Документы

Положение об оценивании


Muudatused kinnitatud direktori kk nr 1-2/51a   30.08. 2019a

Tallinna Mahtra Põhikooli hindamise alused ja kord

Koolis järgitakse õpilase hindamisel Põhikooli-ja gümnaasiumiseadust, Põhikooli riiklikku õppekava ning haridus- ja teadusministri vastavaid määrusi.

1.  Üldsätted

1.1 Hindamise eesmärk põhikoolis on:

·         toetada õpilase arengut;

·         anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

·        innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

·        suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

 ·       suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

 ·       anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

1.2 Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.

1.3 Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa, hinnatakse  numbriliselt ja sõnaliselt (kujundav hindamine).

 

2. Hindamise põhimõtted ja hinnetest teavitamine

2.1 Tallinna Mahtra Põhikoolis kasutatakse I kooliastmes kujundavat hindamist, II ja III kooliastmes numbrilist hindamist.

2.2 Aineõpetaja tutvustab õpilastele kooli hindamise põhimõtteid ja kokkuvõtva hinde kujunemiseks sooritatavaid õppeülesandeid iga poolaasta algul esimeses ainetunnis. Õpitulemusi hindab klassi- või aineõpetaja võrreldes kooli õppekavas toodud oodatavate tulemustega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

2.3 Õppeaasta alguses septembrikuus õpilastele “mitterahuldavaid “ hindeid ei panda.

2.4 Välismaalt saabunud õpilasi hinnatakse esimesel poolaastal eesti keele õppeaines sõnaliste hinnangutega. Aineõpetaja ettepanekul võib rakendada sõnalist hindamist esimesel poolaastal ka teistes õppeainetes. 

2.5 Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul. Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta vähemalt kaks korda õppeaastas. Nõuded õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras. 

2.6 Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel: 

  • omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, rakendusoskust, õigsust, esitluse täpsust, põhjendatust ja loogilisust; 

  • iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel; 

  • oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada; 

  • vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki; 

  • praktilise töö teostust.

2.7 Õpilasel on õigus saada hindamise korralduse, saadud hinnangute ja hinnete kohta teavet õpetajatelt, klassijuhatajalt ja eKoolist.

 

3. Kujundava hindamise põhimõtted 

3.1 Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase arengu ning seniste tulemuste ja vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast õppimisel. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. 

3.2 Õppetundides saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe-ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. 

3.3 Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

3.4 Kirjeldavat sõnalist hinnangut andes lähtub õpetaja järgmistest põhimõtetest: 

  • õpilase sooritust võrreldakse kooli õppekavas kirjeldatud õpitulemuste ja õpilase eelneva sooritusega; 

  • eesmärk on kirjelda õpilase sooritust võimalikult hinnanguvabalt, juhtida tähelepanu puudustele, jagada soovitusi, kuidas sooritust parandada; 

  • suhtumine on positiivne ja toetav.

3.5 Kirjalik kokkuvõttev hindamine toimub vähemalt kaks korda õppeaastas eKooli kaudu ning väljendub kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmisena, millel ei ole numbrilist ekvivalenti. Kokkuvõtvas hinnangus kajastub, kuivõrd taotletud õpitulemused on saavutatud.

 

3.6 Kujundava hindamise rakendamine I kooliastmes

3.6.1 Kujundava hindamise vormid on:

·         suuline ja kirjalik tagasiside,

·         õppija enesehindamine,

·         õppijate vastastikune hindamine,

·         tunnis osalemine ja kaasatöötamine hinde osana,

·         õpimapp.

3.6.2 Kirjalikku tagasisidet antakse õpilastele ja vanematele eKooli kaudu igas õppeaines läbitud teema lõpus, kuid mitte harvem kui üks korda kahe nädala jooksul. Jooksvalt antakse tagasisidet õpilaspäeviku või (töö)vihikute kaudu. 

3.6.3 kirjalikele kontrolltöödele märgitakse õpilase poolt saadud punktid ja maximum punktid.

3.6.4 kirjalikes töödes annavad õpilased endale hinnangu (oskan hästi, pean harjutama, vaja on veel õppida).

3.6.5. I kooliastmes kasutatav kokkuvõttev hindamine toimub vähemalt kaks korda õppeaastas eKooli kaudu ning väljendub kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmisena, millel ei ole numbrilist ekvivalenti. Kokkuvõtvas hinnangus kajastub selgelt, kuivõrd taotletud õpitulemused on saavutatud ja mis on õpilase järgmine tegevus.

 

4.  Numbrilise hindamise põhimõtted 

4.1 Õpitulemuste numbriline hindamine jaguneb: 

  • Õpiprotsessi hindamine (jooksvad hinded ainetunnis, kodused tööd, tunnikontrollid, hinnangud);

  • Arvestuslik hindamine (kontrolltöö või sellega võrdsustatud töö). 

  • Kokkuvõttev hindamine (poolaasta- ja aastahinne). 

4.2 Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", "4" - "hea", "3" - "rahuldav", "2" - "puudulik" ja "1" - "nõrk".  Hinded “1” ja “2” on mitterahuldavad hinded.

 4.3  Hindamisel viie palli süsteemis:

·         hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;

 ·         hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;

 ·         hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;

 ·         hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;

 ·         hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkam asaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.

 ·        sümbolit “0” kasutatakse eKoolis tegemata töö ehk võlgnevuse tähisena ja tähendab, et õpilasele on antud aega kontrolltöö kirjutamiseks või selle ümber kirjutamiseks. Juhul kui õpilane pole talle antud kahenädalast nn ooteaega või muud kokkulepitud aega vastamiseks ära kasutanud, on õpetajal õigus panna „0“ asemele hinne „1“. 

4.4 Õpilastel on õigus parandada oma mitterahuldavaid hindeid kahe nädala jooksul alates hinnete teatavaks tegemise päevast. 

4.5 Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

5. Õpiprotsessi hindamise põhimõtted 

5.1 Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine eesmärgiga anda õpilastele tagasisidet õppimise edukusest, selgitada välja probleeme õppimises, suunata, korrigeerida ja vajaduse korral diferentseerida õpiülesandeid, arvestades õpilaste iseärasusi, toetada õpimotivatsiooni ja positiivset enesehinnangut. 

5.2 Õpiprotsessi mitterahuldavaid hindeid parandatakse õpilase soovil või aineõpetaja nõudmisel, millest õpetaja teavitab eKooli kaudu. 

6. Arvestusliku hindamise põhimõtted 

6.1 Arvestuslik hindamine on ühe tervikliku aineosa käsitlemise järel õpilase teadmistele hinnangu andmine kontrolltöö või sellega võrdsustatud töö abil. Kontrolltööde ja nendega võrdsustatud arvestuslike tööde sooritamine on kõigile õpilastele kohustuslik. Õpilane, kes puudus kontrolltöö kirjutamise ajal, peab kirjutama kontrolltöö kahe nädala jooksul alates kooli tulemise päevast. Vastasel korral märgitakse õpilasele hinne „1“ kontrolltöö toimumise kuupäevale.

6.2 Poolaasta algul informeerib õpetaja õpilasi oma nõudmistest ainealaste teadmiste ja oskuste ning kontrolltööde vm tähtaegade kohta. Kontrolltööde kirjutamine on kohustuslik kõikidele õpilastele. 

6.3 Õppetulemuste omandamist kontrollivate kirjalike arvestuslike tööde aeg märgitakse eKoolis vähemalt 1 nädal enne töö toimumist. Õpetajal, kes esimesena fikseeris töö oma aines, on õigus selle läbiviimiseks. 

6.4 Arvestuslikke töid võib õppepäevas olla üks, kui aineõpetaja ja õpilased ei lepi kokku teisiti. Tunnikontrollist ei ole õpetajal vaja ette teatada.

6.5 8.klassi õppeperioodi lõpus (aprillis-mais) toimub komisjoni ees III kooliastme õpilastele kohustuslik loovtööde kaitsmine. Tööde kaitsmisel koostatakse protokoll, kuhu märgitakse kaitsmise tulemused numbrilise hindena või arvestatud/mittearvestatud.

 6.6 Kui õpilase kontrolltööd või  arvestusliku töö tulemust on hinnatud hindega "puudulik" või "nõrk" või on hinne jäänud panemata (0-märge), antakse õpilasele kahe nädala jooksul võimalus järelevastamiseks (erandjuhtudel kokkuleppel õpetajaga hiljemalt jooksva poolaasta lõpuks). 

6.7  Kui õpilane ei ole kahe nädala jooksul õpetaja poolt määratud nõutavaid töid sooritanud, märgitakse eKooli “0” asemele hinne “1”. 

6.8  Mittearahuldava hinde parandamiseks sooritatud järelevastamise hinne kantakse eKooli "puuduliku" või „nõrga“ hinde asemele tärniga (4*). 

6.9  Kui eKoolis on "puuduliku" või „nõrga“ hinde asemele märgitud vähemalt rahuldav järelevastamise hinne, arvestatakse seda kokkuvõtva hinde väljapanekul. 

6.10 Rahuldavat hinnet ilma mõjuva põhjuseta ei parandata. 

 

7. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted 

7.1 Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine poolaastahinneteks ning poolaastahinnete koondamine aastahinneteks.

7.2  I  kooliastmes kasutatakse kokkuvõtva hindamisena vähemalt kaks korda õppeaastas toimuvat kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmist, millel ei  ole numbrilist ekvivalenti. Kokkuvõtvas hinnangus peab selgelt kajastuma, kuivõrd on saavutatud taotletud õpitulemused.

 7.3   Poolaasta- ja aastahinnete väljapanemisel arvestatakse õpilaste tegelikke teadmisi, saavutatud õpitulemusi ja osaoskusi, aktiivsust tundides, individuaalset arengut jne ning ei võeta aluseks hinnete aritmeetilist keskmist.

7.4  Kokkuvõtvate poolaastahinnete väljapanemiseks peab õpilastel olema piisav arv hindeid. Koolis kehtivad järgmised normid:

1 tund nädalas - vähemalt 3 hinnet.

2 tundi nädalas - vähemalt 5 hinnet.

3 ja rohkem tundi nädalas - vähemalt 9 hinnet.

7.5 Kui õppeperioodi keskel on õppeaine poolaastahinne või -hinnang jäänud panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „1” või antakse tulemustele samaväärne sõnaline hinnang.

7.6 Õpilasele, kelle poolaastahinne on „2” või „1”, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, õpiabi jm) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

7.7  Aastahinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. 

 

8. Järelevastamise põhimõtted

8.1 Õpilasele antakse võimalus järelevastamiseks, kui tal on eKoolis võlgnevust tähistav märge “0” või  tema arvestuslik töö on sooritatud hindele “2” või “1”. 

8.2 Järelevastamine võlgnevuse likvideerimiseks või mitterahuldava hinde parandamiseks peab olema sooritatud kahe nädala jooksul alates hinde teatavaks tegemise päevast.

8.3 Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine, töö kopeerimine või korraldas õpilane segaduse, millega häiris kaasõpilastel töötamist, siis võib hinnata vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd hindega “1” ning seda ei võimaldata järele vastata.

 

9. Käitumise ja hoolsuse hindamine

9.1 Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust I kooliastmes kujundlikult, II ja III kooliastmes sõnadega “eeskujulik”, “hea”, rahuldav” või “mitterahuldav”  poolaasta ja õppeaasta lõpul.

9.2 Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega, vajadusel kaasab kaasõpilased.

9.3 Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse eKooli ja klassitunnistusele, käitumishinne ka õpilasraamatusse. Põhikooli lõputunnistusele märgitakse ainult käitumishinne. 

9.4 Käitumine 

9.4.1 Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ning väljaspool kooli.

 9.4.2 Käitumishindega "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kelle üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras ning kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt. 

9.4.3 Käitumishindega "hea" hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning kes täidab kooli kodukorra nõudeid. 

9.4.4 Käitumishindega "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu vajab pedagoogide ja lapsevanemate tähelepanu ja suunamist. 

9.4.5 Käitumishindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes eksib kooli kodukorra nõuete ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide täitmisel, ei allu õpetajate ega kooli töötajate nõudmistele, mille kohta on tehtud märked eKooli. 

9.4.6 Õpilase käitumise võib hinnata "mitterahuldavaks"

- korduva põhjuseta puudumise, üksiku õigusvastase teo või ebaõpilasliku käitumisjuhtumi eest. 

- kui õpilane on hinnatava perioodi jooksul saanud ühe või rohkem direktori käskkirjaga avaldatud noomituse. 

- kui õpilane vaatamata pidevale tähelepanu juhtimisele käitumise puudujääkidele ei tee järeldusi ning ei võta midagi ette oma käitumise parandamiseks. 

9.4.7 Käitumise aastahinne "mitterahuldav" pannakse kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, milles on arvestatud kaasõpilaste seisukohti ja ettepanekuid. 

9.5 Hoolsus 

9.5.1 Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete ja muude kohustuste täitmisel.

9.5.2 Hoolsushindega "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid oma võimete kohaselt, kannab kaasas õppetunniks vajalikke tarbeid, sooritab tähtajaliselt kodused ülesanded, on ülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

9.5.3 Hoolsushindega "hea" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt, kuid esineb väiksemaid puudujääke. 

9.5.4 Hoolsushindega "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki õppeaineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.

9.5.5 Hoolsushindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli tegemata oma kodused õppeülesanded ja ei kanna kaasas tunniks vajalikke õppetarbeid.

 

10. Hinde vaidlustamine ja vaidlusküsimuste lahendamine 

10.1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada viie tööpäeva jooksul pärast hinde või hinnangu avaldamist eKoolis, esitades kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega kooli direktorile.

10.2 Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. 

 

11. Õpilase järgmisse klassi üleviimine, täiendav õppetöö, klassikursuse kordamine 

11.1 Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu kirjalike sõnaliste hinnangute või aastahinnete alusel. 

11.2 Põhikooli lihtsustatud õppekavalt, koduõppelt, samuti välisriigist tulnud õpilase üleminekul põhikooli riiklikule õppekavale otsustab kooli õppenõukogu õpilase teadmiste ja oskuste taseme järgi õpilasele individuaalse õppekava rakendamise vajaduse ning selle, millises klassis õpilane õpinguid jätkab. Välisriigis õppiva õpilase viib õppenõukogu üle järgmisesse klassi vastava maa koolitunnistuse alusel. 

11.3  1.–8. õpilased, kes on täitnud kooli õppekava nõuded ja kelle kirjeldav sõnaline hinnang või aastahinne on kõigis õppeainetes vähemalt "rahuldav" või samaväärne, viiakse õppeperioodi lõpul üle järgmisse klassi.

11.4 Põhikooli õpilased, kelle käitumise kirjeldav sõnaline hinnang või aastahinne on "mitterahuldav" või samaväärne, viiakse rahuldava õppeedukuse korral üle järgmisse klassi.

11.5 Täiendavale õppetööle jäetakse 1.–8. klassi õpilane, kellele õppeainetes tuleks välja panna aastahinne „puudulik“, „nõrk“ või samaväärne sõnaline hinnang. Nendes ainetes aastahinnet II poolaasta lõpuks välja ei panda. Täiendavale õppetööle jäetud õpilase aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö sooritamist 

11.6 Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu. Õppepäeva pikkus on kuni viis õppetundi. Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õpiülesandeid ainevaldkonnas, milles tema teadmised ja oskused ei vasta õppekavale ja on hinnatud mitterahuldavaks. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse, hinne kantakse eKooli. 

11.7 Täiendavale õppetööle jäetud õpilase järgmisse klassi üleviimine  või klassikursust kordama jätmine otsustatakse pärast täiendavat õppetööd hiljemalt 31. augustiks.

11.8 Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“ või „nõrk“ või samaväärne kirjalik sõnaline hinnang ning täiendav õppetöö ja rakendatud tugisüsteemid ei ole tulemusi andnud. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase ja tema seadusliku esindaja.

11.9  Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

 

12. Põhikooli lõpetamine

12.1 Põhikooli lõpetamiseks sooritab õpilane haridusministeeriumi poolt kinnitatud lõpueksamid.

12.2 Põhikooli lõpetajatele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

12.3 Põhikooli õpilasele, kelle aastahinded on vähemalt “rahuldavad” ja kes on sooritanud loov- või praktilise töö ning lõpueksamid, väljastatakse õppenõukogu otsusega põhikooli lõputunnistus.

12.4 Täiendavale õppetööle ja järeleksamitele jäetud õpilastele väljastatakse põhikooli lõputunnistus õppenõukogu otsusega pärast võlgnevuste likvideerimist. 

12.5   Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

  -kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;

  -kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.  

12.6  Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli- või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt haridus- ja teadusministri  määrusele.

12.7 Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. 

Muudatused kinnitatud direktori kk nr 1-2/51a   30.08. 2019a

Tallinna Mahtra Põhikooli hindamise alused ja kord

Koolis järgitakse õpilase hindamisel Põhikooli-ja gümnaasiumiseadust, Põhikooli riiklikku õppekava ning haridus- ja teadusministri vastavaid määrusi.

1.  Üldsätted

1.1 Hindamise eesmärk põhikoolis on:

·         toetada õpilase arengut;

·         anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

·        innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

·        suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

 ·       suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

 ·       anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

1.2 Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.

1.3 Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa, hinnatakse  numbriliselt ja sõnaliselt (kujundav hindamine).

 

2. Hindamise põhimõtted ja hinnetest teavitamine

2.1 Tallinna Mahtra Põhikoolis kasutatakse I kooliastmes kujundavat hindamist, II ja III kooliastmes numbrilist hindamist.

2.2 Aineõpetaja tutvustab õpilastele kooli hindamise põhimõtteid ja kokkuvõtva hinde kujunemiseks sooritatavaid õppeülesandeid iga poolaasta algul esimeses ainetunnis. Õpitulemusi hindab klassi- või aineõpetaja võrreldes kooli õppekavas toodud oodatavate tulemustega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

2.3 Õppeaasta alguses septembrikuus õpilastele “mitterahuldavaid “ hindeid ei panda.

2.4 Välismaalt saabunud õpilasi hinnatakse esimesel poolaastal eesti keele õppeaines sõnaliste hinnangutega. Aineõpetaja ettepanekul võib rakendada sõnalist hindamist esimesel poolaastal ka teistes õppeainetes. 

2.5 Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul. Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta vähemalt kaks korda õppeaastas. Nõuded õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras. 

2.6 Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel: 

  • omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, rakendusoskust, õigsust, esitluse täpsust, põhjendatust ja loogilisust; 

  • iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel; 

  • oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada; 

  • vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki; 

  • praktilise töö teostust.

2.7 Õpilasel on õigus saada hindamise korralduse, saadud hinnangute ja hinnete kohta teavet õpetajatelt, klassijuhatajalt ja eKoolist.

 

3. Kujundava hindamise põhimõtted 

3.1 Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase arengu ning seniste tulemuste ja vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast õppimisel. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. 

3.2 Õppetundides saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe-ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. 

3.3 Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

3.4 Kirjeldavat sõnalist hinnangut andes lähtub õpetaja järgmistest põhimõtetest: 

  • õpilase sooritust võrreldakse kooli õppekavas kirjeldatud õpitulemuste ja õpilase eelneva sooritusega; 

  • eesmärk on kirjelda õpilase sooritust võimalikult hinnanguvabalt, juhtida tähelepanu puudustele, jagada soovitusi, kuidas sooritust parandada; 

  • suhtumine on positiivne ja toetav.

3.5 Kirjalik kokkuvõttev hindamine toimub vähemalt kaks korda õppeaastas eKooli kaudu ning väljendub kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmisena, millel ei ole numbrilist ekvivalenti. Kokkuvõtvas hinnangus kajastub, kuivõrd taotletud õpitulemused on saavutatud.

 

3.6 Kujundava hindamise rakendamine I kooliastmes

3.6.1 Kujundava hindamise vormid on:

·         suuline ja kirjalik tagasiside,

·         õppija enesehindamine,

·         õppijate vastastikune hindamine,

·         tunnis osalemine ja kaasatöötamine hinde osana,

·         õpimapp.

3.6.2 Kirjalikku tagasisidet antakse õpilastele ja vanematele eKooli kaudu igas õppeaines läbitud teema lõpus, kuid mitte harvem kui üks korda kahe nädala jooksul. Jooksvalt antakse tagasisidet õpilaspäeviku või (töö)vihikute kaudu. 

3.6.3 kirjalikele kontrolltöödele märgitakse õpilase poolt saadud punktid ja maximum punktid.

3.6.4 kirjalikes töödes annavad õpilased endale hinnangu (oskan hästi, pean harjutama, vaja on veel õppida).

3.6.5. I kooliastmes kasutatav kokkuvõttev hindamine toimub vähemalt kaks korda õppeaastas eKooli kaudu ning väljendub kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmisena, millel ei ole numbrilist ekvivalenti. Kokkuvõtvas hinnangus kajastub selgelt, kuivõrd taotletud õpitulemused on saavutatud ja mis on õpilase järgmine tegevus.

 

4.  Numbrilise hindamise põhimõtted 

4.1 Õpitulemuste numbriline hindamine jaguneb: 

  • Õpiprotsessi hindamine (jooksvad hinded ainetunnis, kodused tööd, tunnikontrollid, hinnangud);

  • Arvestuslik hindamine (kontrolltöö või sellega võrdsustatud töö). 

  • Kokkuvõttev hindamine (poolaasta- ja aastahinne). 

4.2 Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", "4" - "hea", "3" - "rahuldav", "2" - "puudulik" ja "1" - "nõrk".  Hinded “1” ja “2” on mitterahuldavad hinded.

 4.3  Hindamisel viie palli süsteemis:

·         hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;

 ·         hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;

 ·         hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;

 ·         hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;

 ·         hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkam asaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.

 ·        sümbolit “0” kasutatakse eKoolis tegemata töö ehk võlgnevuse tähisena ja tähendab, et õpilasele on antud aega kontrolltöö kirjutamiseks või selle ümber kirjutamiseks. Juhul kui õpilane pole talle antud kahenädalast nn ooteaega või muud kokkulepitud aega vastamiseks ära kasutanud, on õpetajal õigus panna „0“ asemele hinne „1“. 

4.4 Õpilastel on õigus parandada oma mitterahuldavaid hindeid kahe nädala jooksul alates hinnete teatavaks tegemise päevast. 

4.5 Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

5. Õpiprotsessi hindamise põhimõtted 

5.1 Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine eesmärgiga anda õpilastele tagasisidet õppimise edukusest, selgitada välja probleeme õppimises, suunata, korrigeerida ja vajaduse korral diferentseerida õpiülesandeid, arvestades õpilaste iseärasusi, toetada õpimotivatsiooni ja positiivset enesehinnangut. 

5.2 Õpiprotsessi mitterahuldavaid hindeid parandatakse õpilase soovil või aineõpetaja nõudmisel, millest õpetaja teavitab eKooli kaudu. 

6. Arvestusliku hindamise põhimõtted 

6.1 Arvestuslik hindamine on ühe tervikliku aineosa käsitlemise järel õpilase teadmistele hinnangu andmine kontrolltöö või sellega võrdsustatud töö abil. Kontrolltööde ja nendega võrdsustatud arvestuslike tööde sooritamine on kõigile õpilastele kohustuslik. Õpilane, kes puudus kontrolltöö kirjutamise ajal, peab kirjutama kontrolltöö kahe nädala jooksul alates kooli tulemise päevast. Vastasel korral märgitakse õpilasele hinne „1“ kontrolltöö toimumise kuupäevale.

6.2 Poolaasta algul informeerib õpetaja õpilasi oma nõudmistest ainealaste teadmiste ja oskuste ning kontrolltööde vm tähtaegade kohta. Kontrolltööde kirjutamine on kohustuslik kõikidele õpilastele. 

6.3 Õppetulemuste omandamist kontrollivate kirjalike arvestuslike tööde aeg märgitakse eKoolis vähemalt 1 nädal enne töö toimumist. Õpetajal, kes esimesena fikseeris töö oma aines, on õigus selle läbiviimiseks. 

6.4 Arvestuslikke töid võib õppepäevas olla üks, kui aineõpetaja ja õpilased ei lepi kokku teisiti. Tunnikontrollist ei ole õpetajal vaja ette teatada.

6.5 8.klassi õppeperioodi lõpus (aprillis-mais) toimub komisjoni ees III kooliastme õpilastele kohustuslik loovtööde kaitsmine. Tööde kaitsmisel koostatakse protokoll, kuhu märgitakse kaitsmise tulemused numbrilise hindena või arvestatud/mittearvestatud.

 6.6 Kui õpilase kontrolltööd või  arvestusliku töö tulemust on hinnatud hindega "puudulik" või "nõrk" või on hinne jäänud panemata (0-märge), antakse õpilasele kahe nädala jooksul võimalus järelevastamiseks (erandjuhtudel kokkuleppel õpetajaga hiljemalt jooksva poolaasta lõpuks). 

6.7  Kui õpilane ei ole kahe nädala jooksul õpetaja poolt määratud nõutavaid töid sooritanud, märgitakse eKooli “0” asemele hinne “1”. 

6.8  Mittearahuldava hinde parandamiseks sooritatud järelevastamise hinne kantakse eKooli "puuduliku" või „nõrga“ hinde asemele tärniga (4*). 

6.9  Kui eKoolis on "puuduliku" või „nõrga“ hinde asemele märgitud vähemalt rahuldav järelevastamise hinne, arvestatakse seda kokkuvõtva hinde väljapanekul. 

6.10 Rahuldavat hinnet ilma mõjuva põhjuseta ei parandata. 

 

7. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted 

7.1 Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine poolaastahinneteks ning poolaastahinnete koondamine aastahinneteks.

7.2  I  kooliastmes kasutatakse kokkuvõtva hindamisena vähemalt kaks korda õppeaastas toimuvat kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmist, millel ei  ole numbrilist ekvivalenti. Kokkuvõtvas hinnangus peab selgelt kajastuma, kuivõrd on saavutatud taotletud õpitulemused.

 7.3   Poolaasta- ja aastahinnete väljapanemisel arvestatakse õpilaste tegelikke teadmisi, saavutatud õpitulemusi ja osaoskusi, aktiivsust tundides, individuaalset arengut jne ning ei võeta aluseks hinnete aritmeetilist keskmist.

7.4  Kokkuvõtvate poolaastahinnete väljapanemiseks peab õpilastel olema piisav arv hindeid. Koolis kehtivad järgmised normid:

1 tund nädalas - vähemalt 3 hinnet.

2 tundi nädalas - vähemalt 5 hinnet.

3 ja rohkem tundi nädalas - vähemalt 9 hinnet.

7.5 Kui õppeperioodi keskel on õppeaine poolaastahinne või -hinnang jäänud panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „1” või antakse tulemustele samaväärne sõnaline hinnang.

7.6 Õpilasele, kelle poolaastahinne on „2” või „1”, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, õpiabi jm) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

7.7  Aastahinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. 

 

8. Järelevastamise põhimõtted

8.1 Õpilasele antakse võimalus järelevastamiseks, kui tal on eKoolis võlgnevust tähistav märge “0” või  tema arvestuslik töö on sooritatud hindele “2” või “1”. 

8.2 Järelevastamine võlgnevuse likvideerimiseks või mitterahuldava hinde parandamiseks peab olema sooritatud kahe nädala jooksul alates hinde teatavaks tegemise päevast.

8.3 Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine, töö kopeerimine või korraldas õpilane segaduse, millega häiris kaasõpilastel töötamist, siis võib hinnata vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd hindega “1” ning seda ei võimaldata järele vastata.

 

9. Käitumise ja hoolsuse hindamine

9.1 Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust I kooliastmes kujundlikult, II ja III kooliastmes sõnadega “eeskujulik”, “hea”, rahuldav” või “mitterahuldav”  poolaasta ja õppeaasta lõpul.

9.2 Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega, vajadusel kaasab kaasõpilased.

9.3 Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse eKooli ja klassitunnistusele, käitumishinne ka õpilasraamatusse. Põhikooli lõputunnistusele märgitakse ainult käitumishinne. 

9.4 Käitumine 

9.4.1 Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ning väljaspool kooli.

 9.4.2 Käitumishindega "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kelle üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras ning kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt. 

9.4.3 Käitumishindega "hea" hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning kes täidab kooli kodukorra nõudeid. 

9.4.4 Käitumishindega "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu vajab pedagoogide ja lapsevanemate tähelepanu ja suunamist. 

9.4.5 Käitumishindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes eksib kooli kodukorra nõuete ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide täitmisel, ei allu õpetajate ega kooli töötajate nõudmistele, mille kohta on tehtud märked eKooli. 

9.4.6 Õpilase käitumise võib hinnata "mitterahuldavaks"

- korduva põhjuseta puudumise, üksiku õigusvastase teo või ebaõpilasliku käitumisjuhtumi eest. 

- kui õpilane on hinnatava perioodi jooksul saanud ühe või rohkem direktori käskkirjaga avaldatud noomituse. 

- kui õpilane vaatamata pidevale tähelepanu juhtimisele käitumise puudujääkidele ei tee järeldusi ning ei võta midagi ette oma käitumise parandamiseks. 

9.4.7 Käitumise aastahinne "mitterahuldav" pannakse kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, milles on arvestatud kaasõpilaste seisukohti ja ettepanekuid. 

9.5 Hoolsus 

9.5.1 Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete ja muude kohustuste täitmisel.

9.5.2 Hoolsushindega "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid oma võimete kohaselt, kannab kaasas õppetunniks vajalikke tarbeid, sooritab tähtajaliselt kodused ülesanded, on ülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

9.5.3 Hoolsushindega "hea" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt, kuid esineb väiksemaid puudujääke. 

9.5.4 Hoolsushindega "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki õppeaineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.

9.5.5 Hoolsushindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli tegemata oma kodused õppeülesanded ja ei kanna kaasas tunniks vajalikke õppetarbeid.

 

10. Hinde vaidlustamine ja vaidlusküsimuste lahendamine 

10.1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada viie tööpäeva jooksul pärast hinde või hinnangu avaldamist eKoolis, esitades kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega kooli direktorile.

10.2 Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. 

 

11. Õpilase järgmisse klassi üleviimine, täiendav õppetöö, klassikursuse kordamine 

11.1 Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu kirjalike sõnaliste hinnangute või aastahinnete alusel. 

11.2 Põhikooli lihtsustatud õppekavalt, koduõppelt, samuti välisriigist tulnud õpilase üleminekul põhikooli riiklikule õppekavale otsustab kooli õppenõukogu õpilase teadmiste ja oskuste taseme järgi õpilasele individuaalse õppekava rakendamise vajaduse ning selle, millises klassis õpilane õpinguid jätkab. Välisriigis õppiva õpilase viib õppenõukogu üle järgmisesse klassi vastava maa koolitunnistuse alusel. 

11.3  1.–8. õpilased, kes on täitnud kooli õppekava nõuded ja kelle kirjeldav sõnaline hinnang või aastahinne on kõigis õppeainetes vähemalt "rahuldav" või samaväärne, viiakse õppeperioodi lõpul üle järgmisse klassi.

11.4 Põhikooli õpilased, kelle käitumise kirjeldav sõnaline hinnang või aastahinne on "mitterahuldav" või samaväärne, viiakse rahuldava õppeedukuse korral üle järgmisse klassi.

11.5 Täiendavale õppetööle jäetakse 1.–8. klassi õpilane, kellele õppeainetes tuleks välja panna aastahinne „puudulik“, „nõrk“ või samaväärne sõnaline hinnang. Nendes ainetes aastahinnet II poolaasta lõpuks välja ei panda. Täiendavale õppetööle jäetud õpilase aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö sooritamist 

11.6 Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu. Õppepäeva pikkus on kuni viis õppetundi. Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õpiülesandeid ainevaldkonnas, milles tema teadmised ja oskused ei vasta õppekavale ja on hinnatud mitterahuldavaks. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse, hinne kantakse eKooli. 

11.7 Täiendavale õppetööle jäetud õpilase järgmisse klassi üleviimine  või klassikursust kordama jätmine otsustatakse pärast täiendavat õppetööd hiljemalt 31. augustiks.

11.8 Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“ või „nõrk“ või samaväärne kirjalik sõnaline hinnang ning täiendav õppetöö ja rakendatud tugisüsteemid ei ole tulemusi andnud. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase ja tema seadusliku esindaja.

11.9  Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

 

12. Põhikooli lõpetamine

12.1 Põhikooli lõpetamiseks sooritab õpilane haridusministeeriumi poolt kinnitatud lõpueksamid.

12.2 Põhikooli lõpetajatele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

12.3 Põhikooli õpilasele, kelle aastahinded on vähemalt “rahuldavad” ja kes on sooritanud loov- või praktilise töö ning lõpueksamid, väljastatakse õppenõukogu otsusega põhikooli lõputunnistus.

12.4 Täiendavale õppetööle ja järeleksamitele jäetud õpilastele väljastatakse põhikooli lõputunnistus õppenõukogu otsusega pärast võlgnevuste likvideerimist. 

12.5   Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

  -kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;

  -kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.  

12.6  Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli- või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt haridus- ja teadusministri  määrusele.

12.7 Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina.