COVID-19 leviku tõkestamise plaan
TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI
COVID-19 leviku tõkestamise plaan
Kehtestatud direktori 31.08.2020 käskkirjaga Nr. 1-2/33
Kooli kriisimeeskonna liikmete kontaktid Olulised kontaktid väljaspool kooli
Amet |
Kontakttelefon |
Asutus |
Kontakttelefon |
Direktori KT Rita Rumm
|
6218185 |
Tallinna Haridusameti kantselei |
640 4590 |
Õppealajuhatajad Viktorija Sipilova
|
6218313 |
Haridus- ja Teadusministeeriumi infotelefon |
5690 0353 või 5690 0340 |
Haldusjuht/majandusjuht Rita Januskevitsute
|
55990976, 6218184 |
Koroonaviirusega seotud küsimuste infotelefon |
1247 |
HEVKO Julia Morozova
|
6218185 |
Perearsti nõuandetelefon |
1220 või 634 663 |
Kooliõde Jelena Lebedeva
|
56200154 |
|
|
IT-juht Jelena Demjantšuk
|
56073407 |
|
|
Sekretär Mare Jurtom |
53954808 |
||
Sotsiaaltöötaja Ljudmila Krjukova |
55689677 |
||
Õpetaja Margarita Müürsepp |
58500645 |
||
Huvijuht Lada Kudrjašova |
5526537 |
Sissejuhatus
COVID-19 leviku tõkestamise plaan on koostatud kooli tegevusvalmiduse suurendamiseks ja tööjaotuse selgitamiseks võimaliku COVID-19 teise laine tekkides. Plaani eesmärgiks on koroonaviirusest tingitud mõjude vähendamine ja kooli täieliku sulgemise vältimine.
COVID-19 on uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 poolt põhjustatud viirushaigus, mis tuvastati esmakordselt detsembris 2019 Hiinas.
Koroonaviirus levib silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides või aevastades. Samuti levib viirus pindade kaudu, mida nakatunud inimene on puudutanud või millele on nakkusega piisakesed sattunud. Viirusosakesed võivad suletud ruumis lennata kuni 2 meetri kaugusele. Toatemperatuuril ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni 4–5 päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.
Koroonaviirusega nakatunud inimestel on kõige sagedamini üks või mitu järgmistest sümptomitest: palavik, kuiv köha, väsimus, röga, hingamisraskused, lihas- ja liigesvalu, kurguvalu, peavalu. Kõige sagedamini esinevad palavik, köha ja hingamisraskused. Siiski, igal koroonaviirusesse nakatunud inimesel võivad olla erinevad sümptomid. Võib olla nakatunud ka nii, et sümptomid on kerged või neid pole üldse ja inimene ise tunneb end täiesti tervena.
Haiguse peiteperiood on 2 kuni 14 päeva, keskmiselt 5 päeva. See tähendab, et nii palju võib minna aega alates nakkuse saamisest kuni selleni, et inimene hakkab end haigena tundma ja tekivad esimesed sümptomid. Vahepealsel ajal on inimene aga endalegi teadmata teistele nakkusohtlik. Enamik inimesi põeb koroonaviirust kergelt, aga eriti vanemaealistel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel võib haigus kulgeda raskemalt.
Terviseamet kinnitab teadusuuringutele tuginedes, et lastel esineb täiskasvanutega võrreldes COVID-19 haigust pigem harva. Euroopas olid ca 4% haigestunutest alla 18-aastased. Viimastest omakorda veerand olid alla 5-aastased, kolmandik 5–11-aastased ja ülejäänud 12–18-aastased. On tõestatud, et COVID-19 haiguse ülekandumine koolikeskkonnas lapselt lapsele on harv. Samuti on harva ette tulnud olukordi, kus COVID-19-sse haigestunud lapsed oleksid haigust edasi andnud täiskasvanutele. Täpsemalt saab lugeda Haiguste
Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse koostatud riskihinnangust: https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/ files/documents/COVID-19-schools-transmissionAugust%202020.pdf
Koroonaviiruse leviku tõkestamise olulised ennetusmeetmed koolis:
-
Kooli fuajees on tagatud käte hügieeniks desinfitseerimisvahendid (võimalusel puutevabad automaadid), sööklates ja tualettruumides on olemas kätepesuvahendid, ühekordsed paberrätikud ning kätehügieeni plakatid. Nakkusohutuse seisukohalt on eelistatum kuivatada käsi ühekordse paberrätikuga, mitte kätekuivatiga.
-
Õpilaste ja personali informeerimine kätehügieeni vajadusest. Käsi tuleb pesta sooja voolava vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit. Kui kätepesuvõimalust ei ole, siis kasutada alkoholipõhist (vähemalt 70% alkoholisisaldusega) käte desinfitseerimisvahendit. Noorematele õpilastele tuleb õige kätepesutehnika praktiliselt ette näidata.
-
Inimestevaheliste kontaktide vähendamine on olulise tähtsusega, vähendada erinevate gruppide kokkupuutumist nii palju kui võimalik.
Üritusi kavandades tuleb kaaluda nende vajalikkust ja maandada viiruse leviku riske, korraldades ürituse hajutatult ja väiksemates rühmades. Õppekäike ja ekskursioone on soovitatav korraldada klasside või rühmade kaupa. Välisreisid ja rahvusvahelised üritused on soovitatav edasi lükata. Tulles välisreisilt riigist, kus nakkuskordaja on 16 või enam, tuleb jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Koolil on õigus suunata kõrge nakatumisriskiga riigist tulnud õppija distantsõppele. Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt: https://vm.ee/et/ teave-riikide-jaeneseisolatsiooninouete-kohtaeuroopastsaabujatele.
-
Koolimajas tagada kvaliteetne ventilatsioon ning regulaarne ja piisav tuulutamine
(vähemalt 15 minutit).
-
Igapäevase märgkoristuse korraldamine, koristamisel pesta erinevad pinnad (pingid, lauad, ukselingid, lülitid jm) tõhusalt nõuetekohaste pesemis- või desinfitseerimisvahenditega.
-
Õpilaste juhendamine hingamisteede hügieeni osas. Kui aevastatakse või köhitakse, siis tuleb katta oma suu ja nina ühekordse salvrätikuga ning visata siis see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui ei ole salvrätikut, siis kasutada oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
-
Koolis käivad vaid terved õpilased ja personal, haigusnähtudega tuleb jääda koju. Õpetajatel on õigus saata haigusnähtudega laps koju.
Teabevahetuse korraldamine
Teabevahetuseks kasutatakse kooli kasutuses olevaid kokkulepitud teavitamise kanaleid (e-kool, e-aadresside listid, kooli koduleht, Facebook, infotahvlid jm). Kooli õppetöö korralduse päevakohane info on infosildina väljas kooli välisuksel.
Teabevahetuse korraldab koolijuht, kes määrab kommunikatsiooni (va meediapäringud) kontaktisiku ning loob ühtse kokkulepete formaadi suhtluseks personaliga, õpilastega ja vanematega. Koolijuht koos kriisimeeskonnaga otsustab info liikumise (kellele, millises formaadis ja kes edastab) ning sõnastab põhisõnumid ja tegevusprioriteedid. Kommunikatsiooni kontaktisik koostab, edastab ja vahendab infot lähtudes riiklikest ja linna kesksetest suunistest. Sõnumite edastamisel on oluline selgus, lihtsus, ajakohasus ja nähtavus.
Meediapäringutele vastab ainult koolijuht, kes annab kooli pidajaga või Terviseametiga kooskõlastatud infot. Enne meediasuhtlust teavitab koolijuht oma asutuse meediasuhtlusest (intervjuud, kajastused, ajakirjanike päringud) haridusameti kontaktisikut - Kati Niin, e-posti aadressil kati.niin@tallinnlv.ee või telefonil 640 4578. COVID-19 haigusjuhtumite korral teavitab haridusasutuse juht kindlasti ka haridusametit.
Õpilase või töötaja haigestumine
-
Koolis haigestunud õpilane või töötaja peab koheselt koju minema. Haigestunud töötaja teavitab haigestumisest juhtkonda, haigestunud õpilane pöördub õpetaja või kooliõde poole, kes teavitab juhtkonda. Alaealise õpilase puhul tuleb kutsuda vanem õpilasele järele. Kui õpilase terviseseisund enne vanema kohale jõudmist silmnähtavalt halveneb, helistada 112.
-
Haigestumisjuhtumi puhul konsulteerida kooli tervishoiuteenuse osutajaga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 ning käituda vastavalt juhistele.
-
Õpilane või töötaja võib kooli naasta siis, kui perearst on tunnistanud ta terveks.
-
Õpilane, tema vanem, kooli töötaja või Terviseamet teavitab kooli, kui COVID-19 kahtlus on leidnud kinnitust.
-
Kool teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid ja vanemaid. Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks.
-
Terviseameti regionaalosakond võtab kooliga ühendust ja teavitab kinnitatud COVID-19 diagnoosist ning selgitab välja inimesed, kes olid haigestunud inimesega sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis. Kool ja kooliõde osutavad kaasabi. Lähikontaktseid teavitab Terviseamet ning nad peavad jääma koju isolatsiooni 14 päevaks ning jälgima hoolikalt oma tervist. Ülejäänud koolitöötajad ja õpilased võivad jätkata oma tavapärast elu, kuid tuleb hoolikamalt jälgida oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstiga.
-
COVID-19 diagnoosi kinnituse korral peab koheselt sulgema kooliruumid, kus COVID-19 viiruse positiivse diagnoosi saanud õpilane või töötaja on viibinud. Nimetatud ruumides viiakse läbi kõikide pindade desinfitseerimine (sh uksekäepide, prügikast ja kraanisegisti, lauad jne) vastavalt Terviseameti soovitustele.
-
Ruumid on lubatud avada 48 tunni möödudes ruumide sulgemisest tingimusel, et ruumide nõuetekohasest desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 6 tundi.
-
Kui pole võimalik kindlaks teha pindu ja ruume, mis võivad olla COVID-19 viirusega saastunud, tuleb 72 tunniks sulgeda kogu hoone.
-
Kui mõnes klassis või õpperühmas tuvastatakse haigestumine, siis läheb haigestunuga kokku puutunud klass või õpperühm kaheks nädalaks distantsõppele. Haigestunu peab perioodi lõpus tegema uue testi, positiivse testi korral jääb ta endiselt isolatsiooni.
-
Kui õpetajal tuvastatakse COVID-19, siis temaga lähikontaktis olnud õpetajad ja õpilased jäävad kaheks nädalaks distantsõppele.
Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus täiskasvanu või laps:
-
elab samas majapidamises COVID-19 haigega;
-
on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine), vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
-
on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, aevastatud, kasutanud viirusekandja salvrätti paljaste kätega);
-
on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, saalis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
-
on viibinud transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses, sh:
-
isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool,
-
COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet talle laekuvate andmete alusel. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast.
Kui haridusasutuses on üle 10% õppijatel tuvastatud COVID-19, kaalub Terviseamet asutuse sulgemise vajadust. Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt. Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist.
Sama seadus ütleb, et kooli pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga.
Tallinna koroonaviiruse leviku kolme stsenaariumi objektiivsed kriteeriumid
Tallinna ülelinnalise koroonaviiruse leviku tõkestamise tegevuskava koostamise kolme stsenaariumi aluseks on võetud objektiivsed kriteeriumid. Stsenaariumiga seotud tegevuste rakendamisel peab olema realiseerunud vähemalt üks kriteerium, mille alusel tehakse vajalik otsus.
Rohelise stsenaariumi realiseerumise kriteeriumid:
-
Riikliku mõõdikuna KOV-i territooriumil
COVID-19 haigusesse nakatunuid tuvastatud ei ole või nakatunute arv ei ületa Tallinnas 25 uue nakatunu piiri 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul.
Kollase stsenaarium realiseerumise kriteeriumid:
-
Vabariigi Valitsus on kehtestanud korraldusega hädaolukorra COVID-19 haigusesse leviku tõkestamiseks;
-
Kahe nädala jooksul lisandub Tallinnas rohkem kui 25 uut nakatunut 100 000 elaniku kohta.
Punase stsenaariumi realiseerumise kriteeriumid:
-
Vabariigi Valitsus on kehtestanud korraldusega eriolukorra COVID-19 haigusesse leviku tõkestamiseks;
-
Kahe nädala jooksul lisandub Tallinnas rohkem kui 50 uut nakatunut 100 000 elaniku kohta.
Koroonaviiruse leviku kolm stsenaariumi ja õppetöö korraldamine koolides
Roheline stsenaarium
Viiruse levik on kontrolli all, lisanduvate nakatunute hulk ööpäevas on madal. Koolid on avatud, toimub tavapärane õppetöö. Järgitakse üldisi hügieenireegleid ja võimalusel hajutamise nõudeid.
Kollane stsenaarium
Riigis on kehtestatud hädaolukord või on mitmeid piiranguid viiruse leviku tõkestamiseks. Koolid on avatud, kuid vajalik on kontaktõppes olevaid õpilasi hajutada nii, et kooli/klasside täituvus on kuni 50%. Kontaktõpe on oluline tagada esmajärjekorras põhikooli I ja II astme õpilastele ning hariduslike erivajadustega õpilastele. Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on soovitav korraldada õppetöö hajutatult (hajutatud koolipäeva algus, erinevatel aegadel vahetunnid, hajutatud söögivahetunnid, koduklassides õppimine, õuesõpe, e-õppe päevad jm).
Punane stsenaarium
Riigis on kehtestatud eriolukord. Koolid on suletud ja õpilased on viidud distantsõppele, osaline kontaktõpe toimub vaid vajaduspõhiselt hariduslike erivajadustega õpilastele eelnevalt läbimõeldud kava ning kõiki osapooli puudutavate kokkulepetega.
Vastavalt olukorrale võib olla eri stsenaarium rakendamisel ülelinnaliselt või konkreetses asutuses või konkreetses rühmas.
Tegevuskava
|
Roheline stsenaarium |
Kollane stsenaarium |
Punane stsenaarium |
Juhtimine (reeglid kriisiolukorras) |
Kriisimeeskond vaatab üle asutuse kriisiplaani (sh töökorraldus, infoliikumine, asendamine jm) ja vajadusel ajakohastab seda lähtuvalt nakkusohust ning paneb paika vastutuse hierarhia (rollid). |
|
riiklikest ja linna eriolukorra korraldustest. |
Personal (töötamine, asendused, koolitused, riskirühmad jne) |
• Terviseameti soovituste (hajutamine, 2+2 reegel, ruumide 50% täituvus vm) järgmine. Teostab koolijuht koostöös kooliõe ja juhtkonnaga. |
||
info liikumine). Teostab koolijuht koos juhtkonnaga (IT-juht, majandusjuhataja, õppealajuhatajad) https://docs.google.com/document/d/1KpvPp-Si-anoZOTrciiq7NhnHkgkCcHBjgQf0T0CKkQ/edit?usp=sharing
Isolatsiooni jäämine vastavalt PPA infole. |
Isolatsiooni jäämine vastavalt PPA infole. |
|
|
Õppetöö korraldus |
|
||
• Koolide õppetöö korraldus on tavapärane, kuid muudetud on kooli päevakava. Kooli päevakavas on tagatud aeg koolimajja sisenejate temperatuuri mõõtmiseks, klassi- ja tööruumide õhutamiseks (vähemalt 15 minutit), pindade puhastamiseks jm vajalik. Esimeste klasside tunnid algavad 8.55. https://docs.google.com/document/d/10smegDqVIRZo4-0cuCo4Hd_dIp_u3nI6d21sVGzXWA8/edit • Esimesel nädalal räägitakse kõikides klassides hügieeninõuete täitmise reeglitest ja üldistest koolis kehtestatud reeglitest, sõlmitakse kokkulepped nende täitmiseks. (klassijuhataja, aineõpetaja oma ainest/õpikeskkonnast lähtuvalt, nt kehaline kasvatus, kodundus jne.) Ühiskasutatavate ruumide (aula, võimla, söökla jm) kasutamisel tagab personal puhveraja puhastamiseks ja tuulutamiseks (vähemalt 15 minutit). • Õppeaasta alguses korraldatakse esimese 2 nädala jooksul lastevanematele infokoosolekud, kus tutvustatakse koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmeid ja võimalusi laste toetamiseks distantsõppel. https://docs.google.com/document/d/1E5CvEX1GlcCNlDVEd9j-4AuxUPWeLrGZlfQxHKYWEhc/edit?usp=sharing |
3) III kooliastmes 40% ulatuses õppetöö koolis ja 60% ulatuses distantsõpe või iseseisev töö. • Koolides toimub õppetöö kas koduklassi põhiselt, vahetustega õppena, osalise kontaktõppena või muul viisil vastavalt kooli eripärale, laste arvule ja kehtestatud piirangutele:
kõigi HEV õpilaste ja nende vanematega. |
koolis või kodus 50% ulatuses õppetööst.
|
Toitlustamise korraldus |
|
||
Uus toitlustamise kord: https://docs.google.com/document/d/10smegDqVIRZo4-0cuCo4Hd_dIp_u3nI6d21sVGzXWA8/edit
|
|
• Distantsõppel olevatele ja toidupakki soovivatele õpilastele korraldab kool koostöös Haridusametiga tsentraalselt ühesugused toidupakid 1x nädalas. Toidupakkide komplekteerimine ja jaotamine toimub koostöös toitlustajaga, kättesaamine on kodulähedasest koolist. Vajadusel ja võimalusel korraldatakse toidupakkide koju viimine. |
IKT vahendid ja keskkonnad |
- IT-juht on kaardistanud oma IKT vahendite olemasolu ja vajadusel jagab koolitöötajatele ning õpilastele; - IT-juht korraldab õpetajatele koolitused veebikeskkondade paremaks kasutamiseks; - IT-juht osutab abi ja konsulteerib õpetajaid, õpilasi ja vanemaid igapäevastes küsimustes; - IT-juht kajastab olulist infot kodulehel, ekooli vahendusel või facebooki vahendusel; - IT-juht osutab süsteemide haldamist ning tagab võimalusel abi või võtab ühendust Linna IT osakonnaga -IT-juht teostab igakuiselt tehnika kontrolli ning vajadusel asendab/parandab
|
- Distantsõppel kasutavad juhtkond ja õpetajad omavaheliseks suhtlemiseks, veebitundideks ja õpilaste toetamiseks sobivaid keskkondasid, järgides ka HTM, HARNO nõuandeid ja isikuandmete kaitse vajadust: Google Classroom, Google Meet, Zoom, Skype; - IT-juht laenutab distantsõppeks vajadusel ja võimalusel õpetajatele ja õpilastele kooli süle- ja tahvelarvuteid. Kool sõlmib välja laenutatud süle- ja tahvelarvutite osas lapsevanematega lepingud - IT-juht analüüsib õpilaste koduse interneti/ühenduse olemasolu (küsitluse kaudu). Koostöös Linna IT-ga ja Linnaosa Valitsusega organiseerib vähekindlustatud õpilastele vajalikud netipulgad, ruuterid vm või suhtleb sotsiaalhoolekandega vähekindlustatud õpilastele vajaliku interneti (lisa)mahu teemal. Ressursside puudumisel teeb kool taotluse haridusametile või linna IT-le, kes hindab vajadust ja hangib vastavalt vajadusele sobiva lahenduse (ruuter, netipulk vm). - IT spetsialist nõustab vajadusel abivajavaid veebikeskkondade kasutamise jm osas. Vajadusel edastab vastavad juhendid, õpetused (kirjalikud, videoformaadis vm). - IT-juht kajastab olulist infot kodulehel, ekooli vahendusel või facebooki vahendusel |
- Distantsõppel kasutavad juhtkond ja õpetajad omavaheliseks suhtlemiseks, veebitundideks ja õpilaste toetamiseks sobivaid keskkondasid, järgides ka HTM, HARNO nõuandeid ja isikuandmete kaitse vajadust: Google Classroom, Google Meet, Zoom, Skype; - IT-juht laenutab distantsõppeks vajadusel ja võimalusel õpetajatele ja õpilastele kooli süle- ja tahvelarvuteid. Kool sõlmib välja laenutatud süle- ja tahvelarvutite osas lapsevanematega lepingud - IT-juht annab teada ja esitab taotluse haridusametile või Linna IT teenistusele (vajab täpsustamist), kes õpilastest ja õpetajatest vajavad abi interneti (lisa)mahu osas ja keda kool / sotsiaalhoolekanne oma ressurssidega aidata ei jõua. Haridusamet / linna IT teenistus hindab vajadust ja hangib vastavalt vajadusele sobiva lahenduse (ruuter, netipulk vm). - IT spetsialist nõustab vajadusel abivajavaid veebikeskkondade kasutamise jm osas. Vajadusel edastab vastavad juhendid, õpetused (kirjalikud, videoformaadis vm). - Olulise info kiire kajastamine kodulehel, ekooli vahendusel või facebooki vahendusel. (IT-juht) |
Hügieen ja isikukaitsevahe ndid
|
|
||
|
• Viirusega saastunud kaitsemaskid, kindad vms isikukaitsevahendid utiliseeritakse nõuetekohaselt. |
visiiride puhastamise/desinfitseerimise eest.
|
Haldus ja korrashoid (hoone kasutamine ja koristamine jms)
|
|
||
• Klassiruumide regulaarne koristamine ja tuulutamine. Reguleeritakse direktori asetäitja majandusala ja kooliõe poolt. Tuulutamise eest vastutavad pedagoogiline personal, kes on saanud juhiseid koolijuhi poolt. |
|
|
|
• Mängu- ja spordiväljakute puhastamine/desinfitseerimine toimub peale kehalise kasvatuse tunni/treeningu lõppu lähtuvalt nõuetest, minimaalselt 1x koolipäeva jooksul. Teostab tehniline personal, kontrolli teostab direktori asetäitja majandusalal. |
Soovituslikud tegevused rollide kaupa
|
Roheline stsenaarium |
Kollane stsenaarium |
Punane stsenaarium |
Koolijuht |
• Tagab kriisiplaani valmimise lähtuvalt linna ja riigi juhistest 1.09.2020 ja erinevatele osapooltele tutvustamise. https://docs.google.com/document/d/1t70cH6sOkAxk12vKpfKPaFrClnyWX8H5fXTNUvC0AOw/edit?usp=sharing |
• Rakendab kriisiplaani, tagab selle täitmise asutuses.
|
|
• Koos juhtkonnaga hindab lähtuvalt olukorrast riske ja vajadust kokku kutsuda kriisimeeskond. |
• Juhib kriisimeeskonna tööd.
|
||
• On tööajal kättesaadav.
|
• On kättesaadav vajadusel ka väljaspool tööaega. |
• On kättesaadav 24/7. |
|
• Hindab kooli territooriumi kasutamise piiramise vajadust ja võimalusi (sh haldus- ja rendilepingud), korraldab haigustunnustega isikute kooliõe juurde/territooriumilt välja saatmise. |
• Piirab vajadusel juurdepääsu kooli territooriumile, korraldab haigustunnustega isikute kooliõe juurde/territooriumilt välja saatmise. |
• Sulgeb juurdepääsu kooli territooriumile. |
|
• Lepib kokku infojagamise reeglid (meediaga suhtlemine, huvigruppide informeerimine, korralduste andmine jms) ja suhtluskanalid, et tagada kooli kodulehe jt infokanalite aja- ja asjakohasus. |
• Juhib infovahetuse korraldamist asutuse sees ning kooli kodulehe jt infokanalite aja- ja asjakohast täitmist. |
||
• Korraldab isikukaitsevahendite kättesaadavuse ning kasutamise vastavalt reeglitele. |
• Korraldab võimalused ja vahendid personali kaugtööks ning õpilaste distantsõppeks. |
• Jälgib, et liikumine kontakt- ja distantsõppe vahel oleks sujuv, monitoorib kaugtöö rakendamist. |
• Monitoorib kaugtöö rakendamist. |
|
• Korraldab õpilaste toitlustamist lähtuvalt olukorra soovitustest ja päevaplaanist. |
• Korraldab ringi õpilaste toitlustamise lähtuvalt muutunud olukorra reeglitest ja soovitustest. |
||
|
• Vajadusel korraldab koostöös õppejuhi ja HEVKOga ringi personali tööülesanded. |
||
• Planeerib koostöös juhtkonnaga ja tugipersonaliga valmisolekut psühholoogiliseks toeks õpetajatele ja õpilastele. |
• Korraldab õpetajatele ja õpilastele psühholoogilise toe kättesaadavuse, vajadusel kaasab koolivälise toe. |
||
Õppealajuhataja |
• Korraldab augusti viimasel nädalal kooliperega koostöös kooli reeglite koostamise, milles kirjeldatakse lähtuvalt üldistest muudatustest: hügieeninõuete järgimine koolis, koolipäeva/koolitundide algus- ja lõpuajad, vahetundide pikkus, sh eraldi söögivahetunnid, õppenädala pikkus ja ülesehitus kooliastmeti, sh tugiteenuste osutamise, pikapäevarühma ja huvitegevuse ajaline järjestus ning ajaline kestus (nt distantsõppepäevad, 4päevane kontaktõppega koolinädal jms), koolitundide korraldus (lepitakse kokku õpiülesannete andmise ja teadmiste kontrollimise sagedus, viisid ja korraldus erinevates olukordades), koolimajas liikumine, söökla ja raamatukogu töökorraldus, pikapäevarühma töökorraldus (selle olemasolul) jne, mida koolis edaspidi järgitakse.
Lähtuvalt üldistest nõuetest tuleb koolil valida õppetöö toimumise viis. See saab olla kas koduklassi põhiselt, vahetustega õppena, osalise kontaktõppena või muul viisil vastavalt kooli eripärale, laste arvule ja kehtestatud piirangutele. Koostatakse kava, milliseid õppeaineid/milliseid õppetegevusi õpitakse koolis ja milliseid distantsilt.
|
kontaktõppena või muul viisil vastavalt kooli eripärale, laste arvule ja kehtestatud piirangutele.
Muudatused peavad olema kõikidele osapooltele teatavaks tehtud ning kergesti kättesaadavad kooli kodulehelt.
|
Muudatused peavad olema kõikidele osapooltele teatavaks tehtud ning kergesti kättesaadavad kooli kodulehelt.
(vajadusel grupiti).
|
Õpetaja
|
jm): I klasside tundide algus 8.55, söögivahetundide aja ümberkorraldamine/pikendamine, kätepesu kottaldamine oma ainekabinetis, kooli sisenemine ja väljumine erinevate välisuste kaudu, õpilaste liikumine koolimaja trepikodades võimalusel hajutatud.
oluline õpetada kontakttunnis ja mida on õpilane võimeline õppima iseseisvalt juhiste abiga
|
|
HEVKO ja tugisüsteemid |
• HEVKO koordineerib tugisüsteemide tööd. |
||
|
Kehtivad rohelise olukorra nõuded ja lisaks: • HEVKO kuulub kooli kriisimeeskonda ja koordineerib kooli tugispetsialistide töökorraldust.
distantsnõustamised – lapsed, lapsevanemad, õpetajad, teised koolitöötajad.
|
Kehtivad eelnevate olukordade nõuded ja lisaks: • HEV õpilastele on tagatud üks-ühele kontakttunnid koolis või kodus 50% ulatuses õppetööst. • HEVKO hindab õppija abivajadust ja otsustab spetsialisti/õpetaja lapsele kojuminemise vajaduse. |
Kooliõde |
• Tegeleb oma igapäevaste ülesannetega (tervisekontroll, vaktsineerimine, esmaabi andmine ja riskirühma laste jälgimine toimub ühekaupa). Enne protseduuride tegemist Covid-19 kontakti osas uurimine ja temperatuuri mõõtmine. |
|
|
• Viib läbi tervisekasvatust vastavalt planeeritule individuaalselt ja grupiviisiliselt. Pöörab erilist tähelepanu kätepesemise, hügieenireeglite, hingamisteede hügieeni, rühi ja silmade tervishoiu teemadele. |
• Viib läbi tervisekasvatust vastavalt riigi ja kooli epidemioloogilisele olukorrale enamasti individuaalselt. Pöörab erilist tähelepanu hügieenireeglite, kätepesu, hingamisteede hügieeni, |
|
rühi, silmade ja vaimse tervise teemadele. |
teiste terviseriski omavate laste ja nende vanematega, selgitab välja abivajaduse ning nõustab pädevuse piires.
|
||
Haigestunud lapse vastuvõtt (kõiki lapsi käsitletakse kui potentsiaalsed Covid-19 nakatunuid):
NB! Covid-19 kahtluse korral peab laps olema isoleeritud, vajalik tagada lapse järelevalve ja teiste isikutega kontakti vältimine. Kui laps jääb kabinetti, peab õde vastuvõtu lõpetama.
|
||||
Õpilane |
|
|
||
|
kooli ning täidab antud ülesandeid.
|
|||
|
|
COVID-19 lisamaterjalid
-
Vabariigi Valitsuse kõige ajakohasem info:
https://www.kriis.ee/et/koroonaviiruse-abc
https://www.kriis.ee/et/haridus-kultuur-sport
Hariduse valdkonna juhised: https://www.kriis.ee/et/haridus-ja-distantsoppe-korraldus
Kultuuri valdkonna juhised: https://www.kriis.ee/et/kultuur-sport-ja-uritused
Spordi valdkonna juhised: https://www.kriis.ee/et/trennid-ja-huviringid
-
Haridus- ja Noorteameti juhised koolidele: https://www.hm.ee/et/koroona https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_koolialgusepakett_a4_2020-2021_viimane.pdf
-
Terviseameti kõige ajakohasem info: https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus
Terviseameti juhised ja soovitused: https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised
Terviseameti COVID-19 käitumissoovitused jaekaubandus- ja toitlustusettevõtetele:
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID-
19/juhis_jaekaubandus_toitlustus_11.06.20.pdf
TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI
COVID-19 leviku tõkestamise plaan
Kehtestatud direktori 31.08.2020 käskkirjaga Nr. 1-2/33
Kooli kriisimeeskonna liikmete kontaktid Olulised kontaktid väljaspool kooli
Sissejuhatus
COVID-19 leviku tõkestamise plaan on koostatud kooli tegevusvalmiduse suurendamiseks ja tööjaotuse selgitamiseks võimaliku COVID-19 teise laine tekkides. Plaani eesmärgiks on koroonaviirusest tingitud mõjude vähendamine ja kooli täieliku sulgemise vältimine.
COVID-19 on uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 poolt põhjustatud viirushaigus, mis tuvastati esmakordselt detsembris 2019 Hiinas.
Koroonaviirus levib silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides või aevastades. Samuti levib viirus pindade kaudu, mida nakatunud inimene on puudutanud või millele on nakkusega piisakesed sattunud. Viirusosakesed võivad suletud ruumis lennata kuni 2 meetri kaugusele. Toatemperatuuril ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni 4–5 päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.
Koroonaviirusega nakatunud inimestel on kõige sagedamini üks või mitu järgmistest sümptomitest: palavik, kuiv köha, väsimus, röga, hingamisraskused, lihas- ja liigesvalu, kurguvalu, peavalu. Kõige sagedamini esinevad palavik, köha ja hingamisraskused. Siiski, igal koroonaviirusesse nakatunud inimesel võivad olla erinevad sümptomid. Võib olla nakatunud ka nii, et sümptomid on kerged või neid pole üldse ja inimene ise tunneb end täiesti tervena.
Haiguse peiteperiood on 2 kuni 14 päeva, keskmiselt 5 päeva. See tähendab, et nii palju võib minna aega alates nakkuse saamisest kuni selleni, et inimene hakkab end haigena tundma ja tekivad esimesed sümptomid. Vahepealsel ajal on inimene aga endalegi teadmata teistele nakkusohtlik. Enamik inimesi põeb koroonaviirust kergelt, aga eriti vanemaealistel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel võib haigus kulgeda raskemalt.
Terviseamet kinnitab teadusuuringutele tuginedes, et lastel esineb täiskasvanutega võrreldes COVID-19 haigust pigem harva. Euroopas olid ca 4% haigestunutest alla 18-aastased. Viimastest omakorda veerand olid alla 5-aastased, kolmandik 5–11-aastased ja ülejäänud 12–18-aastased. On tõestatud, et COVID-19 haiguse ülekandumine koolikeskkonnas lapselt lapsele on harv. Samuti on harva ette tulnud olukordi, kus COVID-19-sse haigestunud lapsed oleksid haigust edasi andnud täiskasvanutele. Täpsemalt saab lugeda Haiguste
Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse koostatud riskihinnangust: https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/ files/documents/COVID-19-schools-transmissionAugust%202020.pdf
Koroonaviiruse leviku tõkestamise olulised ennetusmeetmed koolis:
-
Kooli fuajees on tagatud käte hügieeniks desinfitseerimisvahendid (võimalusel puutevabad automaadid), sööklates ja tualettruumides on olemas kätepesuvahendid, ühekordsed paberrätikud ning kätehügieeni plakatid. Nakkusohutuse seisukohalt on eelistatum kuivatada käsi ühekordse paberrätikuga, mitte kätekuivatiga.
-
Õpilaste ja personali informeerimine kätehügieeni vajadusest. Käsi tuleb pesta sooja voolava vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit. Kui kätepesuvõimalust ei ole, siis kasutada alkoholipõhist (vähemalt 70% alkoholisisaldusega) käte desinfitseerimisvahendit. Noorematele õpilastele tuleb õige kätepesutehnika praktiliselt ette näidata.
-
Inimestevaheliste kontaktide vähendamine on olulise tähtsusega, vähendada erinevate gruppide kokkupuutumist nii palju kui võimalik.
Üritusi kavandades tuleb kaaluda nende vajalikkust ja maandada viiruse leviku riske, korraldades ürituse hajutatult ja väiksemates rühmades. Õppekäike ja ekskursioone on soovitatav korraldada klasside või rühmade kaupa. Välisreisid ja rahvusvahelised üritused on soovitatav edasi lükata. Tulles välisreisilt riigist, kus nakkuskordaja on 16 või enam, tuleb jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Koolil on õigus suunata kõrge nakatumisriskiga riigist tulnud õppija distantsõppele. Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt: https://vm.ee/et/ teave-riikide-jaeneseisolatsiooninouete-kohtaeuroopastsaabujatele.
-
Koolimajas tagada kvaliteetne ventilatsioon ning regulaarne ja piisav tuulutamine
(vähemalt 15 minutit).
-
Igapäevase märgkoristuse korraldamine, koristamisel pesta erinevad pinnad (pingid, lauad, ukselingid, lülitid jm) tõhusalt nõuetekohaste pesemis- või desinfitseerimisvahenditega.
-
Õpilaste juhendamine hingamisteede hügieeni osas. Kui aevastatakse või köhitakse, siis tuleb katta oma suu ja nina ühekordse salvrätikuga ning visata siis see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui ei ole salvrätikut, siis kasutada oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
-
Koolis käivad vaid terved õpilased ja personal, haigusnähtudega tuleb jääda koju. Õpetajatel on õigus saata haigusnähtudega laps koju.
Teabevahetuse korraldamine
Teabevahetuseks kasutatakse kooli kasutuses olevaid kokkulepitud teavitamise kanaleid (e-kool, e-aadresside listid, kooli koduleht, Facebook, infotahvlid jm). Kooli õppetöö korralduse päevakohane info on infosildina väljas kooli välisuksel.
Teabevahetuse korraldab koolijuht, kes määrab kommunikatsiooni (va meediapäringud) kontaktisiku ning loob ühtse kokkulepete formaadi suhtluseks personaliga, õpilastega ja vanematega. Koolijuht koos kriisimeeskonnaga otsustab info liikumise (kellele, millises formaadis ja kes edastab) ning sõnastab põhisõnumid ja tegevusprioriteedid. Kommunikatsiooni kontaktisik koostab, edastab ja vahendab infot lähtudes riiklikest ja linna kesksetest suunistest. Sõnumite edastamisel on oluline selgus, lihtsus, ajakohasus ja nähtavus.
Meediapäringutele vastab ainult koolijuht, kes annab kooli pidajaga või Terviseametiga kooskõlastatud infot. Enne meediasuhtlust teavitab koolijuht oma asutuse meediasuhtlusest (intervjuud, kajastused, ajakirjanike päringud) haridusameti kontaktisikut - Kati Niin, e-posti aadressil kati.niin@tallinnlv.ee või telefonil 640 4578. COVID-19 haigusjuhtumite korral teavitab haridusasutuse juht kindlasti ka haridusametit.
Õpilase või töötaja haigestumine
-
Koolis haigestunud õpilane või töötaja peab koheselt koju minema. Haigestunud töötaja teavitab haigestumisest juhtkonda, haigestunud õpilane pöördub õpetaja või kooliõde poole, kes teavitab juhtkonda. Alaealise õpilase puhul tuleb kutsuda vanem õpilasele järele. Kui õpilase terviseseisund enne vanema kohale jõudmist silmnähtavalt halveneb, helistada 112.
-
Haigestumisjuhtumi puhul konsulteerida kooli tervishoiuteenuse osutajaga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 ning käituda vastavalt juhistele.
-
Õpilane või töötaja võib kooli naasta siis, kui perearst on tunnistanud ta terveks.
-
Õpilane, tema vanem, kooli töötaja või Terviseamet teavitab kooli, kui COVID-19 kahtlus on leidnud kinnitust.
-
Kool teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid ja vanemaid. Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks.
-
Terviseameti regionaalosakond võtab kooliga ühendust ja teavitab kinnitatud COVID-19 diagnoosist ning selgitab välja inimesed, kes olid haigestunud inimesega sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis. Kool ja kooliõde osutavad kaasabi. Lähikontaktseid teavitab Terviseamet ning nad peavad jääma koju isolatsiooni 14 päevaks ning jälgima hoolikalt oma tervist. Ülejäänud koolitöötajad ja õpilased võivad jätkata oma tavapärast elu, kuid tuleb hoolikamalt jälgida oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstiga.
-
COVID-19 diagnoosi kinnituse korral peab koheselt sulgema kooliruumid, kus COVID-19 viiruse positiivse diagnoosi saanud õpilane või töötaja on viibinud. Nimetatud ruumides viiakse läbi kõikide pindade desinfitseerimine (sh uksekäepide, prügikast ja kraanisegisti, lauad jne) vastavalt Terviseameti soovitustele.
-
Ruumid on lubatud avada 48 tunni möödudes ruumide sulgemisest tingimusel, et ruumide nõuetekohasest desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 6 tundi.
-
Kui pole võimalik kindlaks teha pindu ja ruume, mis võivad olla COVID-19 viirusega saastunud, tuleb 72 tunniks sulgeda kogu hoone.
-
Kui mõnes klassis või õpperühmas tuvastatakse haigestumine, siis läheb haigestunuga kokku puutunud klass või õpperühm kaheks nädalaks distantsõppele. Haigestunu peab perioodi lõpus tegema uue testi, positiivse testi korral jääb ta endiselt isolatsiooni.
-
Kui õpetajal tuvastatakse COVID-19, siis temaga lähikontaktis olnud õpetajad ja õpilased jäävad kaheks nädalaks distantsõppele.
Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus täiskasvanu või laps:
-
elab samas majapidamises COVID-19 haigega;
-
on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine), vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
-
on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, aevastatud, kasutanud viirusekandja salvrätti paljaste kätega);
-
on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, saalis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
-
on viibinud transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses, sh:
-
isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool,
-
COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet talle laekuvate andmete alusel. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast.
Kui haridusasutuses on üle 10% õppijatel tuvastatud COVID-19, kaalub Terviseamet asutuse sulgemise vajadust. Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt. Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist.
Sama seadus ütleb, et kooli pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga.
Tallinna koroonaviiruse leviku kolme stsenaariumi objektiivsed kriteeriumid
Tallinna ülelinnalise koroonaviiruse leviku tõkestamise tegevuskava koostamise kolme stsenaariumi aluseks on võetud objektiivsed kriteeriumid. Stsenaariumiga seotud tegevuste rakendamisel peab olema realiseerunud vähemalt üks kriteerium, mille alusel tehakse vajalik otsus.
Rohelise stsenaariumi realiseerumise kriteeriumid:
-
Riikliku mõõdikuna KOV-i territooriumil
COVID-19 haigusesse nakatunuid tuvastatud ei ole või nakatunute arv ei ületa Tallinnas 25 uue nakatunu piiri 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul.
Kollase stsenaarium realiseerumise kriteeriumid:
-
Vabariigi Valitsus on kehtestanud korraldusega hädaolukorra COVID-19 haigusesse leviku tõkestamiseks;
-
Kahe nädala jooksul lisandub Tallinnas rohkem kui 25 uut nakatunut 100 000 elaniku kohta.
Punase stsenaariumi realiseerumise kriteeriumid:
-
Vabariigi Valitsus on kehtestanud korraldusega eriolukorra COVID-19 haigusesse leviku tõkestamiseks;
-
Kahe nädala jooksul lisandub Tallinnas rohkem kui 50 uut nakatunut 100 000 elaniku kohta.
Koroonaviiruse leviku kolm stsenaariumi ja õppetöö korraldamine koolides
Roheline stsenaarium
Viiruse levik on kontrolli all, lisanduvate nakatunute hulk ööpäevas on madal. Koolid on avatud, toimub tavapärane õppetöö. Järgitakse üldisi hügieenireegleid ja võimalusel hajutamise nõudeid.
Kollane stsenaarium
Riigis on kehtestatud hädaolukord või on mitmeid piiranguid viiruse leviku tõkestamiseks. Koolid on avatud, kuid vajalik on kontaktõppes olevaid õpilasi hajutada nii, et kooli/klasside täituvus on kuni 50%. Kontaktõpe on oluline tagada esmajärjekorras põhikooli I ja II astme õpilastele ning hariduslike erivajadustega õpilastele. Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on soovitav korraldada õppetöö hajutatult (hajutatud koolipäeva algus, erinevatel aegadel vahetunnid, hajutatud söögivahetunnid, koduklassides õppimine, õuesõpe, e-õppe päevad jm).
Punane stsenaarium
Riigis on kehtestatud eriolukord. Koolid on suletud ja õpilased on viidud distantsõppele, osaline kontaktõpe toimub vaid vajaduspõhiselt hariduslike erivajadustega õpilastele eelnevalt läbimõeldud kava ning kõiki osapooli puudutavate kokkulepetega.
Vastavalt olukorrale võib olla eri stsenaarium rakendamisel ülelinnaliselt või konkreetses asutuses või konkreetses rühmas.
Tegevuskava
|
Roheline stsenaarium |
Kollane stsenaarium |
Punane stsenaarium |
Juhtimine (reeglid kriisiolukorras) |
Kriisimeeskond vaatab üle asutuse kriisiplaani (sh töökorraldus, infoliikumine, asendamine jm) ja vajadusel ajakohastab seda lähtuvalt nakkusohust ning paneb paika vastutuse hierarhia (rollid). |
|
riiklikest ja linna eriolukorra korraldustest. |
Personal (töötamine, asendused, koolitused, riskirühmad jne) |
• Terviseameti soovituste (hajutamine, 2+2 reegel, ruumide 50% täituvus vm) järgmine. Teostab koolijuht koostöös kooliõe ja juhtkonnaga. |
||
info liikumine). Teostab koolijuht koos juhtkonnaga (IT-juht, majandusjuhataja, õppealajuhatajad) https://docs.google.com/document/d/1KpvPp-Si-anoZOTrciiq7NhnHkgkCcHBjgQf0T0CKkQ/edit?usp=sharing
Isolatsiooni jäämine vastavalt PPA infole. |
Isolatsiooni jäämine vastavalt PPA infole. |
|
|
Õppetöö korraldus |
|
||
• Koolide õppetöö korraldus on tavapärane, kuid muudetud on kooli päevakava. Kooli päevakavas on tagatud aeg koolimajja sisenejate temperatuuri mõõtmiseks, klassi- ja tööruumide õhutamiseks (vähemalt 15 minutit), pindade puhastamiseks jm vajalik. Esimeste klasside tunnid algavad 8.55. https://docs.google.com/document/d/10smegDqVIRZo4-0cuCo4Hd_dIp_u3nI6d21sVGzXWA8/edit • Esimesel nädalal räägitakse kõikides klassides hügieeninõuete täitmise reeglitest ja üldistest koolis kehtestatud reeglitest, sõlmitakse kokkulepped nende täitmiseks. (klassijuhataja, aineõpetaja oma ainest/õpikeskkonnast lähtuvalt, nt kehaline kasvatus, kodundus jne.) Ühiskasutatavate ruumide (aula, võimla, söökla jm) kasutamisel tagab personal puhveraja puhastamiseks ja tuulutamiseks (vähemalt 15 minutit). • Õppeaasta alguses korraldatakse esimese 2 nädala jooksul lastevanematele infokoosolekud, kus tutvustatakse koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmeid ja võimalusi laste toetamiseks distantsõppel. https://docs.google.com/document/d/1E5CvEX1GlcCNlDVEd9j-4AuxUPWeLrGZlfQxHKYWEhc/edit?usp=sharing |
3) III kooliastmes 40% ulatuses õppetöö koolis ja 60% ulatuses distantsõpe või iseseisev töö. • Koolides toimub õppetöö kas koduklassi põhiselt, vahetustega õppena, osalise kontaktõppena või muul viisil vastavalt kooli eripärale, laste arvule ja kehtestatud piirangutele:
kõigi HEV õpilaste ja nende vanematega. |
koolis või kodus 50% ulatuses õppetööst.
|
Toitlustamise korraldus |
|
||
Uus toitlustamise kord: https://docs.google.com/document/d/10smegDqVIRZo4-0cuCo4Hd_dIp_u3nI6d21sVGzXWA8/edit
|
|
• Distantsõppel olevatele ja toidupakki soovivatele õpilastele korraldab kool koostöös Haridusametiga tsentraalselt ühesugused toidupakid 1x nädalas. Toidupakkide komplekteerimine ja jaotamine toimub koostöös toitlustajaga, kättesaamine on kodulähedasest koolist. Vajadusel ja võimalusel korraldatakse toidupakkide koju viimine. |
IKT vahendid ja keskkonnad |
- IT-juht on kaardistanud oma IKT vahendite olemasolu ja vajadusel jagab koolitöötajatele ning õpilastele; - IT-juht korraldab õpetajatele koolitused veebikeskkondade paremaks kasutamiseks; - IT-juht osutab abi ja konsulteerib õpetajaid, õpilasi ja vanemaid igapäevastes küsimustes; - IT-juht kajastab olulist infot kodulehel, ekooli vahendusel või facebooki vahendusel; - IT-juht osutab süsteemide haldamist ning tagab võimalusel abi või võtab ühendust Linna IT osakonnaga -IT-juht teostab igakuiselt tehnika kontrolli ning vajadusel asendab/parandab
|
- Distantsõppel kasutavad juhtkond ja õpetajad omavaheliseks suhtlemiseks, veebitundideks ja õpilaste toetamiseks sobivaid keskkondasid, järgides ka HTM, HARNO nõuandeid ja isikuandmete kaitse vajadust: Google Classroom, Google Meet, Zoom, Skype; - IT-juht laenutab distantsõppeks vajadusel ja võimalusel õpetajatele ja õpilastele kooli süle- ja tahvelarvuteid. Kool sõlmib välja laenutatud süle- ja tahvelarvutite osas lapsevanematega lepingud - IT-juht analüüsib õpilaste koduse interneti/ühenduse olemasolu (küsitluse kaudu). Koostöös Linna IT-ga ja Linnaosa Valitsusega organiseerib vähekindlustatud õpilastele vajalikud netipulgad, ruuterid vm või suhtleb sotsiaalhoolekandega vähekindlustatud õpilastele vajaliku interneti (lisa)mahu teemal. Ressursside puudumisel teeb kool taotluse haridusametile või linna IT-le, kes hindab vajadust ja hangib vastavalt vajadusele sobiva lahenduse (ruuter, netipulk vm). - IT spetsialist nõustab vajadusel abivajavaid veebikeskkondade kasutamise jm osas. Vajadusel edastab vastavad juhendid, õpetused (kirjalikud, videoformaadis vm). - IT-juht kajastab olulist infot kodulehel, ekooli vahendusel või facebooki vahendusel |
- Distantsõppel kasutavad juhtkond ja õpetajad omavaheliseks suhtlemiseks, veebitundideks ja õpilaste toetamiseks sobivaid keskkondasid, järgides ka HTM, HARNO nõuandeid ja isikuandmete kaitse vajadust: Google Classroom, Google Meet, Zoom, Skype; - IT-juht laenutab distantsõppeks vajadusel ja võimalusel õpetajatele ja õpilastele kooli süle- ja tahvelarvuteid. Kool sõlmib välja laenutatud süle- ja tahvelarvutite osas lapsevanematega lepingud - IT-juht annab teada ja esitab taotluse haridusametile või Linna IT teenistusele (vajab täpsustamist), kes õpilastest ja õpetajatest vajavad abi interneti (lisa)mahu osas ja keda kool / sotsiaalhoolekanne oma ressurssidega aidata ei jõua. Haridusamet / linna IT teenistus hindab vajadust ja hangib vastavalt vajadusele sobiva lahenduse (ruuter, netipulk vm). - IT spetsialist nõustab vajadusel abivajavaid veebikeskkondade kasutamise jm osas. Vajadusel edastab vastavad juhendid, õpetused (kirjalikud, videoformaadis vm). - Olulise info kiire kajastamine kodulehel, ekooli vahendusel või facebooki vahendusel. (IT-juht) |
Hügieen ja isikukaitsevahe ndid
|
|
||
|
• Viirusega saastunud kaitsemaskid, kindad vms isikukaitsevahendid utiliseeritakse nõuetekohaselt. |
visiiride puhastamise/desinfitseerimise eest.
|
Haldus ja korrashoid (hoone kasutamine ja koristamine jms)
|
|
||
• Klassiruumide regulaarne koristamine ja tuulutamine. Reguleeritakse direktori asetäitja majandusala ja kooliõe poolt. Tuulutamise eest vastutavad pedagoogiline personal, kes on saanud juhiseid koolijuhi poolt. |
|
|
|
• Mängu- ja spordiväljakute puhastamine/desinfitseerimine toimub peale kehalise kasvatuse tunni/treeningu lõppu lähtuvalt nõuetest, minimaalselt 1x koolipäeva jooksul. Teostab tehniline personal, kontrolli teostab direktori asetäitja majandusalal. |
Soovituslikud tegevused rollide kaupa
|
Roheline stsenaarium |
Kollane stsenaarium |
Punane stsenaarium |
Koolijuht |
• Tagab kriisiplaani valmimise lähtuvalt linna ja riigi juhistest 1.09.2020 ja erinevatele osapooltele tutvustamise. https://docs.google.com/document/d/1t70cH6sOkAxk12vKpfKPaFrClnyWX8H5fXTNUvC0AOw/edit?usp=sharing |
• Rakendab kriisiplaani, tagab selle täitmise asutuses.
|
|
• Koos juhtkonnaga hindab lähtuvalt olukorrast riske ja vajadust kokku kutsuda kriisimeeskond. |
• Juhib kriisimeeskonna tööd.
|
||
• On tööajal kättesaadav.
|
• On kättesaadav vajadusel ka väljaspool tööaega. |
• On kättesaadav 24/7. |
|
• Hindab kooli territooriumi kasutamise piiramise vajadust ja võimalusi (sh haldus- ja rendilepingud), korraldab haigustunnustega isikute kooliõe juurde/territooriumilt välja saatmise. |
• Piirab vajadusel juurdepääsu kooli territooriumile, korraldab haigustunnustega isikute kooliõe juurde/territooriumilt välja saatmise. |
• Sulgeb juurdepääsu kooli territooriumile. |
|
• Lepib kokku infojagamise reeglid (meediaga suhtlemine, huvigruppide informeerimine, korralduste andmine jms) ja suhtluskanalid, et tagada kooli kodulehe jt infokanalite aja- ja asjakohasus. |
• Juhib infovahetuse korraldamist asutuse sees ning kooli kodulehe jt infokanalite aja- ja asjakohast täitmist. |
||
• Korraldab isikukaitsevahendite kättesaadavuse ning kasutamise vastavalt reeglitele. |
• Korraldab võimalused ja vahendid personali kaugtööks ning õpilaste distantsõppeks. |
• Jälgib, et liikumine kontakt- ja distantsõppe vahel oleks sujuv, monitoorib kaugtöö rakendamist. |
• Monitoorib kaugtöö rakendamist. |
|
• Korraldab õpilaste toitlustamist lähtuvalt olukorra soovitustest ja päevaplaanist. |
• Korraldab ringi õpilaste toitlustamise lähtuvalt muutunud olukorra reeglitest ja soovitustest. |
||
|
• Vajadusel korraldab koostöös õppejuhi ja HEVKOga ringi personali tööülesanded. |
||
• Planeerib koostöös juhtkonnaga ja tugipersonaliga valmisolekut psühholoogiliseks toeks õpetajatele ja õpilastele. |
• Korraldab õpetajatele ja õpilastele psühholoogilise toe kättesaadavuse, vajadusel kaasab koolivälise toe. |
||
Õppealajuhataja |
• Korraldab augusti viimasel nädalal kooliperega koostöös kooli reeglite koostamise, milles kirjeldatakse lähtuvalt üldistest muudatustest: hügieeninõuete järgimine koolis, koolipäeva/koolitundide algus- ja lõpuajad, vahetundide pikkus, sh eraldi söögivahetunnid, õppenädala pikkus ja ülesehitus kooliastmeti, sh tugiteenuste osutamise, pikapäevarühma ja huvitegevuse ajaline järjestus ning ajaline kestus (nt distantsõppepäevad, 4päevane kontaktõppega koolinädal jms), koolitundide korraldus (lepitakse kokku õpiülesannete andmise ja teadmiste kontrollimise sagedus, viisid ja korraldus erinevates olukordades), koolimajas liikumine, söökla ja raamatukogu töökorraldus, pikapäevarühma töökorraldus (selle olemasolul) jne, mida koolis edaspidi järgitakse.
Lähtuvalt üldistest nõuetest tuleb koolil valida õppetöö toimumise viis. See saab olla kas koduklassi põhiselt, vahetustega õppena, osalise kontaktõppena või muul viisil vastavalt kooli eripärale, laste arvule ja kehtestatud piirangutele. Koostatakse kava, milliseid õppeaineid/milliseid õppetegevusi õpitakse koolis ja milliseid distantsilt.
|
kontaktõppena või muul viisil vastavalt kooli eripärale, laste arvule ja kehtestatud piirangutele.
Muudatused peavad olema kõikidele osapooltele teatavaks tehtud ning kergesti kättesaadavad kooli kodulehelt.
|
Muudatused peavad olema kõikidele osapooltele teatavaks tehtud ning kergesti kättesaadavad kooli kodulehelt.
(vajadusel grupiti).
|
Õpetaja
|
jm): I klasside tundide algus 8.55, söögivahetundide aja ümberkorraldamine/pikendamine, kätepesu kottaldamine oma ainekabinetis, kooli sisenemine ja väljumine erinevate välisuste kaudu, õpilaste liikumine koolimaja trepikodades võimalusel hajutatud.
oluline õpetada kontakttunnis ja mida on õpilane võimeline õppima iseseisvalt juhiste abiga
|
|
HEVKO ja tugisüsteemid |
• HEVKO koordineerib tugisüsteemide tööd. |
||
|
Kehtivad rohelise olukorra nõuded ja lisaks: • HEVKO kuulub kooli kriisimeeskonda ja koordineerib kooli tugispetsialistide töökorraldust.
distantsnõustamised – lapsed, lapsevanemad, õpetajad, teised koolitöötajad.
|
Kehtivad eelnevate olukordade nõuded ja lisaks: • HEV õpilastele on tagatud üks-ühele kontakttunnid koolis või kodus 50% ulatuses õppetööst. • HEVKO hindab õppija abivajadust ja otsustab spetsialisti/õpetaja lapsele kojuminemise vajaduse. |
Kooliõde |
• Tegeleb oma igapäevaste ülesannetega (tervisekontroll, vaktsineerimine, esmaabi andmine ja riskirühma laste jälgimine toimub ühekaupa). Enne protseduuride tegemist Covid-19 kontakti osas uurimine ja temperatuuri mõõtmine. |
|
|
• Viib läbi tervisekasvatust vastavalt planeeritule individuaalselt ja grupiviisiliselt. Pöörab erilist tähelepanu kätepesemise, hügieenireeglite, hingamisteede hügieeni, rühi ja silmade tervishoiu teemadele. |
• Viib läbi tervisekasvatust vastavalt riigi ja kooli epidemioloogilisele olukorrale enamasti individuaalselt. Pöörab erilist tähelepanu hügieenireeglite, kätepesu, hingamisteede hügieeni, |
|
rühi, silmade ja vaimse tervise teemadele. |
teiste terviseriski omavate laste ja nende vanematega, selgitab välja abivajaduse ning nõustab pädevuse piires.
|
||
Haigestunud lapse vastuvõtt (kõiki lapsi käsitletakse kui potentsiaalsed Covid-19 nakatunuid):
NB! Covid-19 kahtluse korral peab laps olema isoleeritud, vajalik tagada lapse järelevalve ja teiste isikutega kontakti vältimine. Kui laps jääb kabinetti, peab õde vastuvõtu lõpetama.
|
||||
Õpilane |
|
|
||
|
kooli ning täidab antud ülesandeid.
|
|||
|
|
COVID-19 lisamaterjalid
-
Vabariigi Valitsuse kõige ajakohasem info:
https://www.kriis.ee/et/koroonaviiruse-abc
https://www.kriis.ee/et/haridus-kultuur-sport
Hariduse valdkonna juhised: https://www.kriis.ee/et/haridus-ja-distantsoppe-korraldus
Kultuuri valdkonna juhised: https://www.kriis.ee/et/kultuur-sport-ja-uritused
Spordi valdkonna juhised: https://www.kriis.ee/et/trennid-ja-huviringid
-
Haridus- ja Noorteameti juhised koolidele: https://www.hm.ee/et/koroona https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_koolialgusepakett_a4_2020-2021_viimane.pdf
-
Terviseameti kõige ajakohasem info: https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus
Terviseameti juhised ja soovitused: https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised
Terviseameti COVID-19 käitumissoovitused jaekaubandus- ja toitlustusettevõtetele:
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID-
19/juhis_jaekaubandus_toitlustus_11.06.20.pdf
Amet |
Kontakttelefon |
Asutus |
Kontakttelefon |
Direktori KT Rita Rumm
|
6218185 |
Tallinna Haridusameti kantselei |
640 4590 |
Õppealajuhatajad Viktorija Sipilova
|
6218313 |
Haridus- ja Teadusministeeriumi infotelefon |
5690 0353 või 5690 0340 |
Haldusjuht/majandusjuht Rita Januskevitsute
|
55990976, 6218184 |
Koroonaviirusega seotud küsimuste infotelefon |
1247 |
HEVKO Julia Morozova
|
6218185 |
Perearsti nõuandetelefon |
1220 või 634 663 |
Kooliõde Jelena Lebedeva
|
56200154 |
|
|
IT-juht Jelena Demjantšuk
|
56073407 |
|
|
Sekretär Mare Jurtom |
53954808 |
||
Sotsiaaltöötaja Ljudmila Krjukova |
55689677 |
||
Õpetaja Margarita Müürsepp |
58500645 |
||
Huvijuht Lada Kudrjašova |
5526537 |