План развития

TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL

TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA  AASTATEKS 2016 - 2022

Tallinn 2015

 

SISUKORD

 

1. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI TUTVUSTUS

1.1. Lühiajalugu ja hetkeolukord 

2. VISIOON, MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED

3. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI (GÜMNAASIUMI) ARENGUKAVA 2011-2015 TÄITMISE ANALÜÜS

3.1. KOOLI TUGEVUSED NING PARANDUSED LÄHTUVALT SISEHINDAMISARUANDEST VALDKONNITI

3.1.1. Eestvedamine ja juhtimine

3.1.2. Personalijuhtimine

3.1.3. Koostöö huvigruppidega ja nendega seotud tegevused

3.1.4. Ressursside juhtimine

3.1.5. Õppekasvatusprotsess ja õpilasega seotud tulemused

4. TURVALISUSE TAGAMINE KOOLIS

5. ARENGUKAVA PEAEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA UUE ARENGUKAVA PERIOODIL

5.1. Arengukava peaeesmärgid aastateks 2016-2022 ja nendega seotud kriitilised edutegurid

5.2. Arengukava tegevuskava valdkondade lõikes

5.2.1. Eestvedamine ja juhtimine

5.2.2. Personalijuhtimine

5.2.3. Koostöö huvigruppidega

5.2.4. Ressursside juhtimine

5.2.5. Õppe- ja kasvatusprotsess 

6. ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUS

6.1. Koolituspõhimõtted

6.2. Koolitustel osalemine

7. ARENGUKAVA KINNITAMISE JA UUENDAMISE KORD 

8. LISAD

 

SISSEJUHATUS 

Tallinna Mahtra Põhikooli arengukava lähtub:

 

●       Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest,

●       kooli sisehindamise tulemustest,

●       Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast,

●       Tallinna linna arengukavast,

●       kooli sisehindamise tulemustest,

●       teistest seadusandlikest aktidest ja riiklikest strateegiatest. 

Kooli arengukava on koostatud koostöös personaliga kooli juhtkonna ja pedagoogilise kollektiivi arutelude ja ajurünnakute käigus, kus:

●   analüüsiti kooli hetkeolukorda,

●   pandi paika uue arenguperioodi peaeesmärgid,

●   sõnastati tegevused eesmärkide saavutamiseks,

●       pandi paika kooli põhiväärtused.

 

1. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI TUTVUSTUS

1.1. Lühiajalugu ja hetkeolukord

•      01.09.1983 avati Tallinna 58. Põhikool

•      1985. aastal nimetati Tallinna 58. Põhikool ümber Tallinna 58. Keskkooliks

•      1998. aastal nimetati Tallinna 58. Keskkool ümber Tallinna Mahtra Gümnaasiumiks

•      2014. aastal kool reorganiseeriti ja nimetati ümber Tallinna Mahtra Põhikooliks

Põhikooliastmes toimub õppetöö põhiliselt vene keeles, kuid osa aineid õpetatakse eesti keeles: eesti lastekirjandust (5.kl.), kunsti (4.-9.kl.), loodusõpetust (4.-6.kl.) ja kehalist kasvatust (8.-9.kl.) (Lisad 3 ja 4).

Varase keelekümbluse klassides toimub õppetöö eesti keeles (1.-5.kl). Kool töötab ühes vahetuses ning lisaks põhiõppetööle töötavad ka ettevalmistusklassid.

Koolihoone on renoveeritud 2008/2009.õppeaastal. Alates 2009/2010. õppeaastast on nii õpilastele kui ka õpetajatele tagatud kaasaja nõuetele vastav keskkond ja tingimused.

TMPK-as tegutsevad ka huvialaringid (Lisa 5). 

Kool osaleb rahvusvahelistes, vabariiklikes ja linna projektides, koolis tegutseb õpilasesindus ning on olemas kaasaegne raamatukogu, söökla, puhvet, tervisekabinet, töötavad õpiabi õpetajad, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Momendil pikapäevarühmad ei tööta, kuid esimesel võimalusel planeeritakse need uuesti avada.

Hetkel töötab koolis 59 inimest, neist 46 on pedagoogid (Lisa 2). 

Koolis õpib 01.09.2015 seisuga 672 õpilast 30 klassikomplektis (Lisa 1). 

Kooli sümboolika: 

Koolil on oma logo: stiliseeritud M täht sümboliseerib põhikooli kolme õppeastet, mille vundamendiks on avatud raamat – teadmiste sümbol. 

Kooli traditsioonid:

●       teadmiste päev

●       spordipäevad

●       õpetajate päev

●       esimese klassi õpilaste rebaseks löömine

●       eesti- ja vene rahvakalendri tähtpäevade tähistamine

●       kodanikupäev

●       direktori vastuvõtt parimatele õpilastele ja Aasta Õpetaja konkursi võitjate autasustamine

     ●   jõuluüritused

●   vilistlaste õhtu

●       valentinipäev

●       iseseisvuspäev

●       naistepäev

●   moenädal

●       emakeelepäev

●       ainepäevad

●       aabitsapidu

●       lasteloomingu festival

●       rahvusvaheline festival “Meid ühendab looming”

●       emadepäev

●       lõpupeod

●       suvine linnalaager

●       lastekaitsepäev

●       õppekäikude päev

 

Kooli huvipooled:

●       õpilased sh õpilasesindus

●       kooli pedagoogiline ja mittepedagoogiline personal

●       lapsevanemad ja hoolekogu

●       Tallinna linn e. Kooli pidaja

●       koostööpartnerid

 

2.     VISIOON, MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED

 

Visioon

Õpilane õpib Tallinna Mahtra Põhikoolis ja omandab ühiskonnas aktsepteeritud konkurentsi-võimelise põhihariduse ning temast kujuneb haridust ja teadmisi hindav aktiivne noor inimene, kellel on võimalus jätkata õpinguid Eesti või välismaa koolides. Teiselt poolt kindlustab kool eeldused elus toimetulekuks ka hariduslike erivajadustega lastele ja annab neile võimaluse vabariigi tööturul konkureerimiseks.

 

Missioon

Tallinna Mahtra Põhikooli missiooniks on tagada uue Riikliku õppekava tingimustes, turvalises ja kaasaegses õpikeskkonnas, kõikidele õpilastele vastavalt nende individuaalsele arengule ja võimetele võrdsed võimalused õppimiseks ja arenguks, valmistada õpilased ette iseseisvaks ja edukaks toimetulekuks kaasaegses multikultuurses ühiskonnas. 

Kooli tunnuslause: Kool on laste jaoks 

Põhiväärtused

●       avatus ja koostöö

●       uued teadmised ja pidev areng

●       algatusvõime ja loovus

●       julgus ja vastutus

●       koolirõõm ja turvalisus

●       ühtekuuluvustunne ja meeskonnatöö

●       suhtlemis- ja koostöökultuur

●       individuaalne ja innustav lähenemine õpilasele

●       professionaalsus ja innovaatilisus

 

3.   TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI (GÜMNAASIUMI) ARENGUKAVA 2011-2015 TÄITMISE ANALÜÜS

 

Tallinna Mahtra Põhikooli (Gümnaasiumi) arengukava 2011-2015 täitmist võiks iseloomustada järgmiselt:

Nimetatud perioodil keskenduti õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmisele ning valdkonna pidevale parendusele. Kool on olnud avatud uutele ideedele, õppeasutust iseloomustavad ettevõtlikkus, loovus, originaalsus, riskijulgus, muutustega kohanemine. Kindlalt on toetatud õpilaste ning töötajate loovust ja entusiasmi, väärtustatud inimeste töösse pühendumist. On pööratud tähelepanu ja tähtsustatud multikultuursust ja rahvusvahelisust haridusasutuse töös, millest räägivad kontaktid teiste maade koolidega. Loodud on innovatsiooni soodustav ning arenev keskkond haridusasutuses. Tekkinud on haridusasutuse sisemine kultuur, milles on väga tähtis olnud direktori roll. Koolis on väärtustatud koostööd meeskonna- ja teiste huvigruppide vahel. Loodud on turvaline, tervislikke eluviise arendav õpikeskkond. Haridusasutuse töö on olnud efektiivne, toimunud on selle otstarbekas ja läbimõeldud korraldamine ning majandamine. 

Põhikooli (Gümnaasiumi) arengukava 2011–2015 perioodil toimunud muutused:

1.  Õppe- ja kasvatustöö osas

●       Õpetajad on aktiivselt osalenud erinevatel metoodika- ja ainealastel koolitustel.

●       Õpilased on osalenud rahvusvahelistel ja linnaolümpiaadidel ning konkurssidel.

●       Eksami ja tasemetööde tulemused on mõnedes ainetes paranenud ning on kõrgemad riigi keskmistest.

●       Koolis on paranenud õpilaste õppeedukus, õppetöö parendamiseks on kasutatud võimalikke tugimeetmeid: individuaalset õppekava, pikapäevarühma, logopeedilist abi, psühholoogilist nõustamist, sotsiaaltöötaja nõustamist, koduõpet, suunamist eriarsti nõustamisele, koostööd alaealiste komisjoniga. Õpilastel on olnud võimalik saada abi aineõpetajalt (konsultatsioon, töö andekatega, diferentseeritud hindamine, juhendid individuaalseks tööks, koostöö vanematega).

●       Alustati üleminekut eestikeelsele aineõppele gümnaasiumiastmes. Niikaua kui koolis töötas gümnaasiumiaste, õpetati eesti keeles peale eesti keele põhikursuste veel eesti kirjandust, ühiskonnaõpetust, muusikaõpetust, eesti ajalugu, geograafiat, kunsti ja kunstiajalugu, riigikaitset, kehalist kasvatust ja majandusõpetust ning põhikooliastmes eesti kirjandust, kunsti, loodusõpetust ja kehalist kasvatust. Paljudes ainetundides õpetatakse ka eestikeelset terminoloogiat.

●       Igal õppeaastal on täiendatud ja parandatud kooli õppekava.

●       Metoodiliste ainepäevade ja -nädalate läbiviimine on saanud traditsiooniks.

●       On välja töötatud tugisüsteem psühholoogi, õpiabiõpetaja (logopeedi) ja sotsiaaltöötaja poolt, mitmekülgselt on lahendatud probleeme, mis on seotud nn raskete õpilastega.

 

2.  Organisatsiooni kultuuri osa

●      Koostöös huvigruppidega on väljatöötatud kogu personali poolt ühised väärtused ja ülesanded, mis on fikseeritud kirjalikult kooli arengukavas aastateks 2011-2015, mis on kooli koduleheküljel.

●     Kooli personal on olnud teadlik kooli arenguplaanidest ja -eesmärkidest. Õppeaasta alguseks on alati koostatud kooli üldtööplaan, mille tugevusi ja parendustegevusi on analüüsitud õppeaasta lõpus selleks, et ellu viia muudatused järgneval õppeaastal. Kooli üldtööplaanis on arvestatud kooli, Tallinna linna ja Eesti Vabariigi prioriteetidega.

●       Välja on kujunenud tugev meeskond, kes suudab otsuseid vastu võtta ja nende täitmise eest ka vastutada.

 

3.  Omanäolisuse arendamise osas

 ●        Kooli kodulehekülg on muutunud kaasaegsemaks ning vastab tänapäeva nõuetele.

●        Aineõpetajate ja klassijuhatajate koostööna on muutunud õppekäigud ja -ekskursioonid TMPK õppeprotsessi lahutamatuks osaks.

●        Regulaarselt on toimunud lastevanemate koosolekud ja päevad.

●        Kooli hoolekogu töö on muutunud aktiivseks ja professionaalseks.

●        Õpilasomavalitsus on kaasatud kooli tähtsamate küsimuste lahendamisse huvitegevuse korraldusse.

●        Koolis valitseb õpilaste kõrge rahulolu huvitegevusega, huvitegevuse mõju on olnud õpilaste õpitulemustele positiivne ning tänu sellele ei esine enam palju põhjuseta puudumisi.

 

4.  Õpi- ja töökeskkonna osas

●        Kooli hoone ja territoorium on renoveeritud, mille tulemusena on koolis loodud tingimused vajalikuks õpi- ja töökeskkonnaks ning pandud alus headele võimalustele õppe- ja kasvatustegevuseks.

●        Kollektiivis valitsev atmosfäär ei ole pingeline. Kooli töötajad on kollektiivis valitseva psühholoogilise atmosfääriga rahul.

●        Võrreldes eelneva perioodiga on kollektiivis valitseva psühholoogilise atmosfääri pingelisuse tase langenud. Nii on praegu kollektiivis valitsev psühholoogiline atmosfäär võrreldes eelneva perioodiga on heatahtlikum ja rohkem rahulolu pakkuv.

●        Tallinna Mahtra Põhikoolis on olemas mitmeastmeline edukalt toimiv personali tunnustamise ja motiveerimise süsteem.

Tallinna Mahtra Põhikooli arengukava koostamise töörühm leiab, et kooli arengukava aastateks 2011 – 2015 poolt püstitatud eesmärgid ja ülesanded said täidetud ja ellu viidud.

 

3.1. KOOLI TUGEVUSED NING PARANDUSED LÄHTUVALT SISEHINDAMISARUANDEST VALDKONNITI

 

3.1.1. Eestvedamine ja juhtimine

Tugevused

●       Kooli arengukava täitmist jälgitakse pidevalt, analüüsitakse ning vajadusel tehakse muudatusi ning täiendusi.

●       On välja töötatud kooli sisehindamise kord.

●       Kooli sisehindamise meetodid on mitmekülgsed, hinnatakse koolielu olulisi valdkondi

●       Arendustegevusse on kaasatud olulisemad huvigrupid.

●       Toimub tihe ja tulemuslik koostöö kooli hoolekoguga.

●       Kooli eelarve planeerimine ja eelarve täitmise jälgimine on süsteemne.

 

Parendusettepanekud

●       Tõsta operatiivsust tagasiside saamiseks erinevatelt huvigruppidelt.

●       Kaasata maksimaalne arv pedagooge meeskonnatöösse.

 

3.1.2. Personalijuhtimine

Tugevused

●       Kõik ametikohad on täidetud, koosseisunimestikku muudetakse vastavalt eelarve võimalustele ja kooli vajadusele.

●       Uute töötajate valimisel juhindutakse kooli põhiväärtustest ja kvalifikatsiooni nõuetes.

●       Kooli personal on stabiilne, 96% pedagoogidest vastab kvalifikatsiooni nõuetele.

●       Kooli juhtkond arvestab personalivajadust juba ette.

● Infovahetus personaliga toimub kõikidel tasanditel süsteemselt, kasutatakse erinevaid infokanaleid ja viise (infotunnid, juhtkonna nõupidamised, eraldi klassijuhatajate infotunnid ja seminarid, metoodilised- ja õppenõukogu koosolekud, iganädalased tehnilise personali koosolekud, ümarlauanõupidamised erinevates tööküsimustes, töömeilid, infostendid, kooli kodulehekülg, siseveeb, juhtkonna ajaveebid jne).

 

Parendusettepanekud

 

●       Parandada töötajate riigikeeleoskust.

●       Anda süsteemset abi noortele pedagoogidele.

●       Arendada personali analüüsioskust (koolitus, seminar, psühholoogi konsultatsioon).

●       Anda õpetajatele E-kursuse koostamise ja e-õppe metoodika koolitusi ja e-õppe seminaride korraldamise võimalusi.

●       Täiustada personali hindamis- ja motiveerimissüsteemi.

●       Aktiviseerida passiivsemaid töötajaid kollektiivis,et nad rohkem otsuste tegemisel kaasa räägiksid.

 

3.1.3. Koostöö huvigruppidega ja nendega seotud tegevused

Tugevused

●       Süsteemsus on tagatud, sest partnerlus ja avalikud suhted on hästi läbimõeldud ja järjekindlad.

●       Vanematega suhtlemisvahenditeks on e-kool ja kirjavahetus meili teel. 

Lisaks väljatöötatud infosüsteemile näidatakse ürituste videosid koridoridesse paigutatud ekraanidelt. Kooli TV ja raadio kaudu teavitatakse õpilasüritustest. 

On loodud infovahetussüsteem koostööks erinevate huvigruppide vahel:

●         infotund (töötajatele)

●         klassijuhatajatund (õpilastele)

●         teadete tahvel

●         kooliraadio

●         e-kool

●         kooli koduleht

●         siseveeb

●         blogid (juhtkonna liikmed, õpetajad, õpilasesinduse ja hoolekogu liikmed)

●       Kooli huvitegevuse kavandamisse on kaasatud kooli kogukonna esindused, kes annavad soovitusi ja teevad ettepanekuid.

●       On moodustatud töörühm,mille koosolekutel töötatakse välja soovitusi erinevate kogemuste ja küsitluste (õpetajad, õpilased, õpilasomavalitsus, lapsevanemad) järgi.

●       Kooli kogukonna esinduste koostöö (juhtkond, hoolekogu, metoodikanõukogu, klassijuhatajate seminar, õpilasomavalitsus) on mitmekülgne ja tõhus.

●       Toimub planeeritud, mitmekülgne ja tõhus koostöö hoolekoguga. Hoolekogu võtab aktiivselt osa õppekasvatustööst ja kooli arendamisest.

●       Toimub koostöö välisriikide koolidega. Kohtumised kooliväliste partneritega, tänukirjad, külaliste raamat. Osalemine UNESCO ühendkoolide võrgustikus (UNESCO Associated Schools Network).

●       Jätkatakse traditsiooniliste klassiväliste ürituste läbiviimist.

●       Arvestatakse huvigruppide ettepanekute ja soovitustega.

 

Parendusettepanekud

●       Mõelda välja ja viia läbi sisu ja vormi poolest uusi üritusi.

●       Tihendada huvigruppide koostööd probleemide lahendamisel, ürituste korraldamisel ja läbiviimisel.

●       Kutsuda erinevate õppeasutuste esindajaid infotundidesse esinema.

●       Tihendada koostööd eesti õppekeelega koolide ja lasteaedadega (viia läbi ühisüritusi).

●       Mitmekesistada ekskursioonide temaatikat, viia läbi õppekäike koos eesti õppekeelega koolidega.

 

3.1.4. Ressursside juhtimine

Tugevused

●       TMPK eelarve koostamine lähtub arengukavast,on koostatud pikaajalisele kogemusele tuginedes, arvestab igapäevaseid vajadusi,on kooli põhieesmärgi saavutamise teenistuses. Eelarve koostamisel nähakse ette igaaastaseid investeeringuid kooli materiaal-tehnilise baasi arendamiseks, mis omakorda tagab keskkonnasäästliku majandamise.

●       Personal on kujundanud koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna.

●       Igal õpilasel on töökoht vastavalt tema kasvule ja vajadustele.

●       Kooli õppe-ja üldotstarbelised ruumid on puhtad ning kooli maa-ala heakorrastatud.

●       Hoone ruumiprogramm võimaldab kvaliteetselt täita riiklikust õppekavast tulenevaid nõudeid.

●       IKT-keskkond vastab õppekeskkonna vajadustele.

●       IKT võimalusi kasutatakse õppeainete õpetamisel maksimaalselt.

●       Õpilastel on võimalik kasutada IKT-vahendeid tundides ja tunnivälisel ajal õpiülesannete täitmiseks.

●       Süsteemselt uuendatakse õppeinventari, ITK-vahendeid, õpikuid ning õppematerjale.

●       Kooli raamatukogu toetab õppekava, kujundab lastes huvi lugemise ja õppimise vastu, võimaldab juurdepääsu erinevatele infoallikatele.

 

Parendusettepanekud

●       Laiendada olemasoleva traadita võrgu ulatust.

●       Kooli B-korpuse WIFI võrk vajab arendamist.

●       Tõsta LAN ühenduse kiirust 100 Mbit/s-lt 1 Gbit/s-le.

●       Uuendamata jäänud koolimööbli asemel soetada uus.

●       Vahetada poiste tööõpetuse klassides kahe ruumi põrandad.

●       Väikeses võimlas vahetada põrand.

●       Suurendada interaktiivsete tahvlite ja esitlusvahendite arvu.

●       Koostada raamatukogu e-kataloog.

●       Tagada kord ja puhtus koolistaadionil.

 

3.1.5. Õppekasvatusprotsess ja õpilastega seotud tulemused

Tugevused

●       Koolis on koostatud uus õppekava, kus arvestatakse üleminekut uuele Riiklikule õppekavale. Nimetatud protsess on süsteemne ja järjepidev tegevus.

●       Toimub igaaastane tegevuse hindamine koolitöötajate ja õpetajate poolt, näiteks hinnatakse ainekavade ja individuaalsete õppekavade realiseerimist, õpilastega arenguvestluste pidamise korrast kinnipidamist.

●       Õppeprotsessis kasutatakse mitmekülgseid vahendeid, sealhulgas kaasaegseid infotehnoloogilisi meetodeid.

●       Õppekorraldus toetab tervislike eluviiside kujundamist, väärtustatakse ja edendatakse kehalisi harjutusi värskes õhus ja spordihallis.

●       On edukalt kasutusele võetud elektrooniline dokumentatsioonisüsteem google keskkonnas.

●       Õppekorraldus on tõhustatud parema infovahetuse kaudu, informatsiooni edastatakse mitmel viisil ja info on kergesti kättesaadav.

●       Jätkub õppetegevuse pidev kaasajastamine erinevate täiendkoolituste kaudu ( Lisa 6).

●       Toimub kooli juhtkonna, abiteenuste ja personali tihe koostöö õppekorralduse valdkonnas.

●       Õpetajad osalevad aktiivselt kooli ainesektsioonide töös ja planeerivad korrapäraselt järgmiste õppeaastate tegevusi, lähtudes oma töö analüüsist.

 

Parendusettepanekud

●       Parandada lõpueksamite ja tasemetööde tulemusi, eriti matemaatikas ja eesti keeles (Lisa 8).

●       Pöörata tähelepanu õpilaste kasvatamisele ainealase ja klassivälise töö kaudu (õpilaste tagasiside, arenguvestlused).

●       Võtta erilise tähelepanu alla õpilaste ja töötajate turvalisus.

     ●       Täiustada ainete õpetamist eesti keeles. Aktiivsemalt kasutada eestikeelset terminoloogiat                       tundides.

●       Tõhustada innovatsioonimeetmeid ainete õpetamisel.

●  Korraldada eesti, inglise keele ja matemaatika õpetamine nii, et oleks arvestatud õpilaste erinevat teadmiste taset, st erineva tasemega gruppide moodustamist eespool nimetatud õppeainetes.

●       Pöörata veelgi suuremat tähelepanu tööle andekate õpilastega.

●       Luua soodsad tingimused õpilaste arenguks koolis, arvestades erinevat keelekeskkonda ning ühiskonna multikultuursust.

 

Õpilase areng ja tugisüsteemid

Tugisüsteemi töö eesmärgid koolis:

●       Haridusliku erivajadustega laste arengu toetamine

●       Tugimeetmete rakendamine

●       Õpikeskkonna muutmine õpilase sõbralikumaks

 

Tugevused:

●       Õpetajatele ja lapsevanematele on tutvustatud psühholoogilisi, sotsiaal-õiguslikke teadmisi.

●       On täiendatud vanematelt tagasiside saamise viise.

●       On kaasatud aktiivsemalt vanemaid koostööle probleemsete olukordade lahendamisel.

●       On korraldatud süstemaatiline ümarlaudade läbiviimine koostöös lapsevanematega.

●       HEV õpilastega töö tõhustamiseks on loodud tugisüsteemi töörühm.

 

●       Õpiabi osutamiseks tegelevad õpiabirühma õpetajad koostöös psühholoogiga.

●       Õpiabirühmade töös rakendatakse kaasaegseid meetodeid.

●       Tehakse koostööd teiste koolide sotsiaalpedagoogide ja psühholoogidega.

●       Kooli tugisüsteem töötab tulemuslikult, rakendatud tugimeetmed on avaldanud positiivset mõju (Lisa 7).

 

Parendusettepanekud:

●   Suurendada veelgi tihedamas koostöös ettevalmistusklasside õpetajatega psühholoogi rolli esimeste klasside komplekteerimisel, arvestades laste individuaalset eripära ning kasutades vahetut vaatlemist.

●       Arendada koostööd lastevanematega õpilaste abistamiseks ning koolis pakutava õpiabirühma abi propageerimine.

●       Uute tõhusate meetmete otsimine õpiraskustega õpilaste abistamiseks.

 

Lõimumine

Muukeelse kooli üks tähtsamaid arengusuundi on integratsioon ehk lõimumine Eesti ühiskonda ning võõrkeelte õppimine ja õpetamine. TMPK on orienteeritud positiivse ja meeldiva pedagoogilise keskkonna loomisele, mis aitab õpilastel avada enesearengu sisemised stiimulid, kujundada oma käitumise kõlbelisi komponente ning olla Eesti ühiskonna aktiivne ja seadusekuulekas liige. Integratsioon ehk lõimumine on eelkõige

●       Oma rahva keele ja kultuuri säilitamine ja arendamine

●       Enesemääratlemine kodanikuna

●       Teiste kultuuride ja keelte väärtustamine

●       Lõimumine Eesti ja Euroopa Liidu ühiskonda

     ●     Osalemine ülemaailmses kultuuriruumis

Ühine haridussüsteem aitab eri rahvusest noortel lõimuda Eesti ühiskonda. Eesti seadusandlus võimaldab saada põhihariduse emakeeles, üleminek eestikeelsele õppimisele on võimalik siis, kui põhikoolis on loodud vajalikud tingimused eesti keele õppeks. Protsessi normaalseks sujumiseks on Tallinna Mahtra Põhikoolis loodud selleks kõik vajalikud tingimused.

●       Kvalifitseeritud kaader

●       Tehniline varustatus

●       Eestikeelsed õppevahendid

●       Tänapäevane infotehnoloogia

Praeguseks on koolil olemas kvalifitseeritud eesti keele õpetajad ja aineõpetajad, kes õpetavad aineid eesti keeles (Lisa 4). Hetkel õpetatakse Tallinna Mahtra Põhikoolis eesti keeles põhikooliastmes eesti kirjandust, kunsti, loodusõpetust ja kehalist kasvatust. Paljudes ainetundides õpetatakse ka eestikeelset terminoloogiat. Koolis tegutseb varase keelekümbluse ettevalmistusklass ning töötab 5 keelekümblusklassi. Kõikide nende ainete õpetajad vastavad kvalifikatsioonile. Eestikeelne aineõpe põhikoolis annab õpilastele hea võimaluse täiendada ja praktiseerida eesti keelt.

 

Tugevused

●       On olemas pidev tagasiside õpetajate lõimumisalase töö kohta.

●       Õpikeskkond toetab lõimumisprotsessi.

●       Korraldatakse lõimumist toetavaid ühisüritusi erinevatel tasanditel.

●       Osaletakse lõimumist toetavates koostööprojektides.

●       Arendatakse koostööd eesti õppekeelega koolidega.

●    Koolis õpetatakse eesti keeles rohkem aineid, kui riiklik õppekava ette näeb. 

 

Parendusnäitajad

●       Täiustada ainete õpetamist eesti keeles. Aktiivsemalt kasutada eestikeelset terminoloogiat tundides.

●       Tihendada koostööd eesti õppekeelega koolidega (nt koos läbi viia vastlapäeva).

●       Mitmekesistada ekskursioonide temaatikat, viia läbi õppekäike koos eesti õppekeelega koolidega.

●       Parandada töötajate riigikeeleoskust.

●       Jätkata õppeainete õpetamist eesti keeles: eesti kirjandus, kunst, loodusõpetus ja kehaline kasvatus ning eestikeelse terminoloogia kasutamine mõnede ainete õpetamisel.

●       Lõimitud tundide läbiviimine (eesti keel + muu aine) LAK-õppe metoodika alusel.

●       Varase keelekümbluse ettevalmistusklassi töö jätkamine.

●       Varase keelekümblusklasside töö jätkamine.

●       Eesti keeles aineid õpetavate õpetajate täiendkoolitused. LAK-õppe metoodika.

●       Riigikeele õpetamise kvaliteedi tõstmine põhikooliastmes.

●       Raamatukogufondi täiendamine eestikeelse kirjandusega (teatmikud, õppekirjandus, sõnastikud).

●       Koostöö eesti õppekeelega koolide ja lasteaedadega.

 

4.     TURVALISUSE TAGAMINE KOOLIS

Turvalisuse tagamise meetmed koolis:

●       Kriisikäitumise koolitus nii personalile kui õpilastele.

●       Esmaabi koolitused.

●       Õpilaste liiklusalane koolitus igal õppeaastal.

●       Korra pidamine koolimajas.

●       Võõraste inimeste sisenemise kontroll.

●       Ennetustöö tubaka, meelemürkide ja alkoholiprobleemide vältimiseks.

 

5.   ARENGUKAVA PEAEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA UUE ARENGUKAVA PERIOODIL

 

5.1. Arengukava peaeesmärgid aastateks 2016-2022 ja nendega seotud kriitilised edutegurid

Tallinna Mahtra Põhikooli eesmärgid tulenevad kooli visioonist ja annavad kogu personalile ettekujutuse sellest, millised me peame olema, et lähtuvalt põhiväärtustest tegeleda kooli arendamisega.

Lähtudes riigi ja linna prioriteetidest, uuest Põhikooli riiklikust õppekavast ning Põhikooli ja gümnaasiumiseadusest püstitab Tallinna Mahtra Põhikooli ajavahemikuks 2016- 2022 järgmised eesmärgid:

1. Kooli õppe- ja kasvatustegevus vastab õppija võimetele, vajadustele ning huvidele. Selleks on vajalik

●       arendada edasi turvalist ja kaasaegset õpikeskkonda

●       täiustada õpilasi toetavat tugisüsteemi lähtudes iga õpilase individuaalse arengu võimalustest

●       mitmekesistada õpilaste huvi- ja sporditegevust

●       kasutada otstarbekalt kooli eelarvet õpilaste arengu toetamiseks

●       kasutada pidevalt kaasaegse infotehnoloogia võimalusi õppeprotsessis

 

2.  Kooli lõpetaja on ühiskonnapädev noor, kes valdab riigikeelele lisaks heal tasemel võõrkeeli, tunneb ja austab nii oma rahva kui ka eesti kultuuri ning väärtustab teiste rahvaste kombeid ja tavasid.

 

Selleks on vajalik

●       täiustada keeleõpetuse õppekava ja keeleõppe aktiivmeetodeid

●       kasvatada õpilastes tolerantsust ja aktiivset eluhoiakut

●       kujundada multikultuursust

 

3.  Kooli juhtkond ja pedagoogiline kollektiiv töötab ühiste väärtuste nimel Selleks on vajalik

●       kaasata kollektiiv kooli strateegiate väljatöötamisse

●       suurendada kooli töötajate meeskonnatunnet

●       tihendada koostööd kõigi huvigruppide vahel

●       teadvustada personalile sisehindamise vajaduse tähtsus

 

5.2. Arengukava tegevuskava valdkondade lõikes

Arengukava tegevuskava on aluseks õppeaastate tööplaanide koostamisel. Finantseerimisallikad kajastuvad kooli eelarvetes.

Arenguvaldkonnad 

5.2.1. Eestvedamine ja juhtimine

 

Tegevus	Tulemus	Aeg	Teostajad	Vastutajad
Uue arengukava elluviimine,uuendamine ja täitmise analüüsimine.	Uuendatud arengukava	Pidevalt	Juhtkond	Direktor
Õppeaasta prioriteetide määramine	Kooli üldtööplaani täitmine	Igal õppeaastalaugustis	Juhtkond	Direktor
Kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste analüüs	Valmis on kokkuvõtlik aruanne kooli õppe- ja kasvatustegevuse kohta	Pidevalt	Õppeala- juhatajad	Direktor
Sisehindamise regulaarne läbiviimine	Valmib sisehindamise aruanne	Iga õppeaastal	Juhtkond	Direktor
Sisekontrolli teostamine	Sisekontroll toimib	Pidevalt	Juhtkond	Direktor
Huvigruppide rahulolu uuringute läbiviimine	Valmivad rahulolu uuringute aruanded	Pidevalt	Juhtkond	Direktor
Meeskonnatöö tõhustamine	Meeskonnatöö sujub                                               ladusalt ilma tõrgeteta	Pidevalt	Juhtkond	Direktor

 

5.2.2. Personalijuhtimine

 

Tegevus	Tulemus	Aeg	Teostajad	Vastutajad
Personali vajaduse hindamine ja värbamisstrateegia kavandamine. Ametikohtade komplekteerimine	Koolis töötab pädev personal. Ametikohad on komplekteeritud.	Kevadeti ja vajadusel ka muul ajal	Juhtkond	Direktor
Ametijuhendite korrigeerimine, ametikirjelduste koostamine ja uuendamine	Ametijuhendid ja kirjeldused vastavad kooli nõuetele ja vajadustele	Kord aastas, kevadel	Direktor ja personalijuht	Direktor
Personali rahulolu uuringud. Tagasiside. Uuringu tulemuste analüüs.	Uuringute tulemuste analüüs aitab personalipoliitikat parendada	Kord aastas, kevadel	Direktor	Direktor
Personali dokumentatsiooni pidamine ja uuendamine	On olemas vajalik dokumentatsioon (EKIS,sh.EHIS )	Pidevalt	Direktor ja personalijuht	Direktor
Õpetaja tugisüsteemi toimimine ja mentorluse rakendamine	Uute õpetajate abistamiseks on töösse rakendatud mentorprogramm, mis aitab lihtsamini uude keskkonda sisse elada	Pidevalt	Direktor, õppealajuhatajad ja personalijuht	Direktor
Õpetaja arengu ja tema tegevuse tulemuste õigeaegne adekvaatne hindamine. Õpetaja motivatsiooni tõstmine ja tunnustussüsteemi uuendamine. Arenguvestlused. Õpetajate riigikeele oskuse tõstmine	Õpetaja hindamis- ja tunnustussüsteem töötab. Personal on motiveeritud. Arenguvestlused toimuvad mais, juunis ja augustis. Õpetajad on teadvustanud riigikeele õppimise vajadust ja tegelevad sellega	2016 – 2022   Pidevalt	Direktor, õppealajuhatajad ja direktori asetäitja majandusalal	Direktor
Täiendkoolituste korraldamine eesmärgiga tõsta õpetajatekvalifikatsiooni: 1. Õpetajatele: -metoodikaalased kursused -kursused tööks erivajadustega lastega -enesehindamise kursused -ainealane täiendkoolitus -kursused tööks uue Riikliku õppekava tingimustes -IKT- alaste koolituste läbiviimine 2. Personalile: -esmaabi; tuleohutus-, tervishoiu-ja tööohutusalane õpe	Õpetajad ja personal on omandanud uusi teadmisi vajalikel koolitustel   Kooli töötajate vastavad teadmised ja praktilised oskused on omandatud	2016 – 2022   Esmaabi - veebruar 2016.a., tuleohutus - praktilised õppused iga aasta mais,tervishoiu-ja tööohutusalane õpe - vastavalt seadusele	Õppealajuhatajad infojuht, direktor   Direktori asetäitja majandusalal, personalijuht, töökeskkonna spetsialist	Direktor   Direktori asetäitja majandusa lal
Ainesektsioonide rolli suurendamiseks metoodikapäevade, seminaride, konverentside korraldamine.	Ainesektsioonide roll on suurenenud.	2016-2022	Õppealajuhatajad	Direktor
Õpetajate analüüsioskuse tõstmine	Õpetajad oskavad enda ja teiste tööd analüüsida	Pidevalt	Juhtkond	Direktor

 

5.2.3. Koostöö huvigruppidega

 

Tegevus	Tulemus	Aeg	Teostajad	Vastutajad
Aktiivne koostöö kooli hoolekoguga, kohtumised ja infovahetus õpetajatega	Toimub aktiivne koostöö hoolekoguga, hoolekogul on võimalus kaasa rääkida kooli tegemistes ja arengus	Pidevalt	Õpetajate esindajad hoolekogus	Direktor
Rahuloluküsitluste läbiviimine huvigruppide seas, nende tulemuste analüüs ja parendusvaldkondade väljatöötamine	Huvigruppide seas on läbi viidud rahuloluküsitlused, tulemused on analüüsitud ja nendega arvestatakse edasises tegevuses	Igal kevadel	Psühholoog, Infojuht	Direktor
Loominguliste ringide tegevuse laiendamine vanade traditsioonide säilitamiseks ja uute elluviimiseks.	Loominguliste ringide arv on kasvanud. Vanad traditsioonid on säilitatud ja uued juurde toodud	Pidevalt	Huvijuhid	Huvijuhid
Töö lapsevanematega, koostöö aktiviseerimine hoolekogu ja lastevanemate vahel. Lastevanemates huvi tekitamine kooliprobleemide vastu	Lastevanemate huvi kooli vastu on tõusnud	Pidevalt	Juhtkond, hoolekogu, õpetajad ja lapsevanemad	Direktor
Suvine linnalaagri töö. Kaasata laagri tegevusse 1. kooliaste.	Linnalaagri töösse on kaasatud 1. kooliaste	Igal õppeaastal suvel	Huvijuhid, õpetajad	Direktor
Õpilasesinduse valimine, selle liikmete koolitamine ja kaasamine kooli arendustegevusse	Aktiivsed õpilasesinduse liikmed saavad kaasa lüüa erinevates kooli tegemistes	Igal õppeaastal	Huvijuht koostöös ÕE esindajatega	Huvijuht
Koostöö arendamine ümbruskonnas asuvate eesti õppekeelega koolide ja lasteaedadega.	Ühiste ettevõtmiste tulemusena on paranenud õpilaste eesti keel ja koostöö teiste haridusasutustega	Pidevalt	Huvijuhid	Direktor
Koostöö meediaga ja meedia kaasamine koolielu kajastamisel	Koostöö meediaga on pidev ja tõhus	Pidevalt	Huvijuhid, infojuht	Direktori asetäitja majandusalal
Kohtumised õppeasutuste esindajatega, osalemine projektis “Tagasi kooli”	Kooli külastavad erinevate kutsekoolide ja elukutsete esindajad	Pidevalt	Klassijuhatajad, karjääriõpetuseaineõpetaja	Õppealajuhatajad

 

5.2.4. Ressursside juhtimine

 

Tegevus	Tulemus	Aeg	Teostajad	Vastutajad
Direktori ja majandusjuhataja poolne pidev analüüs eelarveliste vahendite kasutamise kohta	Juhtkonnal on ülevaade eelarveliste vahendite olemasolust ja kasutusest	Pidevalt	Direktor ja direktori asetäitja majandusalal	Direktor
Kooli ruumide kujundamine omapäraseks, vana mööbli väljavahetamine ja klasside ning raamatukogu uute raamatute ning õppevahenditega vahenditega varustamine	Kooli ruumid on sisustatud kaasaegsete õppevahendite ja vajaliku õppekirjandusega õpilaste ja õpetajate vajadusi arvestades	Pidevalt	Direktori asetäitja majandusalal	Direktor
Infotehnoloogilise baasi täiendamine ja uuendamine: 1) arvutipargi pidev uuendamine; 2) esitlusvahendite paigaldamine; 3) interaktiivsete (puutetundlike) tahvlite soetamine 4) olemasoleva traadita võrgu laiendamine 5) Raamatukogu varustamine elektroonilise infosüsteemiga RIKS 6) LAN ühenduse kiiruse tõstmine 100 Mbit/s-lt 1Gbit/s-ni	Infotehnoloogiline baas on uuendatud	2016 - 2022	Infojuht	Direktor
Koolihoone heakorrastamine ning turvalisuse ja puhtuse tagamine	Juhtkond tagab koolimajas puhtuse ja korra	Pidevalt	Juhtkond	Direktori asetäitja majandusalal

 

5.2.5. Õppe- ja kasvatusprotsess

 

Tegevus	Tulemus	Aeg	Teostajad	Vastutajad
Uue Riikliku õppekava rakendamine ja kasutamine	Kooli töö juhindub uuest õppekavast	2016-2022	Õppealajuhatajad	Direktor
Õuesõppe- ja muuseumitundide organiseerimine ja läbiviimine	Õuesõppe- ja muuseumitundide arv on suurenenud	2016-2022	Ainesektsioonide juhatajad, õpetajad	Õppealajuhatajad
Matemaatika, eesti ja inglise keele õpetamise arendamine tasemerühmades	Õpilaste aianealaste teadmiste tase on tõusnud	Õppeaasta jooksul	Aineõpetajad, Ainesektsioonide juhatajad	Õppealajuhatajad
Erinevate aineõpetajate kaasahaaramine õpilaste loovtööde juhendamisel	Loovtööde temaatika on laienenud, õpetajate – juhendajate ring on suurenenud	2016-2022	Aineõpetajad	Õppealajuhatajad
Komplekstasemetööde (erinevate õppeainete ülesanded) ja kontrolltööde koostamine ja läbiviimine	Õpilastel on omandatud oskused ja vilumused loov- ja praktiliste ülesannete täitmiseks	1 kord õppeaasta jooksul	Ainesektsioonide juhatajad, aineõpetajad	Õppealajuhatajad
Oskuste ja vilumuste arendamine iseseisvaks tööks karjääriõpetuse tundides	Õpilastel on suurenenud oskused ja vilumused iseseisvaks tööks	2016-2022	karjääriõpetuse aineõpetaja	Õppealajuhatajad
Arenguvestluste korraldamine, millele eelneb õpilase enesehinnang ja enesehinnangu lehe täitmine	Arenguvestlused toimuvad süstemaatiliselt	Õppeaasta jooksul 2016-2022	Klassijuhatajad	Psühholoog
Kooli tugisüsteemi täiendamine vastavalt õpilaste ja lastevanemate vajadustele, tugiõppe rakendamine	Kooli tugisüsteem pakub erinevaid teenuseid nii lastele kui lastevanematele	2016-2022	Õppealajuhatajad, tugisüsteemi koordinaator	Direktor
HEV õpilasi toetava süsteemi väljatöötamine ja rakendamine. Individuaalsete õppekavade koostamine	Koolis toimib HEV õpilasi toetav tugisüsteem. On rakendatud individuaalsed õppekavad.	2016-2022	Aineõpetajad, õpiabiõpetajad	Õppealajuhatajad, tugisüsteemi koordinaator
HEV õpilaste väljaselgitamine	HEV õpilasi toetatakse õigeaegselt ja sihikindlalt	Pidevalt	Psühholoog, klassijuhatajad, aineõpetajad	Tugisüsteemi koordinaator
Õpiabirühma korraldamine	Tugiõpet rakendatakse, kasutatakse uusi meetodeid	Igal aastal septemberoktoober	Tugisüsteemi töögrupp, klassijuhatajad, õpiabi õpetajad	Tugisüsteemi koordinaator
Õpiabirühma õpilaste õppe tulemuslikkuse analüüs	Õpiedukus on paranenud	Igal aastal jaanuaris ja juunis	Tugisüsteemi töögrupp, klassijuhatajad, õpiabi õpetajad	Õppealajuhatajad, tugisüsteemi koordinaator
Tasemetööde ja lõpueksamite ning üleminekueksamite ja tasemetööde tulemuste analüüs	Toimub regulaarne tasemetööde ja eksamite analüüs	Igal aastal augustseptember	Ainesektsioonide juhatajad, õppealajuhatajad	Õppealajuhatajad
Koolisiseste aineolümpiaadide ja tasemetööde korraldamine alates algklassidest	Korraldatakse aineolümpiaade ja tasemetöid alates algklassidest	2016-2022	Õppealajuhatajad	Direktor
Õpilase arengu toetamine huvitegevuse kaudu nii koolisiseselt kui väljaspool kooli	Huvitegevus toetab õpilase arengut	Igal aastal august september	Klassijuhatajad, huvijuhid	Huvijuhid
Lastevanemate, õpilaste ja õpetajate sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine	Toimub õpilaste, vanemate ja õpetajate nõustamine	Pidevalt	Psühholoog, sotsiaaltöötaja	Õppealajuhatajad, tugisüsteemi koordinaator
Terveid eluviise säilitava ja propageeriva süsteemi rakendamine. Tervete eluviiside propageerimist toetavate ürituste läbiviimine.	Koolis toimib terveid eluviise propageeriv süsteem	Pidevalt	Tervisenõukogu liikmed	Direktor
Kutsesuunitlustöö edendamine. Kohtumised huvitavate inimestega kassijuhatajatundides. Elukutsevalik	Kutsealane töö koolis on aktiivne ja tulemuslik	Igal aastal augustseptember	Klassijuhatajad,karjääriõpetuse aineõpetaja	Õppealajuhatajad
Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervisekaitse tagamine koolis	Koolis on tagatud õpilaste ja õpetajate vaimne ja füüsiline turvalisus	Pidevalt	Sotsiaaltöötaja, psühholoog	Direktor
Liikluskasvatus algkoolis. Klassijuhatajatundides liiklusalase kasvatustöö tõhustamine. Osalemine ülelinnalistel üritustel	Liiklusalane kasvatustöö koolis on aktiivne	2016-2022	Huvijuhid, klassijuhatajad	Õppealajuhatajad
Hädaolukorra lahendamise plaani rakendamine. Temaatilised loengud. Praktilised õppused	Kooli personal ja õpilased oskavad käituda hädaolukorras	2016-2022 Iga aastal septembris ja mais	Klassijuhatajad, aineõpetajad	Direktori asetäitja majandusalal

 

6. ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUS

6.1. Koolituspõhimõtted 

Koolis koostatakse õpetajate koolituskava õpetajate erinevaid vajadusi ja soove silmas pidades. 

Kava vaadatakse igal aastal üle ja täpsustatakse. 

Koolituskava koostamisel võetakse arvesse personali soove ja vajadusi, mis kujunevad välja enesehindamise tulemusel, arenguvestlustel kooli juhtkonnaga ja sõltuvad kooli prioriteetidest.

 

6.2. Koolitustel osalemine

 Koolitustel osalevad õpetajad igal aastal järjest aktiivsemalt ( Lisa 6).

 

7. ARENGUKAVA KINNITAMISE JA UUENDAMISE KORD 

Kooli arengukava vaadatakse läbi, analüüsitakse ja vajadusel uuendatakse üks kord õppeaastas – sügisel, seoses

●       arengukava analüüsist tulenevate muudatustega,

●       eelarve ja investeeringute muudatustega,

●       õppenõukogu, õpilasesinduse või hoolekogu ettepanekutega.

 

Arengukava muudetakse

●       seoses eesmärkide muutumisega,

●       seadusandlike aktide muutumisega,

●       seoses arengukava tähtaja täitumisega.

Ettepanekud arengukava muudatusteks vaadatakse läbi õppenõukogus, õpilasesinduses ja kooli hoolekogus. Selleks toimub järgnev töö:

•      Arengukava komisjoni moodustamine. Komisjoni koosseisu kinnitab direktor,

●       Olemasoleva arengukava analüüs,

●       Uute prioriteetide määramine,

●       Arengukava arutamine töögruppides, selle kooskõlastamine hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukoguga.

 

KOOSKÕLASTUSED

 

Käesolev arengukava on kooskõlastatud:

1. Tallinna Mahtra Põhikooli hoolekogu pool 

Hoolekogu (nõukogu) kooskõlastus protokoll nr 3			12.10. 2015
___________________
Julia Savtšenko
Hoolekogu esimees
2. Tallinna Mahtra Põhikooli õpilasesinduse poolt
Kooli õpilasesinduse kooskõlastus	protokoll nr. 4		09.10. 2015
___________________
Andrei Pankratov
Õpilasesinduse esimees
3. Tallinna Mahtra Põhikooli õppenõukogu poolt
Õppenõukogu koosoleku protokoll	nr. 2	15.10. 2015

 

___________________

 

Alla Batrakova

Direktor

Arengukava muudatus alates 1.09.2019

Lisada p 5.1.1

Muutunud õpikäsitluse põhimõtete kasutamine koolitöös: personali koolitus, uute õppevormide kasutamine (projektõpe, õppekäigud jne), õpimotivatsiooni tõstmine individuaalse lähenemise kaudu, õppimist toetav koolikeskkond ja IT vahendid.

 

Lisada p 5.2.2 Täiendkoolituste korraldamine

- Koostööoskuste arendamine  2018 -2020;

- õppeainete lõimimine  2018 -2022,

- sõnalise tagasiside andmine 2018 -2020.

 

Lisada p 5.2.4

-          Muutunud õpikäsitlust soodustava õpikeskkonna loomine („rääkivad seinad“, rühmatöö-, õuesõppe- ja puhkealad jne)  2019 -2022;

-          Nutiklassi loomine 2019 -2020.

 

Lisada p 5.2.5

-          Sõnaline hindamine I kooliastmes  2018- 2020;

-          Õpioskuste kujundamine 2019 -2022;

-          Projektõpe 2018 -2022;

-          Lõimitud ainetunnid 2018 -2022.

 

Alus: õppenõukogu 30.08.2019 otsus

 

 

8. LISAD

Lisa 1.

Õpilaste arv koolis

 

 

Õpilaste arv on algkooliastmes pidevalt tõusnud. Kui 2012/2013.õppeaastal oli koos gümnaasiumiastmega kõige suurem õpilaste arv koolis, siis 2015/2016.õppeaastal on juba ilma gümnaasiumiastmeta õpilaste arv praktiliselt sama.

 

Lisa 2. Pedagoogide andmed
Õpetajaid kokku: 46
Neist mehi - 4, Naisi - 42
direktor	Alla Batrakova
õppealajuhataja	Viktoria Šipilova
õppealajuhataja	Leino Lepp
psühholoog	Olga Nassonova
õpiabiõpetaja	Iren Pilnikova
sotsiaaltöötaja	Ludmilla Krjukova
huvijuht	Maria Akulistaja
huvijuht	Lada Kudrjašova
infojuht	Stanislav Kuhtinski
Haridus:
Kõrgem	41
Kesk-eri	0
Jätkab õpinguid	1
Riigikeele valdamise tase:
Emakeelena	3
C-1 (kõrgtase)	2
B-2 (kesktase, D-kategooria)	25
B-1 (algtase, C-kategooria)	3
Kõrgkooli lõpetanud eesti keeles	13
Kvalifikatsioon:
õpetaja	45
Vanus:
Alla 30	6
31-40	8
41-50	7
Üle 50	25
Koolis töötatud aeg:
Üle 10 aasta	19

 

 

 

Lisa 3. Õppeplaan 1.-9.klass

ÕPPEAINE	1.	2.	3.	I.a	4.	5.	6.	II.a	7.	8.	9.	III.a
VENE KEEL	7	6	6	19	5	3	3	11	2	2	2	6
KIRJANDUS						2	2	4	2	2	2	6
EESTI KEEL	2	2	2	6	4	4	4	12	4	4	4	12
A-VÕÕRKEEL			3	3	3	3	3	9	3	3	3	9
MATEMAATIKA	3	3	4	10	4	4	5	13	5	4	4	13
LOODUSÕPETUS	1	1	1	3	2	2	3	7	2			2
INIMESEÕPETUS		1	1	2		1	1	2	1	1		2
GEOGRAAFIA									1	2	2	5
BIOLOOGIA									1	2	2	5
KEEMIA										2	2	4
FÜÜSIKA										2	2	4
AJALUGU						1	2	3	2	2	2	6
ÜHISKONNAÕPETUS							1	1			2	2
MUUSIKA	2	2	2	6	2	1	1	4	1	1	1	3
KUNSTIÕPETUS	2	1	1,5	4,5	1	1	1	3	1	1	1	3
TÖÖÕPETUS	1	2	1,5	4,5
Käsitöö jatehnoloogiaõpe					1	2	2	5	2	2	1	5
KEHALINE KASVATUS	2	3	3	8	3	3	2	8	2	2	2	6
KOKKU	20	21	25		25	27	30		29	32	32
INGLISE KEEL		2
EESTI KIRJANDUS						1
KARJÄÄRIÕPETUS									1
LUBATUD
KOORMUS	20	23	25		25	28	30		30	32	32

 

 

 

 

KÜMBLUSKLASSIDE TUNNIJAOTUSPLAAN

 

KÜMBLUSKLASSIDE TUNNIJAOTUSPLAAN

 

ÕPPEAINED

1.kl.

2.kl.

3.kl.

4.kl.

5.kl.

6.kl.

7.kl.

8.kl.

9.kl.

NORM

NORMM

NORM

Eesti keel

E 6

E 8

E 6

20

E 4

E 5

E 4

13

E 5

E 4

E 5

14

Vene keel

V 2

V 5

7

V 6

V 3

V 3

12

V 2

V 2

V 3

7

Kirjandus

V 2

V 1

3

V 2

V 2

V 2

6

Inglise keel

I 3

3

I 3

I 3

I 3

9

I 3

I 3

I 3

9

Matemaatika

E 3*

E 3

E 3/4*

10

E 4

E 4

E 5

13

V 5

V 4

V 5

14

Loodusõpetus

E 1

E 1

E 1

3

E 2

E 2

V 3

7

V 2

2

Geograafia

E 1

E 2

E 2

5

Bioloogia

E 1

E 2

E 2

5

Keemia

V 2

V 2

4

Füüsika

V 2

V 2

4

Ajalugu

E 1

E 2

3

E 2

E 2

E 2

6

Inimeseõpetus

E 1

E 1

2

E 1

E 1

2

E 1

1

Ühiskonnaõpetus

E 1

1

E 1

E 1

2

Muusika

E 3*

E 2

E 2/1*

6

E 1

E 1

E 2

4

E 1

E 1

E 1

3

Kunst

E 2

E 1,5

E 1

4,5

E 1

E 1

V 1

3

V 1

V 1

V 1

3

Tööõpetus

E 2

E 1,5

E 1

4,5

Käsitöö ja

V 1

V 2

V 2

5

V 2

V 2

V 1

5

tehnoloogiaõpe

Kehaline kasvatus

E 3

E 3

E 2

8

E 2

E 3

V 3

8

V 2

V 2

V 2

6

KOKKU

20

23

25

25

28

30

30

32

34

vene keeles

0

2

5

7

7

13

16

17

18

eesti keeles

20

21

17

15

18

14

11

12

13

inglise keel

0

0

3

3

3

3

3

3

3

 

*Alates 01.09.2015 muutus 1.klassis matemaatika ja muusika tundide arv. Kahe aasta pärast so alates 01.09.2017 muutub 3.klassis matemaatika ja muusika tundide arv samuti. Ettepaneku kiitis heaks möödunud õppeaastal ka TMPK hoolekogu.

 

Lisa 4.

 

Eestikeelne aineõpe tavaklassides

Klass/ Õppeaine	Eesti keel	Eesti kirjandus	Kunst	Loodusõpetus   Kehaline kasvatus
1. klass	2 tundi		1 tund
2.klass	2 tundi		1 tund
3.klass	2 tundi		1 tund
4.klass	4 tundi		1 tund	2 tundi
5.klass	4 tundi	1 tund	1 tund	2 tundi
6.klass	4 tundi		1 tund	3 tundi
7.klass	4 tundi		1 tund
8.klass	4 tundi		1 tund	2 tundi
9.klass	4 tundi		1 tund	2 tundi

 

Tallinna Mahtra Põhikoolis õpetatakse osasid aineid peale eesti keele veel eesti keeles: eesti lastekirjandust (5.kl), kunsti (4.-9.kl), loodusõpetust (4.-6.kl) ja kehalist kasvatust (8.-9.kl).

 

Lisa 5.

Tallinna Mahtra Põhikooli ringid

Ringi nimetus	Klass	Õpilaste arv	Toimumise aeg	Juhendaja
Sportmängud			Esmaspäev 14.00-14.45	Margarita
	4.-5.	20	Neljapäev 14.00-14.45	Müürsepp
	1.	23	Esmaspäev 12.00-13.30	Viktor
Tantsustuudio			Kolmapäev 12.00-13.30	Larionov
	2.-4.	16	Kolmapäev 17.30-19.00
			Reede 16.00-18.00
Muusikaring	1.-6.	45	Esmaspäv 12.10-12.55	Ljudmila
			Kolmapäev 13.05-13.50	Odes
Muusikaring	2.d-3.d	13	Esmaspäev 13.00-13.45	Natalja
			Reede 14.00-14.45	Petrova

 

 

 

 

 

Lisa 6. Kursustel käinud õpetajad

Täienduskoolitused 2012/2013.õppeaastal, kursustel osales 96,7% õpetajatest.

Täienduskoolitused 2012/2013.õppeaastal, kursustel osales 96,7% õpetajatest.

Täienduskoolitused 2014/2015.õppeaastal, kursustel osales 100% õpetajatest.

 

Lisa 7. TMPK pedagoogide, juhtkonna ja tugisüsteemi koostöö HEV-õpilastega

 

 

Lisa 8. Põhikooli lõpueksamite tulemused õppeaineti:
Ained	2010/2011	2011/2012		2012/2013	2013/2014	2014/2015
	Koolis	Koolis	Riigi keskmine	Koolis	Koolis	Koolis
Matemaatika	3,3	3,6	3,6	3,4	2,7 (3,2)	2,6 (3 k.e)
Vene keel ja
kirjandus	3,8	3,6		3,6	3,7	3,6
Riigi keel	3,3	3,5	3,9	3,6	2,8 (3,1)	2,2 (3 k.e)
Keemia	3,3	3		4	4	3
Bioloogia	3			4	3,7	2,7
						3,7↑
Ühiskonnaõpetus	3,4	3,3		3,3	3,4
Geograafia		3
Füüsika	3,5			4		3
Inglise keel	4			3,5		4↑
Ajalugu				3,6