppel kasutavad juhtkond ja õpetajad omavaheliseks suhtlemiseks, veebitundideks ja õpilaste toetamiseks sobivaid keskkondasid, järgides ka HTM, HARNO nõuandeid ja isikuandmete kaitse vajadust: Google Classroom, Google Meet, Zoom, Skype;

 

- IT-juht laenutab distantsõppeks vajadusel ja võimalusel õpetajatele ja õpilastele kooli süle- ja tahvelarvuteid. Kool sõlmib välja laenutatud süle- ja tahvelarvutite osas lapsevanematega lepingud

- IT-juht analüüsib õpilaste koduse interneti/ühenduse olemasolu (küsitluse kaudu). Koostöös Linna IT-ga ja Linnaosa Valitsusega organiseerib vähekindlustatud õpilastele vajalikud netipulgad, ruuterid vm või suhtleb sotsiaalhoolekandega vähekindlustatud õpilastele vajaliku interneti (lisa)mahu teemal. Ressursside puudumisel teeb kool taotluse haridusametile või linna IT-le, kes hindab vajadust ja hangib vastavalt vajadusele sobiva lahenduse (ruuter, netipulk vm). 

- IT spetsialist nõustab vajadusel abivajavaid veebikeskkondade kasutamise jm osas. 

Vajadusel edastab vastavad juhendid, õpetused (kirjalikud, videoformaadis vm). 

 

- IT-juht kajastab olulist infot kodulehel, ekooli vahendusel või facebooki vahendusel

- Distantsõppel kasutavad juhtkond ja õpetajad omavaheliseks suhtlemiseks, veebitundideks ja õpilaste toetamiseks sobivaid keskkondasid, järgides ka HTM, HARNO nõuandeid ja isikuandmete kaitse vajadust: Google Classroom, Google Meet, Zoom, Skype;

 

- IT-juht laenutab distantsõppeks vajadusel ja võimalusel õpetajatele ja õpilastele kooli süle- ja tahvelarvuteid. Kool sõlmib välja laenutatud süle- ja tahvelarvutite osas lapsevanematega lepingud

- IT-juht annab teada ja esitab 

taotluse haridusametile või Linna IT teenistusele (vajab täpsustamist), kes õpilastest ja 

õpetajatest vajavad abi interneti (lisa)mahu osas ja keda kool / sotsiaalhoolekanne oma ressurssidega aidata ei jõua. 

Haridusamet / linna IT teenistus hindab vajadust ja hangib vastavalt vajadusele sobiva 

lahenduse (ruuter, netipulk vm). 

- IT spetsialist nõustab vajadusel abivajavaid veebikeskkondade kasutamise jm osas. 

Vajadusel edastab vastavad juhendid, õpetused (kirjalikud, videoformaadis vm). 

 

- Olulise info kiire kajastamine kodulehel, ekooli vahendusel või facebooki vahendusel. (IT-juht)

 

Hügieen 

ja isikukaitsevahe ndid 

 

 

  • Koolijuht ja kooliõde järgivad töötajate ja laste tervise kaitseks esmatähtsaid hügieeninõudeid nagu respiratoorne ja käte hügieen, distantsi hoidmine, ruumide piisav tuulutamine ning pindade sage ja tõhus puhastamine.  

  • Koolijuht tagab asutuses käte hügieeni võimalused (käte antiseptika ja pesu). 

  • Kooli valvelaua töötajate kaitseks on rakendatud esmaseid ennetusmeetmeid (visiir, kindad vms).  

  • Kooli ei lubata haigusnähtudega lapsi ja õpetajaid.  

  • Koolil on isikukaitsevahendite kriitiline varu riskigrupi töötajate ja ettenägematute situatsioonide jaoks. 

  • Asutuse juht määrab IKV osas vastutava isiku (direktori asetäitja majanduse alal), kes kaardistab IKV tsentraalseks tellimuseks töötajate IKV vajaduse vastavalt Terviseameti soovitustele ja linna IKV standardile.  

  • Asutuse IKV kontaktisik esitab Haridusametile tsentraalseks IKV tellimiseks vajaduspõhise tellimuse ning korraldab töötajatele IKV jaotamise ja kasutamise juhendamise. 

  • Kontaktõpet läbiviivad õpetajad kasutavad isikukaitsevahendeid (visiir/kaitsemask).  

  • Õpetajad vastutavad neile väljastatud  korduvkasutatavate visiiride  puhastamise/desinfitseerimise eest.  

  • Riskirühma kuuluvad õpilased ja koolitöötajad jätkavad soovituslikult õppetööd distantsõppe vormis. Kui see pole võimalik, minimeerib kool riskirühmadesse kuuluvate isikute kokkupuutumise teiste õpilaste ja koolitöötajatega ning tagab neile isikukaitsevahendid. 

• Viirusega saastunud kaitsemaskid, kindad vms isikukaitsevahendid utiliseeritakse nõuetekohaselt.  

  • Kontaktõpet läbiviivad õpetajad kasutavad isikukaitsevahendeid (visiir/kaitsemask).  

  • Õpetajad vastutavad neile väljastatud  korduvkasutatavate 

visiiride  

puhastamise/desinfitseerimise eest.  

  • Riskirühma kuuluvad õpilased ja koolitöötajad on distantsõppel või kasutavad vajaduspõhisel  kontaktõppel isikukaitsevahendeid. 

  • • Viirusega saastunud kaitsemaskid, -kindad vms 

  • isikukaitsevahendid  utiliseeritakse nõuetekohaselt.  

 

Haldus ja korrashoid (hoone kasutamine ja koristamine jms) 

 

 

 

  • Kooli fuajees on tagatud desovahendite automaadid kätehügieeniks, sööklas ja tualettruumides on olemas kätepesuvahendid ja ühekordsed paberrätikud/kätekuivatid ning kätehügieeni plakatid. Kontrolli teostab kooliõde ja direktori asetäitja majandusalal.

  • Koolijuht määrab koristamise eest vastutava isiku (direktori asetäitja majanduse alal).

  • Kooli koristamine toimub lähtuvalt Terviseameti juhistest. Kooli üldruumide (koridoride) koristamine sõltuvalt kasutuse intensiivsusest, minimaalselt 1x koolipäeva jooksul. Kontrollitakse kooliõe, direktori asetäitja majandusala ja koolijuhi poolt.

  • Koolis kasutatakse vahetusjalatseid. Vahetusjalatsite olemasolu kontrolli valvelaua töötaja ja korrapidajad. Peale õpilaste saabumist kooli teostatakse sissepääsupiirkonnas ja garderoobis märgpuhastus. Kontrollitakse kooliõe, direktori asetäitja majandusala ja koolijuhi poolt.

  • Välistatakse võõraste isikute pääs koolimajja. Teostab valvelaua töötaja.

• Klassiruumide regulaarne koristamine ja tuulutamine. Reguleeritakse direktori asetäitja majandusala ja kooliõe poolt. Tuulutamise eest vastutavad pedagoogiline personal, kes on saanud juhiseid koolijuhi poolt.

  • Võimalusel korraldatakse õppetöö nii, et õpilased õpivad koolipäeva jooksul ühes klassis. 

  • Kui klassis õpetaja vahetub, siis lahkuv õpetaja puhastab/desinfitseerib oma töölaua.  

  • Kui õpilased vahetavad koolipäeva jooksul klassi, siis iga õpilane puhastab/desinfitseerib lahkudes oma töölaua. 

  • Tualett- ja pesuruumide koristamine toimub  iga 2-4 tunni järel, mille käigus kontrollitakse kätepesuvahendi (seebi) ja paberkäterätikute piisavust. Koristaja teeb koristamise kohta kirjaliku märke vastavasse päevikusse. Kontrolli teostab kooliõde, koolijuht jadirektori asetäitja majandusalal.

  • Puutepindade (ukselingid, käsipuud, liftinupud, lülitid) koristusvahendiga puhastamise sagedus sõltuvalt kasutuse intensiivsusest, minimaalselt 1x koolipäeva jooksul.  

  • Koolimaja on õppetööks suletud. 

  • Kõik kooli sisenevad isikud (ka töötajad) fikseeritakse ja märgitakse vastavasse päevikusse. 

  • Vajadusel korraldab kooli majandusjuhataja (haldusjuht) hoone valve. 

  • Majandusjuhataja korraldab mängu- ja spordiväljakute sulgemise ja märgistamise. 

   

• Mängu- ja spordiväljakute puhastamine/desinfitseerimine toimub peale kehalise kasvatuse tunni/treeningu lõppu lähtuvalt nõuetest,  minimaalselt 1x koolipäeva jooksul. Teostab tehniline personal, kontrolli teostab direktori asetäitja majandusalal.

 

 


 

Soovituslikud tegevused rollide kaupa 

 

Roheline stsenaarium  

Kollane stsenaarium  

Punane stsenaarium  

Koolijuht 

• Tagab kriisiplaani valmimise lähtuvalt linna ja riigi juhistest 1.09.2020 ja erinevatele osapooltele tutvustamise. 

https://docs.google.com/document/d/1t70cH6sOkAxk12vKpfKPaFrClnyWX8H5fXTNUvC0AOw/edit?usp=sharing

• Rakendab kriisiplaani, tagab selle täitmise asutuses. 

 

• Koos juhtkonnaga hindab lähtuvalt olukorrast riske ja vajadust kokku kutsuda kriisimeeskond. 

• Juhib kriisimeeskonna tööd. 

 

• On tööajal kättesaadav. 

 

• On kättesaadav vajadusel ka väljaspool tööaega. 

• On kättesaadav 24/7. 

• Hindab kooli territooriumi kasutamise piiramise vajadust ja võimalusi (sh haldus- ja rendilepingud), korraldab haigustunnustega isikute kooliõe 

juurde/territooriumilt välja saatmise. 

• Piirab vajadusel juurdepääsu kooli territooriumile, korraldab haigustunnustega isikute kooliõe 

juurde/territooriumilt välja saatmise. 

• Sulgeb juurdepääsu kooli territooriumile. 

• Lepib kokku infojagamise reeglid (meediaga suhtlemine, huvigruppide informeerimine, korralduste andmine jms) ja suhtluskanalid, et tagada kooli kodulehe jt infokanalite aja- ja asjakohasus. 

• Juhib infovahetuse korraldamist asutuse sees ning kooli kodulehe jt infokanalite aja- ja asjakohast täitmist. 

• Korraldab isikukaitsevahendite kättesaadavuse ning kasutamise vastavalt reeglitele. 

 

 

• Korraldab võimalused ja vahendid personali kaugtööks ning õpilaste distantsõppeks. 

• Jälgib, et liikumine kontakt- ja distantsõppe vahel oleks sujuv, monitoorib kaugtöö rakendamist. 

• Monitoorib kaugtöö rakendamist. 

• Korraldab õpilaste toitlustamist lähtuvalt olukorra soovitustest ja päevaplaanist. 

• Korraldab ringi õpilaste toitlustamise lähtuvalt muutunud olukorra reeglitest ja soovitustest. 

  • Kaardistab riskikohad personali koosseisus ning võimalikud täiendavad tööülesanded. 

  • Peab töötajatega läbirääkimisi valmisolekust vajadusel täita teisi tööülesandeid. 

• Vajadusel korraldab koostöös õppejuhi ja HEVKOga ringi personali tööülesanded. 

• Planeerib koostöös juhtkonnaga ja tugipersonaliga valmisolekut 

psühholoogiliseks toeks õpetajatele ja õpilastele. 

• Korraldab õpetajatele ja õpilastele psühholoogilise toe kättesaadavuse, vajadusel kaasab koolivälise toe. 

Õppealajuhataja

• Korraldab augusti viimasel nädalal kooliperega koostöös kooli reeglite koostamise, milles kirjeldatakse lähtuvalt üldistest muudatustest: hügieeninõuete järgimine koolis, 

koolipäeva/koolitundide algus- ja lõpuajad, vahetundide pikkus, sh eraldi söögivahetunnid, õppenädala pikkus ja ülesehitus kooliastmeti, sh tugiteenuste osutamise, pikapäevarühma ja huvitegevuse ajaline järjestus ning ajaline kestus (nt distantsõppepäevad, 4päevane kontaktõppega koolinädal jms), koolitundide korraldus (lepitakse kokku õpiülesannete andmise ja teadmiste kontrollimise sagedus, viisid ja korraldus erinevates olukordades), koolimajas liikumine, söökla ja raamatukogu töökorraldus, pikapäevarühma 

töökorraldus (selle olemasolul) jne, mida koolis edaspidi järgitakse.  

  • Korraldab kooli päevakavast ja sõlmitud kokkulepetest tulenevad ümberkorraldused.  

  • Korraldab kokkulepped, milliseid e-keskkondi vajadusel edaspidi kasutatakse suhtlemiseks ja õppetöö korraldamiseks. 

  • Koostab koostöös õpetajatega töökorralduse ja ajakava olukorraks, kui nakatunute arv Tallinnas tõuseb ja/või riigis kehtestatakse hädaolukord (kollane stsenaarium). 

Lähtuvalt üldistest nõuetest tuleb koolil valida õppetöö toimumise viis. See saab olla kas koduklassi põhiselt, vahetustega õppena, osalise kontaktõppena või muul viisil vastavalt kooli eripärale,  laste arvule ja kehtestatud piirangutele. Koostatakse kava, milliseid õppeaineid/milliseid õppetegevusi õpitakse koolis ja milliseid distantsilt.

  • Korraldab õpetajate digipädevuste tõstmiseks koolitusi. 

  • Korraldab õpetajatele infotunni, kus lepitakse kokku kõik õpilastele räägitav. 

  • Konsultatsioonide aeg on kõikidele õpetajatele kokku lepitud kindla ajakavaga ja ruumiplaaniga.

  • Korraldab töökorralduse ja ajakava rakendamise vastavalt valitud õppeviisile, kus õppetöö toimub kas koduklassi põhiselt, vahetustega õppena, osalise 

kontaktõppena või muul viisil vastavalt kooli eripärale, laste arvule ja kehtestatud piirangutele. 

  • Vaatab üle õpilase arengu toetamise süsteemi, sh õppetöökorralduse, arenguvestluste läbiviimise sageduse ja viisi, järele vastamise ja konsultatsioonide ajad jm vajaliku.  

  • Korraldab iganädalased töökoosolekud õpetajate võimestamiseks (vajadusel grupiti).  

  • Rakendatakse erisusi hindamissüsteemis. 

Muudatused peavad olema kõikidele osapooltele teatavaks tehtud ning kergesti kättesaadavad kooli kodulehelt.  

  • Valmistatakse ette üleminek üldisele distantsõppele ja kirjeldatakse vastav töökorraldus.  

  • Regulaarne (iganädalane) kontaktivõtmine distantsõppes mitteosalevate laste ja nende vanematega.  

  • Omab ülevaadet distantsõppe ülesannetest ning vajadusel koordineerib ja jälgib, et lapsed ei oleks ülekoormatud. 

  • Rakendatakse väljatöötatud distantsõppe põhimõtteid.  

  • Rakendatakse erisusi hindamissüsteemis. 

Muudatused peavad olema kõikidele osapooltele teatavaks tehtud ning kergesti kättesaadavad kooli kodulehelt.  

  • Korraldab iganädalased töökoosolekud õpetajate võimestamiseks 

(vajadusel grupiti).  

  • Regulaarne (iganädalane) kontaktivõtmine distantsõppes mitteosalevate laste ja nende vanematega.  

  • Õppealajuhataja omab ülevaadet distantsõppe ülesannetest ning vajadusel koordineerib ja jälgib, et lapsed ei oleks ülekoormatud. 

  • Huviringe koolimaja ruumides ei toimu.  

  • Korraldab vajadusel ümber õpilaskodu töökorralduse vastavalt kehtestatud reeglitele ja tingimustele.

 

Õpetaja 

 

  • Kraadib ennast enne kooliminekut kodus ja haigena kooli ei lähe. 

  • Jälgib õpilaste tervislikku seisundit, hügieenireeglite järgimist ning vajadusel sekkub. 

  • Järgib koolis kokku lepitud reegleid ja õppekorralduslikke kokkuleppeid ning jälgib nende täitmist teiste poolt ja vajadusel sekkub (päevakava, korrapidamine vahetundides, koolimajas liikumine, söökla 

jm): I klasside tundide algus 8.55, söögivahetundide aja ümberkorraldamine/pikendamine, kätepesu kottaldamine oma ainekabinetis, kooli sisenemine ja väljumine erinevate välisuste kaudu, õpilaste liikumine koolimaja trepikodades võimalusel hajutatud.

  • Tagab klassiruumi õhutamise ja korraldab pindade puhastamise vastavalt kokkulepitud reeglitele (õpetaja enda töökoha, õpilased puhastavad enda töökoha). 

  • Jälgib, et klassiruumis oleks olemas vajalikud vahendid hügieenireeglite täitmiseks. Vajadusel teavitab varakult nende otsasaamisest vastutavat isikut (vastavalt kooli reeglitele). 

  • Koolipäeva jooksul tekkivate terviseprobleemide puhul annab sellest kohe teada valveadministraatorile.

  • Õppekäikude, õpilasürituste korraldamisel järgitakse kõiki kokkuleppeid ja kehtivaid reegleid, sh hügieeninõuded.  

  • Võtab külalised (lapsevanemad, ametnikud jne) vastu koolimaja välisuksel ja kontrollib, et külalised läbiksid temperatuuri mõõtmise ja desinfitseeriksid käed.  

  • Liikumine kontaktõppelt distantsõppele ja tagasi on planeeritud ja sujuv. Planeeritud õpetamine – mis on 

oluline õpetada kontakttunnis ja mida on õpilane võimeline õppima iseseisvalt juhiste abiga 

  • Omab ülevaadet, milliste õpilaste puhul on distantsõppel toetusvajadus suurem. 

  • Õpiülesannete märkimisel lisab ka õppimisjuhised, mis toetavad edukalt eesmärgini jõudmist. 

  • Oluline ajaplaneerimine – tagasiside, kontakttunnid, individuaalsed konsultatsioonid õpilastele ja ka vanematele 

  • Planeerib koosõpetamist – aitab aega säästa, õpikoormust vähendada ning õpitut lõimida. 

  • Distantsõppe korral peab olema võimalus videokohtumiseks. 

  • Klassijuhataja korraldab punase stsenaariumi rakendamisel esimesel võimalusel (hiljemalt esimesel rakendamise nädalal) on-line infokoosoleku lastevanematele, kus tutvustab põhjalikult edasist koolikorraldust ning sõlmitakse omavahel vajalikud kokkulepped (edasine infovahetus, küsimuste korral pöördumine, info leidmine). 

  • Edaspidi toimuvad lastevanemate on-line koosolekud vähemalt iga 3 nädala tagant.  

  • Klassijuhataja korraldab iganädalaselt on-line klassijuhataja tunde õpilastele (jälgides, et kõik õpilased osaleksid, saaksid oma kogemusi jagada, arvamust avaldada jm)  

  • Kõikides õppeainetes toimuvad distantsõppe raames e-tunnid. Etunnid on tunniplaanis. 

  • Õpetaja edastab õpilastele õigeaegselt distantsõppe ülesanded e-kooli koduste ülesannete kaudu.  

  • Õpetajad teevad tihedat koostööd distantsõppe ülesannete koostamisel, et jälgida õpilaste õpikoormust.  

  • Kõik distantsõppe ülesanded peavad lähtuma kooli õppekavast. 

  • Vajadusel korraldada õpilasele kontaktund koolimajas lähtuvalt kooli poolt kehtestatud reeglitest.  


 

HEVKO ja tugisüsteemid 

• HEVKO koordineerib tugisüsteemide tööd. 

  • Jälgib õpilaste arengut ja toimetulekut koolis, tervislikku seisundit, hügieenireeglite järgimist ning vajadusel sekkub. 

  • Järgib koolis kokku lepitud reegleid ja õppekorralduslikke kokkuleppeid ning jälgib nende täitmist teiste poolt ja vajadusel sekkub 

  • (päevakava, korrapidamine vahetundides, koolimajas liikumine, söökla jm).  

Kehtivad rohelise olukorra nõuded ja lisaks:  

• HEVKO kuulub kooli kriisimeeskonda ja koordineerib kooli tugispetsialistide töökorraldust.  

  • Lepitakse kokku keskkond ja viisid, kuidas toimuvad 

distantsnõustamised – lapsed, lapsevanemad, õpetajad, teised koolitöötajad.  

  • Koostatakse nõustamiste ajakava arvestades olukorda, et vanem võib vajada nõustamist ka n-ö töövälisel ajal.  

  • Tugispetsialistide kontaktid ja võimalikud suhtlemiskanalid ja ajad peavad olema kooli kodulehel ning lihtsalt leitavad.  

  • Kõik spetsialistid on valmis läbi viima distantsilt nõustamist (e-keskkonnas, telefoni teel vms). 

  • HEV-õpilaste distantsõppes edasijõudmise kõrgendatud jälgimine ja lapsevanematega regulaarne suhtlemine.

Kehtivad eelnevate olukordade nõuded ja lisaks:  

• HEV õpilastele on tagatud üks-ühele kontakttunnid koolis või kodus 50% ulatuses õppetööst. 

• HEVKO hindab õppija abivajadust ja otsustab spetsialisti/õpetaja lapsele kojuminemise vajaduse.  

 

Kooliõde 

• Tegeleb oma igapäevaste ülesannetega (tervisekontroll, vaktsineerimine, esmaabi andmine ja riskirühma laste jälgimine toimub ühekaupa). Enne protseduuride tegemist Covid-19 kontakti osas uurimine ja temperatuuri mõõtmine.  

  • Töötab kaugtöö vormis.  

  • Konsulteerib õpilasi, lapsevanemaid ja kooli personali Covid-19, hügieeni  ja teistes terviseküsimustes telefoni, e-kirja või muu kanali kaudu. 

  • Osaleb kooli meeskonnatöös, teeb tihedat koostööd lapsevanematega. 

• Viib läbi tervisekasvatust vastavalt planeeritule individuaalselt ja 

grupiviisiliselt. Pöörab erilist tähelepanu kätepesemise, hügieenireeglite, hingamisteede hügieeni, rühi ja silmade tervishoiu teemadele.  

• Viib läbi tervisekasvatust vastavalt riigi ja kooli epidemioloogilisele olukorrale enamasti individuaalselt. Pöörab erilist tähelepanu hügieenireeglite, kätepesu, hingamisteede hügieeni, 

 

 
  • Mõõdab valikuliselt kooli tulnud õpilastel kehatemperatuuri ja vajadusel võtab vastu otsuse, kas laps saab viibida koolis.

rühi, silmade ja vaimse tervise teemadele. 

  • Kontakteerub krooniliste haigustega ja 

teiste terviseriski omavate laste ja nende vanematega, selgitab välja abivajaduse ning nõustab pädevuse piires. 

  • Jätkab õpilaste tervisekontrollide teostamist psühhosotsiaalse terviseseisundi väljaselgitamiseks.  

  • Küsitleb ja konsulteerib õpilasi, vajadusel edastab audio-visuaalset materjali. 

 

Haigestunud lapse vastuvõtt (kõiki lapsi käsitletakse kui potentsiaalsed Covid-19 nakatunuid): 

  • Käte desinfitseerimine (õde, laps). 

  • Õde kasutab vastuvõtul isikukaitsevahendeid (mask, visiir, kindad, kittel). 

  • Õde annab lapsele maski ning õpetab selle õiget kasutamist  

  • Õde mõõdab kontaktivaba termomeetriga lapse kehatemperatuuri. 

  • Respiratoorsete haiguste sümptomite (kuiv köha, kurguvalu, nohu, palavik) korral  kontakteerub lapsevanemaga. 

  • Küsitleb last/vanemat Covid-19 võimaliku nakkuskontakti osas.    

  • Palub õpilane viivitamatult viia koju ning pöörduda perearsti poole.  

NB! Covid-19 kahtluse korral peab laps olema isoleeritud, vajalik tagada lapse järelevalve ja teiste isikutega kontakti vältimine. Kui laps jääb kabinetti, peab õde vastuvõtu lõpetama. 

  • Lapse äraviimise järel tuulutab kabineti, desinfitseerib ukselingi jt esemeid, millega laps kokku puutus. 

  • Teavitab kooli võimalikust haigestumisest ja märgkoristuse vajadusest kõikides ruumides, kus haigestunud laps viibis vastavalt Terviseameti juhendile. 

  • UV lambi olemasolul desinfitseerib õde ruumi.  

  • Positiivse analüüsi korral kontaktsete laste jälgimine ja tegutsemine vastavalt Terviseameti juhendile

 

Õpilane 

  • Kraadib ennast enne kooliminekut kodus ja haigena kooli ei lähe. 

  • Täidab koolis kokkulepitud reegleid. 

  • Võtab teadmiseks, et minu käitumine mõjutab kõikide heaolu. 

  • Koolimajja sisenedes desinfitseerib käed.  

  • Püsib kodus! 

  • Koostab endale päevaplaani ja järgib seda. 

  • Distantsõppel olles jälgib igapäevaselt e-

 
  • Enne söömist peseb kindlasti käed.  

  • Ruumist väljudes puhastab oma töölaua vastavalt kokkulepitud korraldusele.  

  • Küsib abi ja annab teada õppetööd takistavatest asjaoludest. 

  • Koolipäeva jooksul tekkivate terviseprobleemide puhul annab sellest kohe teada klassijuhatajale või valveadministraatorile.

kooli ning täidab antud ülesandeid. 

  • Suhtleb digitaalselt klassikaaslastega.  

  • Märkab inimesi enda ümber.   

  • On toeks kaasõpilastele, sh  nooremate klasside õpilastele. 

  • Küsimuste korral võtab koheselt ühendust klassijuhataja ja/või aineõpetajaga (vajadusel tugispetsialistiga). 

 

  • Distantsõppel olles jälgib igapäevaselt e-kooli ning täidab antud ülesandeid. 

  • Küsimuste korral võtab koheselt ühendust klassijuhataja ja/või aineõpetajaga (vajadusel tugispetsialistiga). 








 

COVID-19 lisamaterjalid 

Vabariigi Valitsuse kõige ajakohasem info:  

https://www.kriis.ee/et 

https://www.kriis.ee/et/koroonaviiruse-abc 

https://www.kriis.ee/et/haridus-kultuur-sport 

Hariduse valdkonna juhised: https://www.kriis.ee/et/haridus-ja-distantsoppe-korraldus 

Kultuuri valdkonna juhised: https://www.kriis.ee/et/kultuur-sport-ja-uritused 

Spordi valdkonna juhised: https://www.kriis.ee/et/trennid-ja-huviringid 

Haridus- ja Noorteameti juhised koolidele: https://www.hm.ee/et/koroona            https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_koolialgusepakett_a4_2020-2021_viimane.pdf 

Terviseameti kõige ajakohasem info: https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus 

Terviseameti juhised ja soovitused: https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised 

Terviseameti COVID-19 käitumissoovitused jaekaubandus- ja toitlustusettevõtetele: 

https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID-

19/juhis_jaekaubandus_toitlustus_11.06.20.pdf

 

Amet

Kontakttelefon

Asutus

Kontakttelefon

Direktori KT

Rita Rumm

 

6218185

Tallinna Haridusameti kantselei

640 4590

Õppealajuhatajad

Viktorija Sipilova

 

 

6218313

Haridus- ja Teadusministeeriumi

infotelefon

5690 0353 või

5690 0340

Haldusjuht/majandusjuht

Rita Januskevitsute

 

55990976, 6218184

Koroonaviirusega seotud küsimuste

infotelefon

1247

HEVKO

Julia Morozova

 

6218185

Perearsti nõuandetelefon

1220 või 634 663

Kooliõde

Jelena Lebedeva

 

56200154

 

 

IT-juht

Jelena Demjantšuk

 

56073407

 

 

Sekretär

Mare Jurtom

53954808

   

Sotsiaaltöötaja

Ljudmila Krjukova

55689677

   

Õpetaja

Margarita Müürsepp

58500645

   

Huvijuht

Lada Kudrjašova

5526537