12.jaanuaril külastasid tüdrukud rahvakunstigalerii. 17. jaanuar dariya.kulakova
12.jaanuaril külastasid 9.c klassi tüdrukud rahvakunstigalerii ,,Nõeltehnika saladus – vanasarviku needus,, näitust. Eesmärgiks oli tutvuda Skandinaavia nõelkudumise ja selle tehnoloogiaga. Huvitav oli välja uurida, kuidas skandinaavlased valmisid soojad rõivad enne, kui osati kududa ja heegeldada. Arheoloogilised leiud näitavad, et nõeltehnika oli väga levinud 9.–11. sajandil Skandinaavias viikingite seas. Nõeltehnika töövahendiks on luust, sarvest või puidust suure silmaga nõel. Eestis on nõeltehnikat harrastatud saartel, kus elasid rannarootslased – Vormsi, Ruhnu, Suur- ja Väike-Pakri. Käesoleval ajal vanad traditsioonid tulevad meile tagasi ning nõelkudumine on hetkel kaasaegne ja populaarne.
12.jaanuaril külastasid 9.c klassi tüdrukud rahvakunstigalerii ,,Nõeltehnika saladus – vanasarviku needus,, näitust. Eesmärgiks oli tutvuda Skandinaavia nõelkudumise ja selle tehnoloogiaga. Huvitav oli välja uurida, kuidas skandinaavlased valmisid soojad rõivad enne, kui osati kududa ja heegeldada. Arheoloogilised leiud näitavad, et nõeltehnika oli väga levinud 9.–11. sajandil Skandinaavias viikingite seas. Nõeltehnika töövahendiks on luust, sarvest või puidust suure silmaga nõel. Eestis on nõeltehnikat harrastatud saartel, kus elasid rannarootslased – Vormsi, Ruhnu, Suur- ja Väike-Pakri. Käesoleval ajal vanad traditsioonid tulevad meile tagasi ning nõelkudumine on hetkel kaasaegne ja populaarne.